Obsah (6)

§ 116§ 131§ 135§ 84§ 130§ 112

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-75-05 11. jaanuar 2006 Eesistuja Tõ

§ 116lg 1 alusel koondamise tõttu.

Kohustada Keila Vallavalitsust arvutama ja Ingrid Kriidile välja maksma koondamise tõttu teenistusest vabastamisega seonduv hüvitus vastavalt

§ 131

lg-le 1 ja

§ 135

lg 2 alusel ebaseadusliku vabastamise tõttu makstav kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Tagastada kautsjon. Mõista Keila Vallavalitsuselt Ingrid Kriidi kasuks välja õigusabikulu 4000 krooni ja riigilõiv 10 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila Vallavalitsuse
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 74-k teatati finantsnõunikuna töötanud Ingrid Kriidile, et
4. novembrist 2002 on Keila Vallavalitsuse teenistujate koosseisust koondatud finantsnõuniku ametikoht. Keila Vallavalitsuse
5. novembri
6. a käskkirja nr 78-k kohaselt paluti Ingrid Kriidil teatada vallavanemale
7. novembriks 2002 kirjalikult, kas ta annab nõusoleku tema nimetamiseks pearaamatupidaja ametikohale alates
8. novembrist
10. novembri
11. a kirjalikus pöördumises vallavanema poole (tl 9) märkis I. Kriit: "Käesolevaga teatan oma otsusest käskkirja nr 78-k
12. november
13. a. - pearaamatupidaja ametikohale nimetamise kohta peale tervenemist".
14. Keila Vallavalitsuse
15. novembri
16. a käskkirjaga nr 84-k nimetati I. Kriit alates
17. novembrist 2002 määramata ajaks pearaamatupidaja ametikohale.
18. novembri
19. a. kirjalikus pöördumises (tl 11) teatas I. Kriit, et ei ole nõus tema nimetamisega pearaamatupidaja ametikohale ja on vastavalt
20. novembri
21. a käskkirjale nr 74-k nõus tema teenistusest vabastamisega koondamise tõttu pärast tervenemist. Keila Vallavalitsuse
22. novembri
23. a kirjas märgiti: "Käesolevaga teatan, et vastavalt Teie poolt 15.
24. 2002 a antud kirjalikule nõusolekule, kus Te teatate oma otsusest nimetada Teid pearaamatupidaja ametikohale peale tervenemist on vormistatud Keila vallavanema käskkiri
25. novembrist 2002 a nr 84-k." Kirjas märgiti, et kõnealuse teenistussuhte muutmiseks peaks ametnik pöörduma läbirääkimisteks vallavanema poole.
27. veebruari
28. a avalduses Keila vallavanemale (tl 13) teatas I. Kriit, et on nõus koondamisega pärast töövõimetuslehe lõppemist. Ajutise töövõimetuse viimane päev oli
29. veebruar 2003 (kaasa arvatud).
30. veebruari
31. a kirjas nr 21-9/03/661 märkis vallavalitsus, et I. Kriit on
32. novembril 2002 andnud omakäelise kirjaliku nõusoleku teisele ametikohale nimetamiseks ning tema vabastamine koondamise tõttu ei ole võimalik, kuna pearaamatupidaja ametikohta, millele ametnik on nimetatud, ei ole koondatud. Samas kirjas paluti I. Kriidil teatada põhjus, miks ta puudub alates
33. veebruarist 2003 teenistusest ning juhul, kui ta soovib teenistussuhet lõpetada, esitada vastav avaldus.
34. märtsi
35. a kirjas vallavanemale rõhutas I. Kriit veel kord, et ei ole andnud nõusolekut üleviimiseks teisele ametikohale ning peab oma teenistussuhet lõppenuks alates
36. veebruarist
37. Ametniku kätte usaldatud vara on
38. veebruari
39. a inventuuriaktiga üle antud ning asjaajamine võeti üle juba ametniku haigestumisel. Selles kirjas taotles I. Kriit ka lõpparve väljastamist ja tööraamatu kätteandmist.
40. Keila Vallavalitsuse
41. märtsi
42. a käskkirjaga nr 4-k vabastati I. Kriit
43. veebruarist 2003 distsiplinaarkaristusena teenistusest seoses omavolilise teenistusest puudumisega
44. veebruarist kuni
45. märtsini
47. I. Kriit esitas
48. aprillil 2003 halduskohtule kaebuse, milles taotles, et tühistataks Keila Vallavalitsuse
49. novembri
50. a käskkiri nr 84-k (pearaamatupidaja ametikohale nimetamise kohta) ja
51. märtsi
52. a käskkiri nr 4-k (teenistusest vabastamise kohta), tunnistataks tema nimetamine pearaamatupidaja ametikohale ja teenistusest vabastamine seadusevastaseks, muudetaks teenistusest vabastamise alust ning mõistetaks välja hüvitused seoses koondamisest etteteatamise tähtaja rikkumise, koondamise ning ebaseadusliku teenistusest vabastamisega. Kaebuse esitaja taotles ka tasu väljamõistmist lõpparve maksmisega viivitamise ja tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest.
