Obsah (5)

§ 8§ 6§ 7§ 9§ 91

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-69-05 Otsuse kuupäev 22. detsember 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riig

eaduse § 9 lg 4 ja Keskkonnaministri

1. märtsi
2. a määruse nr 18 §-de 5 ja 8 kohane keskkonnamemorandum; 5) avamerel paikneva laevaremonditehase (ujuvdokk) paigaldamine nõuab olemuselt sarnast menetlust planeerimismenetlusega. Läbi tuleb viia avatud menetlus, kuhu kaasatakse merega piirnevate maa-alade omanikud ja neid tuleb intensiivselt teavitada; 6) ringkonnakohus tuvastas asjaolud, mida halduskohtus toimunud menetluse ajal veel ei eksisteerinud, (s.t ujuvdokk tegutseb Keskkonnaministeeriumi poolt Netman Ships Repair OÜ-le väljastatud vee erikasutusloa alusel). AS Haltransa esitas kaebuse, kuna ei nõustunud ujuvdoki paigaldamisega Paljassaare lahte. Keskkonnaministeerium, olles ise vaidluses protsessiosaline, ei informeerinud kohut ega protsessiosalisi, et käimas on menetlus vee erikasutusloa väljastamiseks, kuid järgmisel päeval pärast halduskohtu otsust väljastati erikasutusluba isikule, kelle olemasolu ja seotus dokiga ei olnud kaebuse esitajale teada.
3. Keskkonnaministeeriumi kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaebuse esitaja on vaidlustanud informatiivset kirja, mis ei saanud rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Keskkonnaministeerium selgitas
4. septembri ja
5. detsembri
6. a kirjades AS-le Lahesuu Sadam, millistel juhtudel tuleks taotlus vee erikasutusloa saamiseks esitada ja millal mitte. Vee erikasutusloa menetlust ei ole toimunud, mistõttu ei olnud ka võimalik kassaatori õiguste rikkumine sellises menetluses. Väär ja kohut eksitav on kassaatori väide, et vaidlustatud Keskkonnaministeeriumi kirja alusel paigaldas AS Lahesuu Sadam ujuvdoki Paljassaare lahte.
7. Keskkonnainspektsioon kui arvamuse andmiseks kaasatud isik leiab kirjalikus arvamuses, et kui ei esine

§ 8

lg-s 2 esitatud asjaolusid, ei ole ujuvdoki paigaldamisel vee erikasutusluba vaja. Kui ujuvdoki paigaldamisel toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine, uputatakse tahkeid aineid veekogusse või vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi, on tegemist vee erikasutusega. Arvamuses märgiti ka, et ujuvdokkide ehk teisaldatavate ujuvvahendite üle teostab meresõidualast tehnilist järelevalvet Veeteede Amet tulenevalt Meresõiduohutuse seadusest (MSOS). See seadus sätestab

õidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkuse nõuded. MSOS § 17 lg 1 kohaselt väljastab Veeteede Amet merekõlblikkuse tunnistuse ning § 3 lg 2 kohaselt mõõtekirja. 9. Veeteede Amet arvamuse andmiseks kaastaud isikuna märgib kirjalikus arvamuses, et teostab ujuvdokkide üle üksnes meresõiduohutusealast tehnilist järelevalvet. Ujuvdokk on teisaldatav ujuvvahend,

õiduk, millele kohaldatakse samasuguseid meresõiduohutuse alaseid üldnõudeid nagu laevadele ning erinõuded puuduvad. Ujuvdokile peab olema väljastatud merekõlblikkuse tunnistus (MSOS § 16-17) ja mõõtekiri (MSOS § 3 lg 2). Veeteede Amet selgitab ka, et ujuvdokki ei ühendata merepõhjaga püsivalt, vaid ta on oma omadustelt ujuv asi, mis jäetakse ankrusse seisma sadama valdajaga kokkulepitud kohas akvatooriumil. Ujuvdokist tingitud laevaliikluse ohutuse eest sadama akvatooriumil vastutab sadama valdaja. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 10. AS Haltransa on vaidlustanud Keskkonnaministeeriumi toimingu (kirja), soovides seeläbi kaitsta enda õigusi, mis väidetavalt seonduvad vee erikasutusloa andmise menetlusega Paljassaare lahte ujuvdoki paigaldamisega. Kohtud on esitatud kaebust käsitlenud tuvastamis- ja kohustamiskaebusena. Kassaator eristab vee erikasutusloa vajalikkuse seisukohalt ujuvdoki paigaldamist ja selle kasutamist. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-le Netman Ships Repair on väljastatud vee erikasutusluba Paljassaare sadamas asuval vaidlusalusel ujuvdokil laevade remontimiseks. Kassaator on soovinud oma seisukohti ja vastuväiteid esitada aga avatud menetluses seoses ujuvdoki paigaldamisega. Ta on arvamusel, et ka ujuvdoki paigaldamiseks merre on vajalik vee erikasutusluba ja et vastav menetlus Keskkonnaministeeriumis ka tegelikult toimus. Kassaator on veendunud, et just vaidlustatud Keskkonnaministeeriumi kiri võimaldas ujuvdoki paigaldamise ilma vee erikasutusloata ning ilma huvitatud isikuid (sh mereäärsel kinnistul hoonestusõigust omavat kassaatorit) kaasamata ja tema huve arvestamata. 11.

§ 6

lg 1 kohaselt toimub vee ja veekogu kasutamine avaliku kasutamisena või erikasutusena. Vastavalt

§ 6

lg-le 2 on veekogu avalik kasutamine veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta vastavalt sama seaduse paragrahvile 7.

§ 7

lg 1 sätestab, et veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine,

port, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Vee erikasutus on

§ 6

lg 3 kohaselt vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt

§-le 8.

§ 8lg-s 2 sätestatakse, millistel juhtudel vee erikasutusluba on vajalik.

12. Vastavalt

§ 9

lg-le 5 annab vee erikasutusloa merel Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett või teisi saastavaid aineid. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vee erikasutusloa taotlemist ja taotluse menetlemist sellises korras, nagu sätestavad

eaduse §-d 9 ja 91 ning keskkonnaministri

1. märtsi
2. a määrusega nr 18 kinnitatud "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid" (edaspidi Kord), ei ole toimunud. Kassaatori ja halduskohtu hinnangul on hoolimata vorminõuete ja menetlusnormide ignoreerimisest Keskkonnaministeeriumis siiski toimunud AS Lahesuu Sadam initsiatiivil vee erikasutusloa taotluse menetlus Paljassaare lahte ujuvdoki paigaldamiseks.
3. Vaidlustatud kirjas märkis Keskkonnaministeerium, et "juhul, kui ei toimu veekogu süvendamist, veekogu põhja pinnase paigaldamist, ei uputata tahkeid aineid veekogusse ja vee kasutamisel ei muudeta vee füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, ei pea Keskkonnaministeerium vajalikuks vee erikasutusloa väljastamist ujuvdoki paigaldamiseks Paljassaare sadamas." Vastus on kooskõlas

§ 8lg 2 punktides 6, 7 ja 9 sätestatuga.

Käesoleva vaidluse raames ei ole eesmärgiks olnud välja selgitada, kas ainuüksi ujuvdoki paigaldamisega kaasneb mõni

§ 8lgs 2 loetletud mõjutustest.

14. Vee erikasutusloa taotlemist ja menetlust käsitledes tuleb käesolevas asjas kohaldada

eaduse kuni 3. aprillini 2005 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt

§ 9

lg-le 7 ja korra §-le 4 toimub vee erikasutusloa menetlus taotleja algatusel.

§ 9

ja 91 kohaselt on vee erikasutusloa taotlemise ja andmise menetlus avatud menetlus, mille puhul arvestatakse

eaduses sätestatud erisusi.

§ 91

lg-st 3 tulenevalt on mitte ainult puudutatud isikutel, vaid igaühel õigus esitada vee erikasutusloa taotluse suhtes kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid

§ 9lg-s 7 nimetatud aja jooksul.

Vastavalt

§ 91

lg-le 4 korraldatakse avalik istung, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks või vastanduvate huvide tasakaalustamiseks. Osundatud regulatsioonist võib põhimõtteliselt tuleneda ka sellise isiku kaebeõigus, kellel ei võimaldata vee erikasutusloa menetluses oma seisukohti avaldada.

1. Vee erikasutusluba on oma olemuselt eeskätt keskkonnaluba, mis annab õiguse kasutada teatud loodusressurssi - vett. AS Haltransa huvi osaleda vee erikasutusloa menetluses ei ole käesoleva kohtuasja materjalidest nähtuvalt mitte keskkonnakaitseline, vaid seondub tema sooviga tegelda ettevõtlusega sadamaalal. Sellele viitavad kaebuse esitaja väited varasemas kohtumenetluses, mille kohaselt tal on käimas menetlus merega piirnevale alale kai ehitamiseks ning ujuvdoki paigaldamisega on tekitatud olukord, kus mereäärse kinnistu hoonestusõiguse omanikul ei ole reaalset väljapääsu veekogule. AS Haltransa ei ole käesolevas kohtumenetluses esile toonud tema enda ega üldisi keskkonnaalaseid huve ega seda, kuidas vee seisund mõjutab tema majandustegevust. Seetõttu puudus kaebuse esitajal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi väidetavalt vee erikasutusloa menetluse raames väljastatud kirja (toimingu) vaidlustamiseks. II
2. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ujuvdoki paigaldamine toimus käesoleval juhul ilma vee erikasutusloata. Nagu kolleegium märkis juba käesoleva otsuse punktis 14, toimub vee erikasutusloa menetlus taotleja algatusel ning sõltub järelikult sellest, kuidas isik hindab oma tegevuse mõju veekasutuse seisukohalt ja kas ta leiab, et sellega kaasnevad

§ 8lg-s 2 nimetatud mõjutused või tegevused.

Ilma vastava taotluseta ei ole vee erikasutusloa andmiseks pädeval organil võimalik vastatavat menetlust alustada. Kui veekasutusega siiski kaasnevad asjaolud, mis

§ 8

lg 2 kohaselt nõuavad vee erikasutusloa olemasolu, siis peavad sekkuma riiklikku järelevalvet teostavad asutused, kohaldades vajadusel seaduses sätestatud meetmeid.

1. Vastavalt
2. septembri
3. a lepingule (halduskohtu tl 62-67) võimaldas AS Tallinna Sadam paigutada AS-l Lahesuu Sadam AS Tallinna Sadam Paljassaare sadama akvatooriumisse ujuvdoki ning kasutada seda laevade remondiks. Sadamaseaduse § 5 kohaselt on sadama valdaja isik, kes valdab sadamat ning korraldab sadama tegevust tervikuna. SadamaS § 9 lg 1 kohaselt sätestab sadama eeskiri sadamateenuste osutamisel esitatavad nõuded, sh keskkonnaalased, ning need on kohustuslikud kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele. Kui sadama valdaja on võimaldanud ujuvvahendi paigaldamise sadama akvatooriumis, on ta tulenevalt SadamaS §-st 12 kohustatud tagama ka ohutuse ja korra sadamas. Eelnimetatud lepingu kohaselt kohustati kasutajat (AS Lahesuu Sadam) kasutama akvatooriumi kooskõlas lepinguga, sadama eeskirjaga ning muude Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning tagama akvatooriumis muuhulgas ka kõigi keskkonnakaitse nõuete täpne täitmine. AS Lahesuu Sadam tegevust ujuvdoki paigaldamisel on pädevad kontrollima järelevalveasutused. III
4. Eeltoodu tõttu tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks muuta vaid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
5. Keskkonnaministeerium on palunud välja mõista lepingulise esindaja osutatud õigusabi eest kassatsiooniastmes 11 033 krooni. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik ja põhjendatud mõista AS-lt Haltransa Keskkonnaministeeriumi kasuks välja õigusabikulu 5000 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld