3-1-1-152-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-152-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi A. V. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määrus asjas nr 21-123/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. V. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. detsember
6. a Istungil osalenud isikud A. V., tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Ene Timmi RESOLUTSIOON
7. Jätta A. V.-i kaitsja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
8. Jätta A. V.-i kaitsja määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. veebruari
13. a määrusega keelduti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kahtlustatava A. V.-i vahistamisest põhjendusel, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid kahtlustuse asjaolude kohta.
15. märtsil
16. a tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu eelnimetatud määruse prokuröri määruskaebuse alusel ja vahistas A. V.-i. Kohus selgitas ühtlasi, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on jätnud sootuks hindamata, kas A. V.-i vahistamiseks esineb seaduslik alus või mitte. Samuti leidis ringkonnakohus, et kogutud materjalid sisaldavad piisavalt andmeid, järeldamaks, et tõenäoliselt võib A. V. edaspidi kuritegusid toime panna.
17. Ringkonnakohtu
18. märtsi
19. a määruse peale esitas A. V.-i kaitsja Toomas Alp Riigikohtule määruskaebuse
20. detsembril
21. a. Ta taotleb selles kaebetähtaja ennistamist, ringkonnakohtu määruse tühistamist ja A. V.-i vabastamist vahi alt. Taotlusi põhjendab kaitsja järgmiselt. Ringkonnakohtu
22. märtsi
23. a määruse selgitus kaebeõiguse puudumise kohta on ebaõige ja vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a lahendiga asjas nr 3-1-1-126-
26. Määruse tegemisel eirati ka KrMS § 131 lg-s 2 sisalduvat nõuet, mille kohaselt tuleb kahtlustatav kohtus vahistamisküsimuse otsustamisel ära kuulata. A. V.-i tagaselja vahistamisega rikuti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
27. artikli
28. lõiget. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus vahistamise küsimuse lahendamisel kaitsja esitatud tõenditega A. V.-i halva tervise kohta. Kaitsja märkis samuti, et ta on esitanud Tartu Maakohtule taotluse A. V.-i tõkendi muutmiseks, kuid
29. novembri
30. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata ja tõkend muutmata. Seega ei lõpetanud maakohus A. V.-i subjektiivsete õiguste rikkumist ja tema ebaseaduslikku vahistamist.
31. Riigikohtu istungil jäi A. V.-i kaitsja vandeadvokaat Margo Normann määruskaebuses esitatud taotluste ja põhjenduste juurde. Eriasjade prokurör Ene Timmi leidis, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust, mistõttu määruskaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Samas märkis prokurör, et juhul, kui kriminaalkolleegium peab siiski määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist võimalikuks, tuleb kaitsja taotlus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ja A. V.-i vabastamiseks jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
32. Kui Riigikohus tunnistab määruskaebuse esitamise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel, võib ta selle tähtaja ennistada. Selline võimalus tuleneb KrMS § 172 lg-s 1, § 388 lg-s 4 ja § 345 lg-s 5 sätestatust. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb KrMS § 172 lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211; 3-1-1-144-03, RT III 2004, 2, 20; 3-1-1-14-04, RT III 2004, 9, 104).
34. Käesolevas asjas tugineb kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotluses asjaolule, et
35. oktoobril
36. a, seega ligi seitse kuud pärast A. V.i vahistamist, on Riigikohtu kriminaalkolleegium teises asjas tehtud lahendis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-126-05, RT III 2005, 36, 351) selgitanud, et vahistamisküsimuse lahendamine ilma vahistatavale ärakuulamise õigust tagamata on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seoses selle lahendiga ja tulenevalt asjaolust, et maakohus ei vabastanud A. V.-it vahi alt ka
37. novembri
38. a määrusega, peab kaitsja põhjendatuks ringkonnakohtu
39. märtsi
40. a määruse vaidlustamist detsembrikuus. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetlusõiguse hilisem selgitamine ja tõlgendamine Riigikohtu poolt ei anna alust kaebetähtaja möödalaskmiseks ega selle tähtaja ennistamiseks. Kriminaalkolleegium märgib samuti, et
41. novembril
42. a lahendas Tartu Maakohus A. V.-i ja tema kaitsja taotlusi tõkendi muutmiseks ning tagas seejuures A. V.-i õiguse olla kohtu poolt ära kuulatud. Seega ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust ka kaitsja väide tema kaitsealuse õiguste jätkuva rikkumise kohta. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi sellise objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jätab kriminaalkolleegium A. V.-i kaitsja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata.
43. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium A. V.-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajale. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi