KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Is

(KÜS) sätteid.

§ 5

lg 1 ja KÜ T põhikirja p 2.1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik Xxxxxx x korteriomanikud. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. KÜ T

1. märtsi
2. a üldkoosolekul otsustati (p 3.1), et keskkütte remondis ja parendamises osalevad kõik korteriomanikud ühise remondifondi kaudu proportsionaalselt korterite pindade suurusega. Hageja leiab ekslikult, et temalt ei tohiks nõuda makseid ühise küttesüsteemi remondiks ja parendamiseks, sest temale kuuluv korter nr x on ebatraditsiooniline (korteril on eraldi sissepääs, küttesüsteem ja kanalisatsioon) ning ta ei kasuta elamu küttesüsteemi. Hageja omanikuõigused ja -kohustused ei tulene mitte ainult ainuomandist, vaid hageja peab korteriomanikuna arvestama ka asjaoluga, et ta on ühtlasi selle elamu kaasomanik. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on kaasomandi majandamine korteriomandite korrapäraseks kasutamiseks. Elamu küttesüsteemi korrasolek on
3. märtsi
4. a üldkoosoleku otsuse järgi enamiku korteriomanike huvi. See, et hageja ei kasuta otseselt üldkasutatavaid ruume ja elamu küttesüsteemi, ei vabasta teda korteriühistu remondifondi maksete tegemisest. Korteriomandiseaduse § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus, mitte aga kohustus kasutada kaasomandi eset. Kuna elamu küttesüsteem on korteriomanike ühises omandis, peavad korteriomanikud kandma ka selle hoolduse ja remondikulud võrdsetel alustel. Kuivõrd KÜ T vaidlusalune üldkoosoleku otsus on seaduslik, on KÜ-l T õigus nõuda hagejalt makseid ühisesse remondifondi. Seisuga
5. a detsember on hageja võlgnevus kostja ees 15 000 krooni, millest põhivõlg on 13 096 krooni 8 senti ja viivis 1 903 krooni 92 senti. KÜ T põhikirja p 3.2.12 kohaselt on korteriühistul õigus nõuda tasumisega viivitatud summadelt viivist 0,1% viivitatud summalt päevas. Viidatud põhikirja punkt on vastuolus KÜS § 7 lg-ga 4, mille kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates. Seega tuleb KÜ T kasuks väljamõistetavat viivist vähendada 1000 krooni võrra ning välja tuleb mõista viivis 903 krooni 92 senti.

§ 9

lg 1 järgi tagavad korteriühistu liikmed korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale. KÜ T põhikirja p 3.2.22 kohaselt on ühistu liige kohustatud tagama korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded ühistu kasuks korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale või tasuma selle summa ühistu eriarvele üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks. KÜ T on esitanud hagejale kirjaliku nõude, paludes võlgnevuse 10 päeva jooksul likvideerida, kuid hageja oma kohustust ei täitnud. Seega on KÜ T nõue hüpoteegi seadmiseks põhjendatud.

1. A. E esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. juuni
4. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastuhagi hüpoteegi seadmise nõudes, ning tegi uue otsuse, millega jättis vastuhagi rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et KÜ T vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 3.1 tühistamiseks ei ole alust. Ebaõige on A. E järeldus, et kuivõrd ta ei ole korteriühistusse astumiseks avaldust teinud, siis järelikult ta ei ole ka korteriühistu liige. A. E on korteriomand Xxxxxx x asuvas elumajas.

§ 5

lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 2

lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomanike otsusel loodud mittetulundusühistu moodustamisega annab korteriomanik osa talle kuuluvatest õigustest üle asutatud mittetulundusühingule. Asjaolule, et A. E peab ka ennast korteriühistu liikmeks, viitab see, et vaidlustatud on vaid osa ühest üldkoosoleku otsusest. Teisi üldkoosoleku otsuseid ning

1. märtsi
2. a otsust vaidlustamata osas peab ka hageja endale kui korteriühistu liikmele siduvaks. Korteriomand on korteriomandiseaduse § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama seaduse § 1 lg-st 2 ja § 2 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi osad, sh püstikud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Tulenevalt KÜS § 13 lg-test 1 ja 4 ning § 151 lg-st 1 peab korteriomanik tasuma korteriühistule oma osa majandamiskuludest. Asjaolu, et hageja peab vaidlustatud üldkoosoleku otsust ebaproportsionaalseks ja ebaõiglaseks, sest tema küttesüsteemi ei kasuta, ei anna alust üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. A. E vaidleb vastu KÜ T nõudele hüpoteegi seadmiseks ning see vastuhagi nõue tuleb jätta rahuldamata.

§ 9

lg-st 1 ei tulene korteriühistu õigus nõuda hüpoteegi seadmist, kui korteriomanik ei ole sellise tagamise viisiga nõus. Korteriühistu liikmeid tuleb kohelda võrdselt ning asja materjalidest ei tulene, et ühistu oleks sellekohase nõude esitanud teiste ühistu liikmete vastu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi A. E vastu kommunaalkulude ja viivise väljamõistmiseks, ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kassaator ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust selles osas, millega jäeti rahuldamata KÜ T vastuhagi nõue hüpoteegi seadmiseks Xxxxxx x-x korteriomandile. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja on KÜ T liige. Hageja ei ole korteriühistu liikmeks astunud. Kui hageja ostis korteri, ei tulenenud selle müügilepingust, et hagejal on kohustusi kostja ees. Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu järeldus, et kulude maksmisega on hageja tunnistanud ennast KÜ T liikmeks.

§ 5lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 48.

Sellele viitas hageja ka apellatsioonkaebuses, kuid ringkonnakohus tema väitele ei vastanud. Ringkonnakohus ei hinnanud ka hageja apellatsioonkaebuse väidet, et korteriomandiseaduse § 25 järgi vaadatakse korteriomanike vaidlused kaasomandi valitsemise üle läbi hagita menetluses ning seega tulnuks hetkest, mil hageja loobus tasaarvestuse nõudest, menetleda asja hagita menetluse sätete kohaselt. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et Xxxxxx x küttesüsteem teenib Xxxxxx x hoonet tervikuna. Hageja korteris on eraldi küttesüsteem ja hageja ei pea maksma topelt - nii vaidlusaluse üldküttesüsteemi eest korteriühistu otsuse alusel kui ka korteri autonoomse küttesüsteemi eest. Ringkonnakohus on eiranud siinkohal korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõtet. Ebaselge on, kas üldküttesüsteem ja hageja korteri autonoomne küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis või mitte. Ringkonnakohus jättis hageja viidatud apellatsioonkaebuses esitatud väited analüüsimata. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 95, kui ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud kõiki kogutud tõendeid nõuetekohaselt.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud.
2. Riigikohtu istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning kostja seaduslik esindaja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
4. Kohtud on asjas tuvastanud, et: 1) hagejale kuulub korteriomand Xxxxxx Xxxxxx x asuvas elamus, mis koosneb reaalosana korterist nr x ja 2235/11765 mõttelisest osast Xxxxxx x asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitisest; 2) hageja kasutab faktiliselt elamust tervet püstakut (s.o korteriomandi reaalosa, pööningut ja keldrit) ning korterile on rajatud iseseisev küttesüsteem, mida hooldab ja remondib hageja; 3) elamut haldab KÜ T; 4) KÜ T
5. märtsi
6. a üldkoosoleku otsuse p 3.1 kohaselt otsustati, et elamu keskkütte remondis ja parendamises osalevad kõik korteriomanikud ühise remondifondi kaudu proportsionaalselt korteri pindade suurusega; 5) hageja ei ole tasunud KÜ-le T kommunaalkulude ja remondifondi makseid (võlgnevus seisuga detsember
7. a).
8. Hagiavalduse kohaselt palub hageja KÜ T
9. märtsi
10. a üldkoosoleku otsuse p 3.1 tühistamist. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejal, kelle korteriomandil on välja ehitatud iseseisev küttesüsteem, on õigus keelduda tasumast proportsionaalselt oma korteri pinna suurusega remondifondi keskkütte remondiks ja parendamiseks nõutud summasid. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagejal kui korteriühistu liikmel tuleb täita KÜ T
11. märtsi
12. a üldkoosoleku otsuse p-st 3.1 tulenevaid kohustusi. Samuti leidsid kohtud, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viimase ees tekkinud kommunaalkulude ja remondifondi maksete võlgnevus kogusummas 14 000 krooni.
13. Esmalt käsitleb kolleegium vaidluse lahendamisel kohaldatava menetluse liigiga seonduvat. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse väitega, et kohtutel tuli hageja nõuet KÜ T
14. märtsi
15. a üldkoosoleku otsuse p 3.1 tühistamiseks menetleda hagita menetluse sätete kohaselt. Korteriomandiseaduse § 25 lg 1 p 1 järgi vaadatakse korteriomaniku avalduse alusel hagita menetluses läbi asi, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning mis käsitleb korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis KOS § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis KOS § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Viidatud sätte kohaselt tuleb korteriomanike omavahelised vaidlused elamu valitsemisel lahendada hagita menetluses. Hageja esitatud nõue on haginõue KÜ T üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ning ei ole seotud korteriomanike kokkuleppe alusel toimuva kaasomandi eseme valitsemisega, mida reguleeritakse korteriomandiseaduse
16. peatüki sätete kohaselt. Korteriomandiseaduse §-s 8 märgitakse, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu

nõuete kohaselt, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates

järgi. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 13 lg 3 ja sellele ei ole kohaldatav KOS § 25 lg 1 p

1. Kolleegium märgib ka, et juhul, kui kohus lahendab hagita asja, mille esemeks on sisuliselt vaidlus poolte vahel, hagimenetluses, ei ole see protsessiõiguse normi rikkumiseks, mis võiks üldjuhul olla aluseks otsuse tühistamisele. Kolleegium on viidatud seisukohta korduvalt väljendanud oma varasemates lahendites (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-105-05 (RT III 2005, 38, 371),
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03 (RT III 2003, 14, 139),
6. märtsi
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-00 (RT III 2000, 10, 111).
8. Järgnevalt analüüsib kolleegium hageja kassatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt käsitasid kohtud teda ebaõigesti KÜ T liikmena. Kolleegium hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KÜS § 5 lg 1, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud

s sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Hageja ei ole tuginenud sellele, et KÜ T moodustamise otsuse tegemisel ei ole järgitud

sätteid. Korteriühistu mõiste antakse KÜS § 2 lg-s 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Eeltoodud eesmärgi tagamiseks loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on hageja, kellele kuulub korteriomand Xxxxxx x asuvas elumajas,

alusel ühtlasi seda elamut haldava korteriühistu liige. Liikmelisust korteriühistus KÜS § 5 lg 1 järgi on Riigikohtu tsiviilkolleegium analüüsinud ka oma

1. märtsi
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-00 (RT III 2000, 9, 93) ja
3. detsembri
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1- 109-99 (RT III 2000, 2, 22). Samuti ei saa nõustuda kaebuse väitega, et hageja on arvatud korteriühistu liikmeks tema tahte vastaselt ja sellega on rikutud tema põhiseaduse §-s 48 sätestatud õigust. Eespool selgitatud

sätete mõtet ja eesmärki silmas pidades leiab kolleegium, et KÜS § 5 lg 1 regulatsioon ei riku kaebaja õigusi. Otsustades omandada korteriomandi elamus, mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu, nõustus hageja ka liikmelisusega korteriühistus. Tulenevalt KÜS § 5 lg-st 2 loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva.

1. Ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme, asudes seisukohale, et elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Pooltel pole vaidlust selles, et lisaks elamu üldküttesüsteemile on hageja talle kuuluva korteriomandi reaalosa tarbeks välja ehitanud iseseisva küttesüsteemi omaette soojussõlmega. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p-st 4 tulenevalt loetakse kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatavat talituslikku kogumit tarbija varustamiseks soojusega tarbijapaigaldiseks. Vaidlusaluses asjas on elamu tarbijapaigaldiseks seega kaks soojussõlme koos elamusisese kaugküttesüsteemiga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma
2. novembri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 (RT III 2004, 36, 373) korteriomandiseaduse sätteid analüüsides järeldanud, et tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ning on eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Kolleegium märkis ka, et elamu tarbijapaigaldise omanikeks on korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajateks korterite valdajad kaasvaldajatena. Kolleegium nõustub eeltoodud seisukohta silmas pidades ringkonnakohtuga, et KÜ T korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi elamusisese keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest.
4. Ringkonnakohus järeldas õigesti, et hageja on KÜ T liikmena kohustatud täitma korteriühistu üldkoosoleku seaduslikke otsuseid. Tulenevalt KÜS § 4 lg-st 2 sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Majandamiskulud on

tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Korteriomanike kohustust tasuda majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid reguleerib KÜ T põhikirja p 3.2.

1. Korteriomanike kohustused kaasomandi majandamisel on sätestatud ka KOS §-s
2. Viidatud sätte lg-st 1 tuleneb, et ka remondifondi maksete suurus on võrdelises sõltuvuses korteriomanikule kuuluva kaasomandi suurusega. Sama põhimõte tuleneb KÜ T põhikirja p-st 3.2.6, mille järgi lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Kostja põhikirja p-s 7.2 esitatakse loetelu korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuuluvatest küsimustest. Põhikirja p-s 7.2.8 märgitakse, et korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub ka muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on toodud põhikirjas või seaduses. Kohtud on kohaldanud õigesti korteriomandiseaduse ja

sätteid ning piisavalt põhjendanud, miks hageja on kohustatud täitma KÜ T

1. veebruari
2. a üldkoosoleku kehtivat otsust ja maksma remondifondi makseid ühise küttesüsteemi remondiks ja parendamiseks. Remondifondi viidatud üldkoosoleku otsuse alusel maksete tasumine on kõigi korteriühistu liikmete kohustuseks ning remondifondi summadest tuleb muu hulgas katta kulutused kogu elamusisese keskküttesüsteemi (nii elamu üldküttesüsteemi kui ka A. E rajatud iseseisva keskküttesüsteemi kui korteriomanike kaasomandi) remondiks ja parendamiseks. Kolleegium märgib ühtlasi, et hagiavalduse kohaselt on hageja vaidlustanud KÜ T
3. märtsi
4. a üldkoosoleku otsuse. KÜ T on esitanud vastuhagi, nõudes A. E kommunaalkulude ja remondifondi maksete tasumist kogusummas 15 000 krooni. Otsus remondifondi moodustamise ja sinna tasutavate maksete kohta tehti juba KÜ T
5. jaanuari
6. a üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsuse p 1 järgi moodustati elamu remondikulude katmiseks remondifond ning kohustati korteriomanikke tasuma sinna igakuiselt kuni
7. aasta maini 6 krooni korteriomandi reaalosaks oleva pinna iga ruutmeetri kohta ja edasiselt kuni vastavasisulise üldkoosoleku otsuseni 4 krooni ruutmeetri kohta. Vaidlustatud KÜ T
8. märtsi
9. a üldkoosoleku otsusega täpsustati, kuidas tasutakse remondifondi makseid keskkütte remondiks ja parendamiseks. Hageja ei ole KÜ T
10. jaanuari
11. a üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning see on hagejale täitmiseks kohustuslik. Seega ei ole tal alust keelduda maksete, sh ühise küttesüsteemi remondiks ja parendamiseks nõutud summade tasumisest remondifondi.
12. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus
13. jaanuarini
14. a kehtinud TsMS § 95, kui ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud kogutud tõendeid nõuetekohaselt. Hageja ei täpsusta, milliseid protsessiosaliste esitatud tõendeid ei ole ringkonnakohus asja lahendamisel arvestanud. Nõustudes esimese astme kohtu järeldustega, ei pidanud apellatsioonikohus
15. jaanuarini
16. a kehtinud TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama maakohtu otsuse põhjendusi ega analüüsima nende aluseks olevaid tõendeid. Riigikohtu otsus põhineb
17. jaanuarini
18. a kehtinud TsMS § 353 lg 3 järgi alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohtu menetluses ei ole võimalik tõendeid hinnata. Kolleegium soostub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus
19. jaanuarini
20. a kehtinud TsMS § 330 lg 6 nõudeid, kui ei vastanud otsuses kõigile apellatsioonkaebuse väidetele. See ei ole aga asjas ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks, sest protsessiõiguse normi rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist. Kolleegium on käsitlenud hageja väiteid KÜS § 5 lg 2 vastuolu kohta põhiseaduse §-ga 42 ja asjas rakendatava menetluse liigi kohta otsuse p-des 12 ja
21. V. Kõve, J. Luik, T. Tampuu