53. Tallinna Halduskohtu
54. septembri
55. a määrusega lõpetati menetlus kaebuse osas, milles taotleti Keila Vallavalitsuse
56. novembri
57. a käskkirja nr 84-k tühistamist. Kohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis
58. oktoobri
59. a määrusega halduskohtu määruse muutmata.
60. Tallinna Halduskohtu
61. veebruari
62. a otsusega haldusasjas nr 3-163/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja oli teadlik tema nimetamisest pearaamatupidaja ametikohale ning sellega mittenõustumisel pidanuks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitama tühistamiskaebuse halduskohtusse. Asjas on jõustunud määrus, mille kohaselt kaebetähtaeg
63. novembri
64. a käskkirja nr 84-k tühistamise taotlemiseks on mööda lastud ning menetlus selles osas lõpetatud. Järelikult on Keila Vallavalitsuse
65. novembri
66. a käskkiri nr 84-k kehtiv ja I. Kriit alates
67. novembrist 2002 nimetatud pearaamatupidaja ametikohale. Kuna isik oli juba nimetatud pearaamatupidaja ametikohale, ei olnud enam võimalik teda koondada finantsnõuniku ametikohalt. Teenistussuhet Keila vallaga ei olnud lõpetatud ja pärast töövõimetuslehe lõppemist, s.t alates
68. veebruarist 2003 tuli ametnikul asuda teenistusülesandeid täitma. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust, pidas kohus distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist õiguspäraseks. Eeltoodud põhjustel jättis kohus rahuldamata ka nõuded hüvituste väljamõistmiseks. Kohus leidis ka, et viivitatud ei ole tööraamatu kätteandmise ega lõpparve maksmisega. Kaebajalt mõisteti Keila Vallavalitsuse kasuks välja õigusabikulu 8631 krooni ja 70 senti.
69. Apellatsioonkaebuses palus I. Kriit tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada teenistusest vabastamine seadusevastaseks, lugeda teenistussuhe lõppenuks koondamise tõttu ning mõista välja koondamisega, etteteatamistähtaja mittejärgimise ja ebaseadusliku vabastamisega seonduvad hüvitused ning tasu tööraamatu kätteandmise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest. Apellant leidis, et hoolimata menetluse lõpetamisest
70. novembri
71. a käskkirja nr 84-k osas, pidanuks halduskohus andma hinnangu selle käskkirja õiguspärasusele, sest vaidlustatud käskkirjad rikuvad isiku õigusi koostoimes. Apellant rõhutas, et ta ei ole andnud nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ega nõustunud etteteatatud koondamisest loobumisega. Apellandi hinnangul kohaldati tema suhtes ebaõigesti distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist ning tal oli õiguspärane ootus, et ta vabastatakse teenistusest koondamise tõttu. Apellant leidis veel, et ka teenistusest vabastamine valitud karistusena on vastuolus tema varasema käitumisega, sest tunnistaja ütluste kohaselt tuli ametnik oma teenistusülesannete täitmisega hästi toime ja asutus oli huvitatud tema jätkamisest pearaamatupidaja ametikohal.
72. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
73. oktoobri
74. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Asjassepuutuvad ei ole apellandi argumendid Keila Vallavalitsuse
75. novembri
76. a käskkirja nr 84-k õiguspärasuse kohta, kuna menetlus selle käskkirja peale esitatud kaebuses on lõpetatud ja halduskohus leidis õigesti, et tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kuna kaebaja ei olnud nimetatud käskkirja vaidlustanud, pidi ta ajutise töövõimetuse lõppedes aru saama, et kuigi finantsnõuniku ametikoht on koondatud, ei ole teda teenistusest vabastatud ja tal tuleb hakata teenistusülesandeid täitma pearaamatupidaja ametikohal. Vastustaja on õigesti leidnud, et teenistusse mitteilmumine oli käsitatav omavolilise töölt lahkumisena ja distsiplinaarsüüteona

§ 84p 1 tähenduses.

Asjaolust, et asutus on kohustatud pärast etteteatamist ametniku teenistusest vabastama, ei tulene veel, et etteteatamisel märgitud tähtpäeval teenistussuhe ka lõpeks. Teenistusest vabastamine saab

§-st 112 ja § 132 lg-st 1 tulenevalt toimuda vaid pädeva isiku või asutuse käskkirjaga. Kui asutus viivitab sellise akti andmisega õigusvastaselt, on isikul õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul on distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine ja teenistusest vabastamine toimunud õiguspäraselt. Seetõttu ei ole alust ka hüvituse nõuete rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Kassatsioonkaebuses palub I. Kriit teha uus otsus, millega lugeda teenistussuhe lõppenuks koondamise tõttu ja maksta välja hüvitised seoses koondamisega, ebaseadusliku teenistusest vabastamisega ja etteteatamistähtaja rikkumisega ning tasu tööraamatu kätteandmise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest. Kassaator taotleb ka kohtukulude väljamõistmist. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt.
2. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et ametnik pidi aru saama, et kuigi finantsnõuniku ametikoht on koondatud, ei ole teda vallavalitsuse teenistusest vabastatud ning teenistussuhe jätkus pearaamatupidaja ametikohal.
3. Ametnik sai koondamisteate saamisel aru, et ta vabastatakse koondamise tõttu. 3.

§ 130lg 2 mõte on vältida kergekäelist koondamisest teatamist.

Koondamisest teatamine on õiguslikult siduv, sest koondamisest loobuda saab asutus ainult ametniku kirjalikul nõusolekul.

1. Õigusvastane oli nii üleviimine teisele ametikohale kui ka teenistusest vabastamine.
2. Keila Vallavalitsuse kirjalikus vastuses leitakse, et puuduvad alused teenistusest vabastamiseks antud käskkirja muutmiseks ning hüvituste maksmiseks. Põhjendamatud on ka nõuded seoses lõpparve maksmise ja tööraamatu kätteandmisega. Vallavalitsuse käskkiri I. Kriidi üleviimise kohta pearaamatupidaja ametikohale on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna pearaamatupidaja ametikoht säilis, puudus alus ametniku vabastamiseks koondamise tõttu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. I. Kriit vaidlustas halduskohtus nii enda nimetamise teisele ametikohale kui ka teenistusest distsiplinaarkorras vabastamise. Kaebuses halduskohtule taotles ta, et kohus tühistaks vastavad käskkirjad, tunnistaks tema nimetamise pearaamatupidaja ametikohale ja teenistusest vabastamise seadusevastaseks, muudaks teenistusest vabastamise alust ning mõistaks välja hüvitused seoses vabastamisest etteteatamise tähtaja rikkumise, koondamise ning ebaseadusliku teenistusest vabastamisega. Kaebuse esitaja taotles ka tasu väljamõistmist lõpparve maksmisega viivitamise ja tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest. Tallinna Halduskohtu
4. septembri
5. a määrusega lõpetati menetlus kaebuse selles osas, milles taotleti Keila Vallavalitsuse
6. novembri
7. a käskkirja nr 84-k "Ingrid Kriit'i teenistusse nimetamine" tühistamist. Kohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis
8. oktoobri
9. a määrusega halduskohtu määruse muutmata.
10. Kohtud on I. Kriidi teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamisel asunud seisukohale, et kuna tühistamiskaebus
11. novembri
12. a käskkirja nr 84-k vaidlustamiseks esitati hilinenult ja menetlus selle kaebuse osas lõpetati, on tegemist kehtiva käskkirjaga, mille kohaselt ametnik oli nimetatud (üle viidud) pearaamatupidaja ametikohale. Sellest seisukohast lähtudes on kohtud pidanud I. Kriidi distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist õiguspäraseks ega ole andnud hinnangut teisele ametikohale nimetamise õiguspärasusele. Halduskohtu istungil
13. aprillil 2004 soovis I. Kriit küll oma kaebust täpsustada ja taotleda
14. novembri
15. a käskkirja nr 84-k õigusvastasuse tuvastamist, kuid kohus selgitas, et menetlus selle käskkirja osas on lõpetatud ning tagastas kaebajale kaebuse täpsustuse, andmata talle võimalust taotleda teisele ametikohale nimetamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. 14.

§ 116

lg 3 näeb ette, et ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada teisele ametikohale, kuid see saab toimuda vaid ametniku nõusolekul. Ka

§-s 47 on väljendatud põhimõte, et ametniku teisele ametikohale üleviimine saab toimuda reeglina ainult ametniku kirjalikul nõusolekul ning erandid sätestatakse samas seaduses.

§ 130

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõigete 1 ja 11 kohaselt etteteatatud vabastamisest saab asutus loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul ning nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati ning makstakse

§-s 131 sätestatud hüvitust. 15. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et teisele ametikohale nimetamine

§ 116

lg 3 tähenduses saab toimuda vaid ametniku nõusolekul, kuid kaebuse esitaja ja vastustaja on erinevalt aru saanud sellest, kas

1. novembri
2. a kirjalikus pöördumises vallavalitsuse poole väljendas I. Kriit oma nõusolekut pearaamatupidaja kohale nimetamiseks või mitte.
3. I. Kriit on järjekindlalt alates
4. novembri
5. a pöördumisest Keila Vallavalitsuse poole ning ka kogu käimasoleva kohtumenetluse vältel selgelt väljendanud oma seisukohta, et ta ei ole nõustunud enda nimetamisega pearaamatupidaja ametikohale ning soovib vastavalt etteteatamisele teenistussuhte lõpetamist koondamise tõttu ning sellega kaasnevate hüvituste väljamõistmist. Kaebuse esitaja on järjekindlalt ka teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle toimuvas kohtuvaidluses esitanud oma argumendid, mis seonduvad teisele ametikohale nimetamise õigusvastasuse ja selliseks nimetamiseks nõusoleku puudumisega. Nõusolekut teisele ametikohale nimetamiseks ei saa kolleegiumi hinnangul välja lugeda I. Kriidi
6. novembri
7. a kirjalikust pöördumisest, milles ta märkis: "Käesolevaga teatan oma otsusest käskkirja nr 78-k
8. november
9. a . - pearaamatupidaja ametikohale nimetamise kohta peale tervenemist". Haldusasjas olevate tõendite kohaselt ei ole I. Kriit ka faktiliselt asunud teenistusse pearaamatupidaja ametikohal, vaid tema teenistussuhe Keila Vallavalitsusega oli perioodil
10. november 2002 kuni
11. veebruar 2003 peatunud ajutise töövõimetuse tõttu. Kolleegium leiab, et I. Kriit ei ole kunagi väljendanud oma nõusolekut teisele ametikohale nimetamiseks ning seetõttu on tema nimetamine toimunud

§ 116lg-s 3 ette nähtud tingimust (ametniku nõusolek) eirates.

Kolleegium peab vajalikuks rõhutada ametniku nõusoleku olulisust

§ 116

lg 3 kohaldamisel ning leiab, et asutusel on kohustus ametniku tahteavalduse hindamisel välja selgitada tema tegelik seisukoht ja mitmetimõistetavuse korral nõuda täpsustusi. Kui I. Kriidi

1. novembri
2. a kirjalik pöördumine jättiski vallavalitsusele mulje ametniku nõusolekust, siis I. Kriidi kogu järgnev käitumine oma seisukoha väljendamisel pidi olema asutusele sedavõrd selgelt ja üheselt mõistetav, et lahendada teenistussuhte lõpetamise ja teisele ametikohale nimetamise küsimus õiguspäraselt.
3. I. Kriidi selgelt väljendatud eesmärk käimasolevas kohtumenetluses ei ole mitte ainult teenistusest vabastamise käskkirja tühistamine, vaid ka teenistussuhte lõpetamine koondamise tõttu koos sellega kaasneva hüvituse väljamaksmisega.
4. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 112

ja § 132 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusse võtmise õigust omava isiku või ametiasutuse käskkirja või korraldusega, kusjuures teenistusse mitteilmumist ei saa õigustada isiku subjektiivse arusaamaga oma teenistussuhte olemasolust või selle puudumisest. Kuid distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamisel peab kohus kontrollima teokoosseisu olemasolu. I. Kriit vabastati

§ 84

punktis 1 sätestatud süüteo eest, milleks on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Teokoosseisu olemasolu hindamisel pidanuks kohtud välja selgitama, kas üldse eksisteeris legaalne kohustus, mida ametnik pidi täitma. Kolleegium on eelnevalt (otsuse punkt 16) asunud seisukohale, et I. Kriidi nimetamine pearaamatupidaja ametikohale oli toimunud ilma, et oleks täidetud selle õiguspärasust tagav vältimatu eeldus - puudus ametniku vastav nõusolek. Kolleegiumi hinnangul ei saanud eelnimetatud asjaoludel ametnikul õigusvastase akti alusel tekkida kohustust, mille täitmata jätmisega saanuks kaasneda distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. 19. Eeltoodud põhjendustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega tühistatakse Keila Vallavalitsuse 13. märtsi 2003. a käskkiri nr 4-k ja loetakse I. Kriidi teenistussuhe Keila Vallavalitsuse finantsnõuniku ametikohal lõppenuks 18. veebruarist 2003

§ 116lg 1 alusel koondamise tõttu.

20. Teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu tuleb ametnikule maksta

§ 131

lg-s 1 ette nähtud hüvitus, mille suurus oleneb ametniku avaliku teenistuse staaži pikkusest. Kuna I. Kriidi teenistusest vabastamine distsiplinaarkaristusena toimus ebaseaduslikult, kuid I. Kriit ei ole taotlenud enda teenistusse ennistamist, on tal õigus saada ka

§ 135lg-st 2 tulenevalt kuue kuu ametipalga suurune hüvitus.

Keila Vallavalitsusel tuleb nimetatud hüvituste suurus kindlaks teha ja hüvitused I. Kriidile välja maksta. 21. Kassaator on taotlenud vastustajalt kohtukulude väljamõistmist tema kasuks. Asjas on esitatud õigusabi osutamist ja kohtukulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 153-154), mille kohaselt on õigusabi eest tasutud 4000 krooni. Toimikus on ka tõend 10 krooni riigilõivu tasumise kohta apellatsioonkaebuse esitamisel (tl 186). Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Seega tuleb Keila Vallavalitsuselt I. Kriidi kasuks välja mõista õigusabikulu 4000 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann