Obsah (11)

§ 85§ 177§ 3§ 297§ 660§ 163§ 392§ 352§ 169§ 170§ 226

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-4-06 6. veebruar 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jul

§ 85

lg 1 p-s 7 nõutud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava läbimise tõendamiseks kohtule NSVL KGB F. E. Dzeržinski nimelise Kõrgema Kooli poolt temale

1. juulil
2. a välja antud diplomi.
3. Tallinna Halduskohus asus
4. oktoobri
5. a kohtuistungi protokolli kantud määruses seisukohale, et kaebajate esindaja

§ 85

lg 1 p 7 nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb koopia esitatud diplomist saata kvalifikatsiooni vastavuse kindlaksmääramiseks Eesti ENIC/NARIC Keskusesse. Eelnevast tulenevalt lükkas kohus protokollilise määrusega asja läbivaatamise

§ 177lg 1 p 8 alusel edasi, määrates uueks kohtuistungi toimumise ajaks 3.

märtsi 2006 kell 14.

2. AS XXXXXX esitas ringkonnakohtule erikaebuse, leides, et kohus rikkus

§ 177

lg-st 4 tulenevat nõuet vormistada kirjalikult määrus, millega lükatakse asja läbivaatamine edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud. HKMS § 5 lg 1 alusel on

§ 177lg 4 kohaldatav ka halduskohtumenetluses.

Erikaebuse esitaja leidis, et halduskohus kohaldas ebaõigesti Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määrust nr 120 "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne
3. augustit
4. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus". Nimetatud määruse § 5 alusel pidanuks halduskohus lugema E. Neimani kvalifikatsiooni vastavaks magistrikraadile. Ükski õigusakt ei sätesta Eesti ENIC/NARIC Keskuse tõendi õiguslikku tähendust. Samuti viivitab Tallinna Halduskohus ebaseaduslikult haldusasja läbivaatamisega, rikkudes HKMS § 13 lg-st 1 tulenevat nõuet vaadata haldusasi üldjuhul läbi kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest arvates. Erikaebuse esitaja arvates tunnistab haldusasja menetluse venimine asja menetleva halduskohtuniku erapoolikust. Erikaebuse esitaja palus halduskohtu määruse vaidlustatud osas tühistada ja teha asjas uus määrus, millega määrata kindlaks E. Neimani kvalifikatsiooni vastavus ning kohustada Tallinna Halduskohut määrama haldusasjas kindlaks eelistungi kuupäev HKMS § 13 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestades. Samuti palus erikaebuse esitaja saata asi esimese astme kohtule menetlemiseks teises koosseisus.
5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tagastas
6. detsembri
7. a määrusega erikaebuse läbivaatamatult. Kohus leidis, et vastavalt HKMS § 5 lg-le 2 ei võimalda halduskohtumenetluse erisused esitada kaebust kohtu määrusele, millega lükatakse asja arutamine edasi enam kui kolme kuu võrra. Sellise erikaebuse läbivaatamine, s.o hindamine, kas kohus lükkas asja edasi põhjendamatult pikaks ajaks, oleks praktiliselt võimatu. Halduskohtumenetluse põhimõtteid (uurimispõhimõte, vajadusel aktiivne täiendavate tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine, põhjalik ja üldjuhul kirjalik eelmenetlus ning asja katkestamatu lahendamine ühel kohtuistungil) arvestades on halduskohtunikul asja läbi vaadates lai kujundamisruum. Kõrgema kohtu sekkumine sellesse enne asja sisulist läbivaatamist peab olema piiratud ning vastavad võimalused peaksid tulenema HKMS-st. Asudes hindama, kas esimese astme kohus lükkas asja arutamise edasi põhjendatult, sekkub ringkonnakohus ilma HKMS-st tuleneva aluseta esimese astme kohtuniku kaalutlusõigusesse ning võib takistada asja õiget läbivaatamist. Lisaks ei ühti

§ 177

lg-s 4 ettenähtud aeg (kolm kuud) HKMS § 13 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt tuleb asi läbi vaadata kahe kuu jooksul. See viitab

vastava regulatsiooni halduskohtumenetlusse mittesobivusele. Seda tõlgendust ei lükka ümber ka asjaolu, et kohtud ei ole töökoormuse tõttu võimelised HKMS § 13 lg-s 1 ettenähtud tähtajast kinni pidama. Eelnevast tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et

§ 177

lg-tes 4 ja 5 sisalduv halduskohtumenetlusele ei laiene ning erikaebus tuleb tagastada läbivaatamatult. Kohus märkis, et kui menetlusosaline on seisukohal, et kohus põhjendamatult venitab asja läbivaatamisega, on tal õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Seega ei ole menetlusosalise õigused halduskohtumenetluses jäänud kaitseta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. AS XXXXXX palub erikaebuses Riigikohtul teha uus määrus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt HKMS § 5, § 13 lg-t 1 ja § 31 lg-t 3 ning

§ 3ja § 177 lg-t 4.

