3-3-1-64-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-64-05

1. detsember 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Veera Murumetsa kaebus Tartu Pensioniameti
2. novembri
3. a otsuse tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a määrus haldusasjas nr 2-3-276/05 Veera Murumetsa erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a määrus haldusasjas nr 3-161/05 ja Tartu Ringkonnakohtu
8. augusti
9. a määrus haldusasjas nr 2-3-276/05 ning lõpetada asjas menetlus. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Pensioniameti
11. novembri
12. a otsusega arvestati ümber Veera Murumetsa tervisekahjustusest (kutsehaigus) tingitud hüvitis. V. Murumets esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Pensioniameti
13. novembri
14. a otsuse tühistamiseks. Koos hilisema kaebuse täiendusega esitas V. Murumets ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
15. Tartu Halduskohtu
16. juuni
17. a määrusega haldusasjas nr 3-161/05 jäeti V. Murumetsa taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati haldusasjas menetlus. Halduskohus leidis, et asjas puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.
18. V. Murumets esitas erikaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja ennistada halduskohtusse pöördumise tähtaeg.
19. Tartu Ringkonnakohtu
20. augusti
21. a määrusega haldusasjas nr 2-3-276/05 jäeti V. Murumetsa erikaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
22. V. Murumets esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
23. augusti
24. a määrus.
25. Kirjalikus vastuses erikaebusele palub Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet jätta erikaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Halduskohus ja ringkonnakohus on käsitlenud käesolevat asja haldusasjana ning lahendanud küsimust, kas V. Murumetsa kaebuse esitamise tähtaeg ennistada või mitte. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei ole aga käesoleva asja näol tegemist haldusasjaga ning selle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Alljärgnevalt põhjendab kolleegium seda, miks ei ole kolleegiumi arvates tegemist haldusasjaga.
27. V. Murumets on vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti
28. novembri
29. a otsuse nr 104 (halduskohtu toimiku l 6?6p). Selles otsuses märgitakse, et V. Murumetsale määrati ja maksti kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse hüvitist alates
30. märtsist 1999 Põlvamaa Pensioniameti direktori otsuse alusel, kusjuures eksiti hüvitise aluseks oleva keskmise kuusissetuleku arvutamisel. Vaidlustatud otsusega tunnistati varasem otsus V. Murumetsale tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise maksmise kohta kehtetuks ning otsustati maksta alates
31. detsembrist 2004 hüvitist õiges ulatuses.
32. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vaidlused on üldreeglina tsiviilasjad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtutes. Vaid juhtumil, kus isikule tekitatakse kahju avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes, kuulub kahju hüvitamise vaidlus HKMS § 6 lg 3 p-st 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus. Antud juhul on tegemist töötamise käigus kujunenud kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tekkinud kahjuga. Sellise kahju hüvitamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse
33. juuni
34. a määrusega nr 172 kinnitatud Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutisest korrast (edaspidi Kord). Korra p 1 kohaselt kannavad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid materiaalset vastutust töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest. Korras sätestatakse ka hüvitise määramise alused, hüvitise maksmise kord ning muu sellega seonduv. Olemuselt on seega tegemist puhtalt tsiviilõiguslike kahju hüvitamise normidega. Tööandjaks oleva juriidilise isiku vastu esitatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise hagisid on samuti seni lahendanud vaid üldkohtud.
35. Korra p 17 teine lause sätestab, et juriidilise isiku ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel maksab hüvise kannatanule välja juriidilise isiku õigusjärglane, juriidilise isiku likvideerimise korral ja õigusjärglase puudumisel aga kannatanu elukohajärgne sotsiaalkindlustusorgan. Ka ENSV Tsiviilkoodeksi seni kehtiv § 473 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel esitatakse tekitatud kahju hüvitamise nõuded riiklikule sotsiaalkindlustusorganile. Asjaolu, et tööandjaks olnud juriidilise isiku likvideerimise korral läheb hüvitise maksmise kohustus üle riigile ning et selle maksmise küsimuse otsustab sotsiaalkindlustusorgan, ei muuda hüvitise saaja ja riigi vahelist õigussuhet veel avalik-õiguslikuks ning nende vahel tekkinud vaidlust ei saa käsitada avalik-õigusliku vaidlusena. Õigussuhe on endiselt tekkinud eraõiguse normide pinnalt ning ka hüvitise määramisel kohaldab sotsiaalkindlustusorgan neidsamu Korra norme, mida rakendatakse ka hüvitise maksmisel teiste juriidilise isikute poolt. Seega tuleb hüvitise maksmisega seotud vaidlusi käsitada tsiviilõiguslikena ka siis, kui hüvitise maksjaks on sotsiaalkindlustusorgan. Sellist vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks ka see, kui haldusorgan on vormistanud oma otsustuse hüvitise maksmise kohta ekslikult haldusaktina ning märkinud selles eksliku vaidlustamisviite nagu on teinud Tartu Pensioniamet käesolevas asjas. Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist - kas tööandjaks olnud juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte - sõltuks see, kas isikule kohaldataks lisaks Korrale üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt olukorrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni.
36. Eelneva põhjal on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et käesolev asi ei ole haldusasi ja ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Seetõttu kolleegium V. Murumetsa erikaebust ka sisuliselt läbi ei vaata. V. Murumetsal on võimalik vaielda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise suuruse üle maa- või linnakohtus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Menetlus käesolevas asjas tuleb HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluse jätkamist ei tingi ka Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
37. aprilli
38. a määruse asjas nr 3-3-4-2-02 p-s 10 võetud seisukoht, sest seal nähti ette menetluse jätkamine halduskohtus üksnes juhul, kui halduskohus oli asjas teinud otsuse. Käesolevas asjas ei ole kohtud asja sisuliselt otsusega lahendanud, vaidlus on käinud vaid tähtaja ennistamise üle.
39. Kuna Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse ilma erikaebust sisuliselt läbi vaatamata, tuleb kolleegiumi varasema praktika kohaselt erikaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada (Riigikohtu halduskolleegiumi
40. aprilli
41. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-02 ja
42. oktoobri
43. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-05). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld