← Eesti

3-3-1-68-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-68-05 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus XXXXXXXXX XXXXX kaebus Ida-Viru Politseiprefektuuri ja Riigiprokuratuuri toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3-264/05 XXXXXXXXX XXXXX kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  4. november 2005 Kohtuistungil osalenud isik XXXXXXXXX XXXXX Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Jõhvi Halduskohtu
  5. mai
  6. a otsus haldusasjas nr 3-65/2005 ning Tartu Ringkonnakohtu
  7. septembri
  8. a otsus haldusasjas nr 2-3-264/05 osas, mis seondub õigusliku hinnanguga XXXXXXXXX XXXXXi toimetamisele raviasutusse
  9. juunil 1992 ja tema järgneva kinnipidamisega haiglas kuni
  10. septembrini
  11. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Tagastada kautsjon 200 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. märtsil 2002 esitas XXXXXXXXX XXXXX Jõhvi Halduskohtusse kaebuse, mida täiendas
  14. aprillil ning
  15. aprillil samal aastal. Kaebus oli esitatud Ida-Viru Politseiprefektuuri, Riigiprokuratuuri, Ahtme Psühhoneuroloogiahaigla peaarsti ning Tammiku Elamuvalitsuse direktori toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimetati X. XXXXX
  16. juunil
  17. a,
  18. oktoobril
  19. a ning
  20. aprillil
  21. a politseiametnike poolt õigusvastaselt psühhiaatriahaiglasse. Alates
  22. juunist 1992 kuni
  23. septembrini 1992 peeti X. XXXXXi tema tahte vastaselt kinni raviasutuse kinnises osakonnas tugevadatud järelevalve all. Samuti leiab kaebaja, et talle on tekitatud kahju delikaatsete isikuandmete levitamisega ametiisikute poolt. Eelnimetatud tegevusega on kaebaja arvates talle tekitatud varalist ja moraalset kahju. Kaebaja leidis samuti, et Riigiprokuratuur ei ole reageerinud tema poolt esitatud politsei tegevuse suhtes kriminaalmenetluse alustamise avaldustele, millega seoses on süüdlased jäänud vastutusele võtmata ning kaebajale tekitatud kahju on hüvitamata.
  24. Jõhvi Halduskohtu
  25. aprilli
  26. a määrusega haldusasjas nr 3-81/2002 lõpetati menetlus X. XXXXXi kaebuses Ahtme Psühhoneuroloogiahaigla peaarsti ning Tammiku Elamuvalitsuse direktori tegevuse peale HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Kohus tagastas kaebuse ka Ida-Viru Politseiprefektuuri politseiametnike toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju väljamõistmiseks HKMS § 11 lg 3 alusel. Tartu Ringkonnakohtu
  27. septembri
  28. a määrusega haldusasjas nr 2-3-149/2002 rahuldas X. XXXXXi erikaebuse osaliselt ning tühistas Jõhvi Halduskohtu määruse osas, millega kohus määras tagastada kaebus politseiametnike toimingute õigusevastasuse tuvastamiseks ning õigusevastase tegevusega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leidis, et haigla peaarsti tegevuse peale on kaebus tagastatud õigesti põhjusel, et nimetatud ametiisikut ei saa käsitleda avalikõiguslikke ülesandeid täitva ametiisikuna.
  29. Jõhvi Halduskohtu
  30. mai
  31. a otsusega haldusasjas nr 3-65/2005 rahuldati kaebus osaliselt kahju hüvitamise nõudes. Ida Politseiprefektuurilt mõisteti X. XXXXXi kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja viissada krooni ning kohtukulude katteks 7 krooni 17 senti. Kohus tuvastas, et kaebaja toimetamiseks psühhiaatriahaiglasse
  32. oktoobril 1994 ning
  33. aprillil 1995 puudusid õiguslikud alused. Kohus leidis, et hüvitis suuruses 250 krooni iga haiglas veedetud päeva eest on mõistliku suurusega ning mõistis välja kahe haiglas kinnipeetud päeva eest 500 krooni. Kohus leidis, et
  34. juunil 1992 toimetati X. XXXXX haiglasse küll politseitöötajate saatel, kuid arstpsühhiaatri poolt vormistatud saatekirja alusel ning hospitaliseerimisel oli ta ärritunud ja afektiivne, mistõttu tuli jätta pikemale ravile. Kohus nentis, et kuni
  35. märtsini 1997 kehtinud Tervishoiuseaduse § 55 kehtestas, et tervishoiuorganid ja -asutused võisid isikule endale või teistele inimestele ohtliku vaimuhaige vältimatu psühhiaatrilise abi korras paigutada psühhoneuroloogilisse asutusse ka ilma tema nõusolekuta ja kohtu loata. Seadus kohustas siseasjade organeid osutama abi haige hospitaliseerimisel. Kohus luges tõendatuks, et tahtevastase hospitaliseerimise alused esinesid. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse politseiprefektuuri ja Riigiprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus leidis, et kaebaja pole nimetanud ega kohus pole samuti tuvastanud ühtegi arvestatavat asjaolu, millest võiks lisaks kahju hüvitamise nõudele tuleneda kaebaja huvi Ida-Viru Politseiprefektuuri või Riigiprokuratuuri toimingute õigusevastaseks tunnistamisel.
  36. XXXXXXXXX XXXXX esitas nimetatud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse. Apellandi arvates kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, vääralt hinnanud tõendeid ja rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebaja väitis, et
  37. juunil 1992 puudusid alused tema toimetamiseks raviasutusse ja sundhospitaliseerimiseks. Sellel kuupäeval ta töötas, kinnipidamisel viibis üksinda kodus ja ei kujutanud ohtu iseendale ega ka teistele. Kinnipidamisel ei esitanud politseitöötajad mingeid dokumente. Ka raviasutuse valvearstile dokumente ei esitatud, suunamiskirja ravile paigutamiseks ei olnud. Kaebaja nõustub, et raviasutusse tahtevastasel toimetamisel oli ta loomulikult erutusseisundis. Kaebaja leiab, et neljaks kuuks vabaduse võtmiseks alused puudusid. Haiglas tuli viibida ebainimlikes tingimustes, jalutuskäikudeta, saunata, koos märatsevate haigetega, vägisi anti mittevajalikke tablette.
  38. Tartu Ringkonnakohtu
  39. septembri
  40. a otsusega haldusasjas nr 2-3-264/05 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Jõhvi Halduskohtu otsus muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  41. Tartu Ringkonnakohtu sellele otsusele esitas XXXXXXXXX XXXXX kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohus rikkunud kohtumenetluse norme, jättes käsitlemata kaebaja poolt toodud väited. Kassaator leiab, et
  42. juunil 1992 haiglasse toimetamiseks alused puudusid. Politsei ei omanud saatekirja. Konsultatsioonitalong koostati alles haiglas. Puudusid asjaolud, mida oleks saanud tõlgendada vältimatu hospitaliseerimise alustena. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kaebaja õiguste rikkumised prokuratuuri poolt. Ekslikult on tõlgendatud politsei tegevust
  43. märtsil
  44. Kohtuistungil toetas XXXXXXXXX XXXXX oma kassatsioonkaebuses toodud seisukohti ning palus ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada politsei ja prokuratuuri tegevus õigusvastaseks ning välja mõista kahjuhüvitis.
  45. Riigiprokuratuur ja Ida Politseiprefektuur kirjalikes vastustes leiavad, et ringkonnakohtu otsus on õige ning paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  46. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta Jõhvi Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuseid osas, mis puudutab kaebaja toimetamist politseiametnike poolt
  47. oktoobril 1994 ning
  48. aprillil 1995 psühhiaatriahaiglasse, samuti kohtute poolt antud hinnangut prokuratuuri tegevusele.
  49. Kaebaja on leidnud, et õigusvastane oli ka tema toimetamine politsei poolt psühhoneuroloogiahaiglasse
  50. juunil 1992 ning tema tahtevastane kinnipidamine haiglas kuni
  51. septembrini
  52. Kohtud on lugenud eelnimetatud toimingud õiguspäraseks, kuna haiglasse paigutamise aluseks oli arst-psühhiaatri saatekiri ja isik oli haiglasse toimetamise järgselt ärritunud ja afektiivne. Siit on tuletatud järeldus, et tegemist oli vältimatu psühhiaatrilise abiga, mille puhul ei ole vajalik isiku nõusolek ega ka kohtu luba. Vältimatu psühhiaatrilise abi korral oli politseil kohustus abistada raviasutust isiku hospitaliseerimisel.
  53. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu nimetatud järeldustega. Eelkõige peab kolleegium vajalikuks märkida, et selles olukorras oli tegemist kahe erineva toiminguga: isiku toimetamisega politsei poolt raviasutusse ning isiku järgneva kinnipidamisega psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas. Viimane kujutab endast vabaduse võtmist PS § 20 tähenduses. Riigikohtu halduskolleegium nendib, et X. XXXXXi kinnipidamise ajal jõustus Eesti Vabariigi põhiseadus. Halduskolleegium rõhutab, et mõlemad toimingud on vaidlustatavad halduskohtus hoolimata sellest, et isiku tahtevastast kinnipidamist raviasutuses ei teostanud politsei. Kaebuse kohaselt politsei üksnes sisenes õigusliku aluseta kaebaja elukohta ning viis ta vastu isiku tahtmist raviasutusse. Politsei pädevuses ei ole isiku paigutamine psühhiaatriahaigla kinnisesse osakonda ning tema kestev kinnipidamine selles asutuses. Politsei vastutab oma toimingute õiguspärasuse eest ka sel juhul, kui ta täidab seadusest tulenevat abiandmise kohustust. Abi osutamisel peab politsei veenduma, et abinõue on õiguspärane. Seetõttu on esmatähtis hinnata, kas esinesid alused isiku raviasutusse toimetamiseks eesmärgiga kohaldada vältimatut psühhiaatrilist abi. Kohus ei ole hinnanud kaebaja väiteid, et tema raviasutusse toimetamisel puudus saatekiri või muu toimetamist õigustav dokument, et puudusid näidustused tema hospitaliseerimiseks kohtu loata. Kohtuasja toimikus sisalduvad selle episoodi osas üksnes mitteloetava allkirjaga talong konsultatsioonile ja abikabinettidesse suunamiseks (toimik II, lk 136) ning Ahtme Haigla
  54. aprilli
  55. a teade Jõhvi Halduskohtule, millest nähtub, et XXXXXXXXX XXXXX hospitaliseeriti
  56. juunil
  57. a kell 19.40 politseitöötajate saatel arst-psühhiaatri saatekirja alusel ning et hospitaliseerimisel oli isik ärritunud, afektiivne. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, millistel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning kelle poolt esitati politseile taotlus abi osutamiseks või kas selline taotlus üldse eksisteeris. Ebaselge on ka see, kelle poolt oli otsustatud sundhospitaliseerimine ning selle kestvus. Kohtud ei ole eristanud isiku toimetamist ning kinnipidamist raviasutuses. Jõhvi Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas XXXXXXXXX XXXXX ka Ahtme Psühhoneuroloogiahaigla peaarsti tegevuse, mis seisnes kaebaja tahtevastases kinnipidamises raviasutuses. Kohtud on kaebuse peaarsti tegevuse osas HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel tagastanud, leides, et nimetatud isik ei täida avalikõiguslikke ülesandeid. Vaatamata kinnipidamist teostava subjekti määratlemata jätmisele on kohtuotsustes püütud anda õiguslikku hinnangut ka kinnipidamisele raviasutuses.
  58. Asja materjalidest nähtub, et isiku tahtevastast kinnipidamist teostas riigi raviasutus. Isiku tahtevastane hoidmine raviasutuse kinnises osakonnas on käsitatav avalik-õiguslikus suhtes asetleidva vabadusevõtmisena, mis võib õigusvastasuse korral kaasa tuua riigi vastutuse. Kohtud ei ole välja selgitanud, kes on antud õigussuhtes õige vastustaja ega ole teda ka kaasanud. Selliseks subjektiks ei ole raviasutuses kinnipidamise osas politsei. Halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kaebaja on kõikides kohtuinstantsides pidanud vajalikuks vaidlustada tema raviasutuses kinnipidamist ning käsitanud seda tegevusena, millest tekkis kaebajale kahju.
  59. Eeltoodud asjaoludel tuleb Jõhvi Halduskohtu
  60. mai
  61. a otsus haldusasjas 3-65/2005 ning Tartu Ringkonnakohtu
  62. septembri
  63. a otsus haldusasjas nr 2-3-264/05 tühistada osas, mis seondub õigusliku hinnanguga isiku toimetamisele raviasutusse
  64. juunil 1992 ning tema järgneva kinnipidamisega haiglas kuni
  65. septembrini
  66. Halduskolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt ning saadab tühistatud osas asja uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Kassaator on tasunud kautsjoni 200 krooni. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.