AS XXXXXX on seisukohal, et kuna HKMS ei reguleeri olukorda, kus kohus lükkab asja läbivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, siis tuleb HKMS § 5 alusel kohaldada

§ 177lg-d 4 ja 5.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et ei ole võimeline hindama, kas halduskohus lükkas asja läbivaatamise pikaks ajaks edasi põhjendatult. Erikaebuse esitaja arvates ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus HKMS-st ei tulene alust määruse vaidlustamiseks, vaid vastav alus tuleneb HKMS § 5 ning

§ 177lg 5 koosmõjust.

Erikaebuse esitaja arvates ei vasta õigusriigi põhimõtetele ringkonnakohtu järeldus, et halduskohtunikul on asja läbivaatamisel lai kujundamisruum ning puudub vastav kontroll kohtuniku tegevuse üle. 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidleb kirjalikus vastuses erikaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastustaja leiab, et HKMS § 31 lg 3 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on HKMS-s ette nähtud. Erikaebuse esitamist määruse peale, millega kohus lükkas asja läbivaatamise edasi, HKMS ette ei näe, seega on HKMS-s erikaebuse esitamise õigust piirav säte olemas. Isegi kui

§ 177

lg-d 4 ja 5 oleksid halduskohtumenetluses kohaldatavad, ei oleks AS XXXXXX erikaebus lubatav, sest

§ 177

lg 5 kohaselt võib menetlusosaline asja läbivaatamise edasilükkamise määruse peale esitada erikaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks. AS XXXXXX ei ole aga vaidlustanud asja läbivaatamise edasilükkamise pikkust, vaid asjaolu, et kohus jättis määruse kirjalikult vormistamata. Ka kohtuistungil ei avaldanud erikaebuse esitaja vastuväiteid asja läbivaatamise uue aja suhtes. Asja võimalikult kiire ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul läbivaatamise nõue ei ole absoluutne, sest on ka teised põhimõtted ja nõuded, millest kohus peab juhinduma ja mida arvestama. 7. AS XXX toetab kirjalikus vastuses AS XXXXXX erikaebust ja palub selle rahuldada. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtumäärus, millega halduskohus lükkab asja läbivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, tuli kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud

§ 177

lg 4 alusel vormistada kirjalikult ning kas selle määruse peale võis menetlusosaline

§ 177lg 5 alusel esitada erikaebuse ringkonnakohtule või mitte.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et nimetatud sätted halduskohtumenetlusele ei laiene ja asja läbivaatamise edasilükkamise määrus ei ole seega vaidlustatav ning AS XXXXXX erikaebus tuleb tagastada läbivaatamatult. Ringkonnakohus ei ole seadnud kahtluse alla varem kehtinud

§ 177lg-te 1-3 kohaldatavust halduskohtumenetluses.

Kuna ringkonnakohus tagastas AS XXXXXX erikaebuse läbivaatamatult ega hinnanud erikaebuse sisulist põhjendatust, jätab Riigikohtu halduskolleegium tähelepanuta menetlusosaliste väited selle kohta, kas halduskohus kohaldas õigesti

§ 85lg 1 p 7 ja Vabariigi Valitsuse 6.

juuni

1. a määrust nr
2. Need küsimused lahendab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.
3. HKMS § 31 lg 3 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on seadustikus ette nähtud. Asja läbivaatamise edasilükkamist Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri ega näe HKMS ette ka võimalust esitada erikaebus kohtuistungi edasilükkamise määruse peale. HKMS § 5 kohaselt juhindub halduskohus selle seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades sealjuures halduskohtumenetluse erisusi. Seega tuleb halduskohtul asja läbivaatamise edasilükkamise osas lähtuda

asjakohastest sätetest niivõrd, kuivõrd see on halduskohtumenetluse erisusi arvestades võimalik.

1. Kuni
2. detsembrini 2005 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeris asja läbivaatamise edasilükkamist §
3. Muuhulgas nägi varem kehtinud

§ 177

lg 4 ette, et kui kohus lükkab asja läbivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, teeb ta kirjaliku määruse.

§ 177

lg 5 sätestas, et asja läbivaatamise edasilükkamise määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks ning ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus leidis määruses õigesti, et

§ 177

lg-te 4 ja 5 kohaldatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata, kas neis ettenähtud kord on kooskõlas halduskohtumenetluse olemusega, sest kohtupraktikas on varem kehtinud

§ 297

lg 3 (vrd kehtiva

§ 660

lg 1) alusel võimaldatud erikaebuse esitamist HKMS-s otseselt nimetamata halduskohtu määruse peale, kui see takistab asja edasist menetlemist. Ei ole kahtlust, et kohtuistungi edasilükkamine takistab asja edasist menetlemist. 11. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et varem kehtinud

§ 177lg-d 4 ja 5 halduskohtumenetlusele ei laiene.

Ringkonnakohus on põhjendanud

§ 177

lgte 4 ja 5 halduskohtumenetlusse sobimatust muuhulgas asjaoluga, et HKMS § 12 lg 1 järgi peab halduskohus asja ette valmistama selliselt, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil, mistõttu iseloomustab halduskohtumenetlust erinevalt tsiviilkohtumenetlusest põhjalik ja üldjuhul kirjalik eelmenetlus. Samuti kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, millest tuleneb asja menetleva halduskohtuniku avar volitus kohtumenetluse käigu kujundamiseks ning kõrgema kohtu sekkumine sellesse peab olema piiratud ja tulenema otseselt Halduskohtumenetluse seadustikust. Ringkonnakohus leidis, et asja läbivaatamise edasilükkamise kestuse põhjendatuse hindamine kõrgema kohtu poolt, kes asja sisuliselt ei menetle, oleks praktiliselt võimatu. 12. Kolleegium märgib esmalt, et HKMS § 12 lg-ga 1 identne põhimõte, mille kohaselt tuleb asi eelmenetluses ette valmistada sellise põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil, sisaldus ka varasema

§ 163lg-s 1.

Kehtiva

§ 392lg-s 2 ei ole sellest põhimõttest loobutud.

Seda arvestades ei saa HKMS § 12 lg-s 1 fikseeritud nõuet pidada halduskohtumenetluse erisuseks HKMS § 5 lg 2 tähenduses. Halduskolleegium leiab, et

§ 177

lg-te 4 ja 5 kõrvalejätmist ei õigusta ka halduskohtumenetluses valitsevast uurimispõhimõttest tulenevad erisused võrreldes üldjuhul dispositiivse tsiviilkohtumenetlusega. On selge, et uurimispõhimõte nõuab halduskohtult üldkohtuga võrreldes märksa suuremat aktiivsust asja menetluse juhtimisel ning kõrgema kohtu kontroll ja sekkumine menetluse käiku ei saa olla piiramatu. Samas peab kaebusega kõrgema kohtu poole pöördumine olema võimalik vähemalt juhtudel, kus asja menetleva kohtu tegevusest võib tekkida oht menetlusosalise õiguste oluliseks kahjustamiseks, s.o juhtudel, kus kohtumäärus takistab asja edasist läbivaatamist. 13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et kõrgemal kohtul on praktiliselt võimatu hinnata, kas asja menetlev kohus lükkas asja arutamise edasi põhjendamatult pikaks ajaks. Arusaadavalt ei saa ringkonnakohus otsustada halduskohtuniku eest küsimusi, mis on kohtuniku isikuga lahutamatult seotud. Samuti ei saa ringkonnakohus erikaebuse läbivaatamisel ise määrata kohtuistungi uut aega, vaid üksnes kohustada halduskohut küsimust uuesti otsustama. Siiski on kõrgemal kohtul võimalik hinnata edasilükkamist tinginud objektiivsete asjaolude esinemist ja asjassepuutuvust ning kontrollida halduskohtu poolt kaalutlusreeglitest kinnipidamist kohtuistungi uue aja kindlaksmääramisel. Asja läbivaatamise edasilükkamise kestuse põhjendatuse hindamisel tuleb nii varem kehtinud

§ 177

lg-st 3 tulenevalt kui ka praegu kehtiva

§ 352

lg-te 3 ja 5 järgi ringkonnakohtul arvestada ka seda, milliseid seisukohti avaldasid edasilükkamise kohta menetlusosalised. 14. Ringkonnakohus leidis, et varasema

§ 177

lg-te 4 ja 5 halduskohtumenetlusse sobimatusele osundab ka HKMS § 13 lg-s 1 sätestatud haldusasja läbivaatamise tähtaja ühitamatus võimalusega lükata asja läbivaatamine edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud. Kuigi Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et haldus- ja tsiviilkohtumenetluse erisuste kindlaksmääramisel ei oma tähtsust halduskohtute võimekus neid erisusi ka praktikas rakendada, ei nõustu kolleegium siiski seisukohaga, et antud juhul HKMS § 13 lg 1 sellise erisuse ette näeb. Seda eelkõige põhjusel, et ka tsiviilkohtumenetluses kehtis enne 1. jaanuari 2006 suhteliselt lühike tähtaeg tsiviilasja läbivaatamiseks.

§ 169

lg 1 nägi ette, et asjas eelistungi pidamise korral tuleb seda teha kahe kuu jooksul hagiavalduse esitamisest arvates.

§ 170

lg 3 nõudis võimaluse korral asjas kohtuistungi pidamist kolme kuu jooksul pärast hagiavalduse esitamist.

§ 226

lg 3 andis kohtule pärast kohtuistungit otsuse avalikult teatavakstegemiseks aega kuni 15 päeva.

1. Ringkonnakohus on vaidlustatud määruses viidanud ka asjaolule, et kui menetlusosaline leiab, et kohus põhjendamatult venitab asja läbivaatamisega, on tal õigus esitada taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks ning seega ei ole menetlusosalise õigused halduskohtumenetluses jäänud kaitseta. Riigikohtu halduskolleegium selle lähenemisega ei nõustu. Igaühel on küll õigus esitada Kohtute seaduse § 91 lg 2 järgi kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks pädevale isikule taotlus, kuid puudub subjektiivne õigus seda nõuda ning distsiplinaarmenetluse algatamise otsustab taotluse saanud isik kaalutlusõiguse alusel. Samuti ei ole kohtuniku distsiplinaarvastutuse kaudu võimalik otseselt mõjutada menetluses oleva asja läbivaatamist ega kaitsta seega menetlusosaliste õigusi halduskohtumenetluses. Tõhus kaitsevõimalus seisneb haldusasjas esitatud erikaebuse lahendamises.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab kirjalikus vastuses erikaebusele, et isegi juhul, kui

§ 177

lg-d 4 ja 5 on halduskohtumenetluses kohaldatavad, ei ole AS XXXXXX erikaebus lubatav, sest

§ 177

lg 5 kohaselt võib erikaebuses vaidlustada üksnes asja läbivaatamise edasilükkamise kestust, kui menetlusosaline peab seda põhjendamatult pikaks. AS XXXXXX on aga vaidlustanud üksnes asjaolu, et kohus jättis

§ 177lg 4 nõudeid rikkudes määruse kirjalikult vormistamata.

Kolleegium vastustaja selle väitega ei nõustu. AS XXXXXX leidis ringkonnakohtule esitatud erikaebuses, et halduskohus ei oleks üldse pidanud asja läbivaatamist edasi lükkama. Sellest järeldub, et AS XXXXXX arvates oli igasuguse kestusega edasilükkamine üleliia pikk.

§ 177

lg 5 võimaldas erikaebuse esitada üksnes määruse peale, millega kohus lükkas kohtuistungi edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud. See objektiivne nõue oli antud juhul täidetud, mistõttu oli AS XXXXXX erikaebus lubatav. Erikaebuse esitaja väite kohta, et halduskohus ei järginud varem kehtinud

§ 177

lg-st 4 tulenevat nõuet vormistada asja läbivaatamise enam kui kolmeks kuuks edasilükkamise määrus kirjalikult, märgib kolleegium, et see halduskohtu eksimus ei oma asja lahendamisel otsustavat tähendust. Asja materjalidest nähtub, et AS XXXXXX on esitanud erikaebuse halduskohtu istungi protokolli kantud määruse peale ning seega halduskohtu poolt eraldi kirjaliku määruse vormistamata jätmine ei ole takistanud erikaebuse esitamist.

1. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi käesoleva asja lahendamisel kuulusid kohaldamisele enne
2. detsembrit 2005 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, laienevad kolleegiumi eeltoodud seisukohad ka alates
3. jaanuarist 2006 kehtima hakanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 352 lg-le 5 ning see säte on halduskohtumenetluses kohaldatav. See tähendab, et ka pärast
4. jaanuari 2006 on haldusasja pooleks oleval isikul õigus juhul, kui halduskohus lükkab asja arutamise poolte nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, esitada selle määruse peale määruskaebus, kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata ei saa. Tuleb siiski tähele panna, et varasema regulatsiooniga võrreldes on kohtuistungi edasilükkamise vaidlustamise võimalused kehtiva

§ 352lg 5 järgi piiratumad.

Määruskaebuse esitamise õigus on üksnes kohtumenetluse poolel ning üksnes juhul, kui vähemalt üks pool kohtuistungi edasilükkamisega ei nõustunud. 18. Eeltoodu alusel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS XXXXXX erikaebuse ja tühistab HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel ringkonnakohtu määruse ning saadab AS XXXXXX erikaebuse menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann