3-3-1-72-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-72-05

1. jaanuar 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann AS Maseko kaebus Pärnu Linnavolikogu kohustamiseks lahendama sadama akvatooriumi määramise taotlust Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale haldusasjas nr 2-3/140/2005 Pärnu Linnavolikogu kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsus haldusasjas nr 2-3-140/2005 ja jätta jõusse Pärnu Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsus haldusasjas nr 3-195/
8. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. AS Maseko esitas
10. detsembril 2003 kaebuse Pärnu Halduskohtusse, milles palus kohustada Pärnu Linnavolikogu koheselt läbi vaatama AS Maseko poolt esitatud sadama akvatooriumi määramise taotlust. Kaebusest tulenevalt oli kaebuse esitamise ajal AS-le Maseko kuuluvale territooriumile Suur-Jõe 54 aastatel 1951-1953 rajatud paadisadam, mida on kasutatud kalavastuvõtupunktina. Paadisadama omandas kaebaja riigilt
11. a endise Pärnu Kalakombinaadi ehitiste ja rajatiste erastamisel. Kaebaja on sadamat pidevalt kasutanud oma majandustegevuses.
12. jaanuarist 1998 jõustunud Sadamaseadusest tulenevalt oli sadama kasutamise eelduseks selle passistamine, sealhulgas ka sadama akvatooriumi määramine. AS Maseko asus sadamat vormistama
13. a.
14. augustil 2003 pöördus kaebaja Pärnu Linnavolikogu poole taotlusega kooskõlastada sadama akvatooriumi piirid (geograafilised koordinaadid) vastavalt AS Maseko ettepanekule. Kaebuse kohaselt ei lahendanud Pärnu Linnavolikogu planeerimiskomisjon
15. novembri
16. a otsusega taotlust sisuliselt, vaid otsustas akvatooriumi määramise protsessi alustada detailplaneeringu algatamisest. Kaebaja leiab, et taotluse sidumine detailplaneeringuga on õigusvastane, sest akvatooriumi suuruse kooskõlastamine ei puutu kuidagi detailplaneeringusse ega takista selle läbivaatamist. Sadama piiride mittekooskõlastamise aluseks saab olla ainult sadama piiride ettepaneku sobimatus, mitte aga planeeringu või haldusaktide puudumine. Otsustamisega viivitamine rikub kaebaja ettevõtlusvabadust ning tekitab talle varalist kahju.
17. Vastustaja, Pärnu Linnavolikogu, vaidles kaebusele vastu. Vastustaja leidis, et kaebuse esitajal puudub osundatud aadressil sadam Sadamaseaduse mõttes. Pärnu Linnavolikogu ei ole keeldunud rajatavale sadamale akvatooriumi määramisest ega koordinaatide kooskõlastamisest, kuid on korduvalt viidanud vajadusele lahendada küsimus koostamisel oleva detailplaneeringu menetlemise käigus. Vastustaja leiab, et nõuetele vastava sadama rajamine eeldab mitmete ehitiste olemasolu ning sadamateenuste osutamine kalda kaitsealal eeldab ka keskkonnatingimuste seadmist. Pärnu linna üldplaneeringuga on Pärnu jõe kalda ulatuseks AS Maseko kinnistu kohal määratud 30 m ning jõekalda ehituskeeluvöönd ühtib kalda ulatusega. Kehtivat detailplaneeringut Suur-Jõe 54 kinnistu kohta ei ole. Vastustaja rõhutab ka asjaolu, et uue akvatooriumi määramisel tuleb arvestada ka teiste isikute, sadamavaldajate, huve. Vastustaja leidis, et kaebaja taotlus tuleb lahendada Pärnu Linnavolikogu
18. aprilli
19. a otsuse nr 33 p 1.8 alusel algatatud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringuga. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebuse väidet, et on tegemist haldusorgani viivitusega, mis rikub kaebuse esitaja õigust vabale majandustegevusele ja õigust olla ettevõtja.
20. Pärnu Halduskohtu
21. märtsi
22. a otsusega haldusasjas nr 3-195/3003 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Veeteede Ameti poolt
23. novembril
24. a koostatud sadamakontrolli aktiga nõuti AS-lt Maseko, et sadamale määrataks akvatoorium. Sadamaseaduse § 4 lg 4 kohaselt määrab siseveekogudel akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga. Pärnu maavanema
25. oktoobri
26. a korraldusega nr 513 anti Pärnu jõgi munitsipaalomandisse. Kohus pidas ekslikuks kaebaja seisukohta, et sadama akvatooriumi määramata jätmise aluseks ei saa olla planeeringu või muu haldusakti puudumine. Pärnu Linnavolikogu
27. septembri
28. a määrusega on kehtestatud Pärnu linna üldplaneering aastani 2025, mille seletuskirja punktis 2.1.5 sätestatakse, et veealade täpsemad kasutustingimused määratakse Pärnu jõe osaüldplaneeringu raames.
29. AS Maseko palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellant leidis, et akvatooriumi kooskõlastamise oleks pidanud otsustama volikogu, mitte aga tema komisjon. Samuti seadis apellant kahtluse alla Pärnu Halduskohtu objektiivsuse. AS Maseko arvates tugines kohus oma otsuses põhiliselt vastustaja vastuväidetele ega analüüsinud AS Maseko argumente.
30. Tallinna Ringkonnakohtu
31. septembri
32. a otsusega haldusasjas nr 2-3/140/2005 rahuldati AS Maseko apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus tühistas Pärnu Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega kohustas Pärnu Linnavolikogu lahendama AS Maseko taotluse akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) käesolevaks ajaks on vastu võetud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering, toimunud on avalik väljapanek ja väljapaneku tulemuste avalik arutelu, planeeringu suhtes on esitatud vaidlustused; 2) vastustaja ei ole menetlustoiminguid läbi viinud mõistliku aja jooksul ning viivituseks peab olema põhjendatud vajadus; 3) vastustaja ei ole neid haldusmenetluse põhimõtteid järginud, ta ei ole esile toonud ühtki veenvat argumenti, miks kaebaja taotluse lahendamine on kehtestatud detailplaneeringuta võimatu; kolmandate isikute õigusi ja avalikke huve oli kohalikul omavalitsusel võimalik selgitada ning asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid koguda ka efektiivsema menetlusega kui detailplaneering; 4) ettevõtlusvabaduse piiramist pikaajalise planeerimismenetluse kestel kuni lõplike lahenduste selgumiseni ei saa pidada õigustatuks.
33. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse Pärnu Linnavolikogu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
34. Pärnu Linnavolikogu taotleb kassatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kassaator põhjendab kaebust järgmiste asjaoludega: 1) Sadamaseadus ei sätesta eraldi korda, kuidas peaks toimuma akvatooriumi piiride määramine ja kooskõlastamine, seaduses ei ole antud akvatooriumi määramise ja kooskõlastamise menetlemiseks tähtaega, korda ega piiranguid; 2) HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti; 3) kassaator asus taotluse saamisel seda menetlema ning leidis, et akvatooriumi piire ei ole võimalik määrata ja kooskõlastada enne Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu kehtestamist; üheks selliseks kaalutluseks oli ka Pärnu linna üldplaneering, mille seletuskirja punkt 2.1.5 sätestab, et veealade täpsemad kasutamistingimused määratakse Pärnu jõe akvatooriumi planeeringuga; 4) otsustamisel kaaluti ka Pärnu jõe tähtsust Pärnu linnale. Eriti oluline on Pärnu jõe kasutamisel arvestada paljude isikute huvidega ning planeeringu eesmärk ja üks peamisi põhimõtteid on tagada võimalikult paljude isikute huvide tasakaalustatud arvestamine; 5) AS-l Maseko ei saanud tekkida õiguskindlust ja õiguspärast ootust, et ka pärast detailplaneeringu kehtestamist tema taotlus sisuliselt rahuldatakse; 6) kassaator ei nõustu väitega, et planeerimismenetlus piirab vastustaja ettevõtlusvabadust. Kassaator pole keelanud randuda paatidel paadisillal. Samas on AS Maseko pidanud läbirääkimisi kinnistu müümise üle.
35. AS Maseko vastuses leitakse, et Pärnu Linnavolikogu ei ole õigesti kasutanud oma diskretsioonivolitusi ega ole taotlust lahendanud mõistliku aja jooksul. AS Maseko leiab, et akvatooriumi määramine tuleb lahendada lahus detailplaneeringust. AS Maseko peab sadamat seaduslikuks ning volikogu poolt akvatooriumi kooskõlastamata jätmine takistab AS-l Maseko majandustegevust. AS Maseko ei saa sadamat kasutada ilma sadamapassita, sest selline tegevus oleks karistatav. AS Maseko palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning vaidlustatud kohtuotsus muutmata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et sadamarajatised kuuluvad alates
37. aastast AS-le Maseko ning et sadama kasutamine vastaks AS Maseko majandushuvidele. Sadama rajatiste sihtotstarbeline kasutamine eeldab sadama nõuetekohast vormistamist vastavalt Sadamaseaduse nõuetele. Käesolevas asjas puudub vaidlus ka selle üle, et AS Maseko asus sadama kasutamiseks vajalikke dokumente korrastama ning esitas akvatooriumi kooskõlastamise taotluse
38. aastal.
39. Riigikohtu halduskolleegium nõustub seisukohaga, et akvatooriumi piiride määramine ja kooskõlastamine on kohaliku omavalitsusüksuse diskretsiooniline volitus. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on konkreetsel juhul diskretsioonivolitusi kasutatud vääralt, s.t detailplaneeringu näol on asjaolude väljaselgitamiseks ja hindamiseks valitud ekslik ja ülemäärane vahend. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu eelnimetatud seisukohaga ning peab konkreetsel juhul akvatooriumi piiride kooskõlastamise otsustamise sidumist detailplaneeringuga põhjendatuks.
40. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et selles asjas on oluline, et Pärnu jõe kaldaala ja akvatooriumi kasutamise korra täpsustamine vastava planeeringu koostamise käigus oli otsustatud juba enne AS Maseko taotluse esitamist Pärnu linna üldplaneeringuga ning taotluse esitamise ajaks oli vastav planeering algatatud. Kolleegium on seisukohal, et sadamate (sealhulgas sadama hoonete ja rajatiste ning akvatooriumi piiride) asukoha määramine detailplaneeringuga on kooskõlas Planeerimisseadusest tulenevate detailplaneeringu eesmärkidega. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et detailplaneering on sobiv vahend selgitamaks välja vajalikke keskkonnanõudeid ning kooskõlastamaks erinevaid kaitstavaid huve.
41. Ringkonnakohtu väide, et kõigi vajalike asjaolude väljaselgitamine sellises haldusakti andmise menetluses, mis poleks seotud detailplaneeringu menetlusega, olnuks operatiivsem, on ühekülgne ega arvesta kõiki olulisi asjaolusid. Riigikohtu halduskolleegium ei pea põhjendatuks seisukohta, et Pärnu Linnavolikogu tegevuses esineb ülemäärane viivitus, mis võib kahjustada AS Maseko majandushuve. Riigikohtu halduskolleegium peab siinkohal vajalikuks nentida, et AS Maseko poolt astuti sadama legaliseerimiseks vajalikke samme alles
42. aastal.
43. Tallinna Ringkonnakohtu
44. septembri
45. a otsus haldusasjas nr 2-3-140/2005 tuleb tühistada. Jõusse jääb Pärnu Halduskohtu
46. märtsi
47. a otsus haldusasjas nr 3-195/
48. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann