3-3-1-17-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Kohtuotsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-17-05

1. detsember 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Igor Akimutini kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse
2. septembri
3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7590 tühistamiseks ja Liiklusseaduse § 413 lg 1 kohaldamata jätmiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a otsus haldusasjas nr 2-3/71/05 Igor Akimutini kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. jaanuari
7. a otsus haldusasjas nr 2-3/71/05 muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Põhja Politseiprefektuur karistas Igor Akimutinit
9. augustil 2003 rahatrahviga 7500 krooni ulatuses Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 rikkumise eest. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) peatas
10. septembri
11. a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 7590 I. Akimutini mootorsõiduki juhtimisõiguse Liiklusseaduse (LS) § 413 lg 1 alusel kolmeks kuuks.
12. Igor Akimutin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus jätta kohaldamata LS § 413 lg 1, algatada nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tühistada ARK
13. septembri
14. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr
15. Kaebuse esitaja leidis, et ARK-i otsuse tegemisel on rikutud haldusmenetluse nõudeid, sealhulgas ei ole tagatud isiku õigust olla ära kuulatud. Samuti põhjendati kaebust asjaoluga, et juhtimisõiguse peatamisel ei ole tagatud proportsionaalsuse nõude arvestamine.
16. Tallinna Halduskohus jättis
17. detsembri
18. a otsusega haldusasjas nr 3-1819/2003 kaebuse rahuldamata.
19. I. Akimutin esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
20. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
21. jaanuari
22. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
23. I. Akimutin esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja tunnistada LS § 413 põhiseadusevastaseks. Kassaator on seisukohal, et Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt on juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 sätestatud asjaolude esinemisel ebaproportsionaalne. LS § 413 ei anna juhiloa väljaandnud asutusele võimalust arvestada konkreetsete liiklusalaste rikkumiste asjaolusid. Samuti ei võimalda LS § 413 juhtimisõiguse peatamisel valida õiguslike tagajärgede vahel, sätestades imperatiivselt juhtimisõiguse peatamise seaduses ette nähtud perioodiks. LS §-s 413 sisalduv isikute õiguste riive on sedavõrd oluline, et igal juhul tõusetub küsimus kaalutlusõigust mittevõimaldava regulatsiooni põhiseaduspärasusest. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel on isiku teistkordne karistamine ning kas see annab alust juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks. Samuti on kassaator vaidlustanud juhtimisõiguse peatamise seetõttu, et menetlus ei vasta kohase menetluse nõuetele.
25. Riigikohtu
26. oktoobri
27. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04 leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine on piisavalt koormav, et käsitada seda karistusena Põhiseaduse § 23 lõike 3 mõttes. Kohus arvestas ka asjaolu, et enne karistusõiguse reformi oli juhtimisõiguse peatamine reguleeritud karistusena formaalses mõttes. Sellele tuginedes järeldas kohus, et kuigi juhtimisõiguse peatab haldusorgan ning tegemist ei ole formaalselt karistusõiguse normiga, on tegemist karistusega materiaalses tähenduses.
28. Riigikohtu samas otsuses leidis kohus, et Põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt ei ole põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhi- ja lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses. Riigikohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning järeldas seetõttu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus on kooskõlas Riigikohtu üldkogu poolt juhtimisõiguse peatamisele antud eelnimetatud tõlgendusega.
29. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Riigikohus on asjade nr 3-4-1-2-05 ja nr 3-3-1-1-05 lahendamisel leidnud, et Riigikohtu üldkogu
30. oktoobri
31. a otsuses asjas nr 3-41-10-04 väljendatud seisukoha muutmiseks alused puuduvad ning LS § 413 ei ole vastuolus Põhiseaduse § 23 lõikega
32. Asjades nr 3-3-1-1-05 ja nr 3-4-1-2-05 on Riigikohus leidnud, et Liiklusseaduse regulatsioonist tulenevalt võib juhtimisõiguse peatamise menetluses esineda PS § 14 riive. Samas luges kohus selle riive mitteintensiivseks ning asus seisukohale, et selle riive kaalub üles avalik huvi juhtimisõiguse peatamise asjade efektiivseks menetlemiseks. Asjas nr 3-3-1-1-05 käsitles Riigikohus ka küsimust proportsionaalsuse põhimõtte tagamisest juhtimisõiguse peatamisel. Riigikohus märkis, et seaduses sätestatud meetmed vastavad PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse nõudele juhul, kui karistus ei ole selle eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Riigikohus märkis, et meedet ei saa ebaproportsionaalseks pidada üksnes menetleja kaalutlusõiguse puudumise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas puuduvad asjaolud, mis tõendaksid kassaatori väidet juhtimisõiguse peatamise ilmse ebaproportsionaalsuse kohta.
33. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
34. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et
35. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15 on Liiklusseaduse § 413 tunnistatud kehtetuks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann