3-2-1-154-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-154-05 Otsuse kuupäev Tartu,

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu Kohtuasi B. S (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi OÜ V (registrikood xxxxxxxx) vastu töölepingu lõpetamise, töötasu, viivise ja hüvitiste nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilajas nr 22/798/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B. S kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Tartu,
5. detsember
6. a Istungil osalenud isikud Kassaator B. S, tõlk L. Lomp Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. veebruari
9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
10. juuni
11. a otsus ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. Kassatsioonkaebus rahuldada.
13. Tagastada B. S kassatsioonkaebuselt
14. juulil
15. a tasutud kautsjon 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) krooni 60 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. B. S esitas
17. novembril
18. a hagi Tallinna Linnakohtule, milles palus lugeda tööleping lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel ning mõista OÜ-lt V välja tema kasuks saamata jäänud palga 3600 krooni, viivise palga maksmisega viivitamise eest 4860 krooni, hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel 9600 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest 4800 krooni ja tööraamatu kinnipidamise eest 51 728 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt töötas B. S ajavahemikul
19. novembrist
20. a
21. veebruarini
22. a maalrina Tallinnas Narva mnt 9 asuval objektil. Töötamiseks oli tal kokkulepe OÜ V esindaja D, kes on osaühingu direktori I. H abiline. Kostja pidi hagejale maksma netopalka 3600 krooni kuus. Hageja tegi oma töö ära, kuid töö eest lõpparvet ei saanud. Töövaidluskomisjon jättis
23. oktoobri
24. a otsusega hageja avalduse rahuldamata tõendamatuse tõttu.
25. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidete kohaselt ei ole OÜ-l V hagejaga töösuhet, sest temaga ei ole suuliselt ega kirjalikult töölepingut sõlmitud. Kostja käes ei ole ka hageja tööraamatut. Svetlana Ha kaasas hageja enda abilisena omal initsiatiivil maalritöödele ning kandis oma isiklikult arvelduskontolt hageja kontole
26. veebruaril
27. a 1500 krooni.
28. Tallinna Linnakohus jättis
29. veebruari
30. a otsusega hagi rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Kumbki pool peab TsMS § 91 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele nad oma nõuetes ja vastuväidetes tuginevad. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit OÜ-ga V sõlmitud palgakokkuleppe ega osaühingus töötamise kohta. Kostja esitatud
31. aasta jaanuari ja veebruari töötajate nimekirjas hagejat ei ole.
32. B. S palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsus tühistada. Kostja kinnitas linnakohtu istungil, et OÜ V tööline S. H võttis hageja tööle ja maksis talle ka tehtud töö eest palka. Raha, mille S. H kandis hageja arvele, ei ole töötasu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
33. Tallinna Ringkonnakohus jättis
34. juuni
35. a otsusega apellatsioonkaebuse TsMS § 334 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohus leidis õigesti, hageja ei ole töölepingu sõlmimist tõendanud. Hageja ei oska nimetada isikut, kes tema arvates oli kostja esindaja töölepingu sõlmimisel. Asja menetlemisel esimese astme kohtus ja ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja nimetada D perekonnanime ja elukoha aadressi. OÜ V esindaja väitel töötab kostja objektidel mitu meest, keda kutsutakse D. Kuna ei ole teada, kellega hageja töö tegemises väidetavalt kokku leppis ja kes lubas teda objektil Narva mnt 9 maalritöid tegema, siis ei ole hageja ja kostja vahel TLS § 28 lg 2 alusel töösuhet. Ei ole tõendatud, et hageja ja OÜ V oleksid sõlminud töölepingu TLS § 1 mõistes või mingi muu lepingu, mida TLS § 8 järgi võiks lugeda töölepinguks. Sellest tulenevalt ei pidanud kostja maksma hagejale ka töötasu. Linnakohus on jätnud hagi õigesti rahuldamata nii töötasu, viivise- kui ka hüvitiste nõudes. Hageja ei esitanud linnakohtule TsMS § 104 nõuete kohast taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, piirdudes vaid tunnistajate kohta ebatäpsete andmete esitamisega ning kinnitas
36. veebruari
37. a kohtuistungil, et tal ei ole taotlusi ning ta ei soovi sisulist arutamist täiendada. Seega ei kasutanud hageja linnakohtus asja läbivaatamisel võimalusi tõendada oma väiteid tunnistajate ütlustega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
38. Kassatsioonkaebuses palub B. S ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei arvestanud hageja kohtuistungite ajal suuliselt esitatud taotlusi tunnistajate nimede ja aadresside täpsustamiseks ja nende kustumiseks kohtuistungile. Hageja andis apellatsioonkaebuses täpsed andmed ühe tunnistaja kohta, teiste tunnistajate kohta esitas hageja andmed, mis tema käsutuses olid. Kohtud ei selgitanud kirjaliku taotluse esitamise vajadust ning hageja ei saanud kohtu küsimusest täiendatavate taotluste esitamise kohta aru nii, et ta peaks kordama uuesti soovi tunnistajaid kutsuda. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud töölepingu seadust, leides, et töölepingu oleks pidanud vormistama hageja. Töölepingu seaduse alusel peab selle vormistama tööandja.
39. Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde ja palus kaebuse rahuldada. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
40. Kolleegium leiab, et linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
41. Hageja väidab, et ta sõlmis OÜ-ga V töölepingu, sest ta lubati tööle. Sellest lepingust tekkis hagejal väidetavalt kostja vastu töötasu, viivise ja hüvitise nõue. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et tema ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Linnakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega.
42. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud ei ole võtnud seisukohta hageja taotluste kohta tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile. Ringkonnakohus leidis, et hagejal oli võimalus tõendada oma väiteid tunnistaja ütlustega linnakohtus (tlk 91). Hageja märkis hagiavalduses, et kokkulepet tema töötamiseks OÜ-s V võivad tõendada neli tunnistajat. Asja materjalidest lähtuvalt oli hageja ka eelistungil suuliselt tunnistajate kutsumist taotlenud (tlk 92). Kui linnakohus leidis, et esitatud taotlus ei vasta kuni
43. jaanuarini
44. a kehtinud TsMS §-s 104 sätestatud nõuetele, oleks linnakohus pidanud protsessiosalisele taotluse puudusi selgitama. Sellele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud tsiviilasjas nr 3-2-1134-03 (RT III 2004, 1, 6), märkides, et kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised, tuleb anda pooltele võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et linnakohus oleks selgitanud hagejale, et tunnistajate kohta esitatud andmed vajavad täpsustamist. Ringkonnakohus oleks pidanud kaebusest lähtuvalt andma hinnangu linnakohtu seisukohale, millega tunnistajate ülekuulamise taotlust ei rahuldatud.
45. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja taotluse tunnistaja kutsumiseks ringkonnakohtu istungile (tl-d 78-79). Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille ringkonnakohus rahuldas. Seega oli hagejal alles ringkonnakohtus võimalik saada asjatundlikku õigusabi ning esitada nõuetekohane taotlus tunnistaja ülekuulamiseks, mida hageja ka tegi.
46. Kolleegium leiab, et kuivõrd ringkonnakohus võib käesoleval juhul ise tühistada linnakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, siis on asja lahendamise seisukohalt selles tsiviilasjas põhjendatud tühistada ka linnakohtu otsus TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul juhinduda TsMS § 329 lg 3 teisest lausest, mille kohaselt menetluse igas staadiumis aitab kohus kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. J. Luik, L. Laarmaa, T. Tampuu