← Eesti

3-1-1-144-05

Obsah (6)§ 64§ 74§ 75§ 49§ 201§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-144-05 Otsuse kuupäev 9. veebruar 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi M. A. süüdis

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ja temalt AS-i L. kasuks 242 500 krooni väljamõistmise osas. 2. Mõista M. A.-le Kr

K § 1411 lg 3 p 1 järgi karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. 3.

§ 64lg 1 järgi mõista M.

A.-le liitkaristus kolm aastat vangistust. 4.

§ 74lg-te 1-3 alusel pöörata M.

A.-le mõistetud vangistus täitmisele osaliselt ning määrata koheselt kandmisele kuuluvaks vangistuseks kaks kuud vangistust. Kahte aastat ja kümmet kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. A. kolme aasta kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

  1. AS-i L. tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja selgitada, et AS-il L. on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
  2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  3. M. A. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kassatsioon rahuldada osaliselt.
  4. Teiste kaitsjate kassatsioonid jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tartu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega tunnistati M. A. süüdi KrK § 143 lg 1, § 1411 lg 3 p 1 ja § 188 järgi ning teda karistati vangistusega vastavalt üheks, kolmeks ja kaheks aastaks.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus M.

A.-le liitkaristuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust, millest pöörati kohe täitmisele kaks kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis kohus

§ 74

alusel tingimisi täitmisele pööramata, määrates katseajaks kolm aastat.

§ 49alusel võttis maakohus lisakaristusena M.

A.-lt ära õiguse tegutseda ühe aasta jooksul juriidiliste teenuste osutajana, samuti äriühingu juhatuse või nõukogu liikme, likvideerija või prokuristina. M. A.-lt mõisteti välja 25 000 krooni Ü. K.-i kasuks, 242 500 krooni AS-i L. kasuks ja 2 871 798 krooni AS-i A. Puit (pankrotis) kasuks. Sama kohtuotsusega tunnistati KrK § 188 järgi süüdi T. M., keda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära summas 6900 krooni, ja K. V., keda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära summas 12 000 krooni. 2.1 M. A., T. M. ja K. V. tunnistati KrK § 188 järgi süüdi selles, et nad teostasid

  1. novembril
  2. a kella 19.00 paiku grupis ebaseaduslikus korras K. V.-i ja T. M. oletatavat õigust. Pöördumata asja lahendamiseks kohtu poole, vahetasid süüdistatavad Tartus X 144-14 korteri ukseluku, takistades korteris elava M, L. juurdepääsu tema kasutuses olnud korterisse. Sellega rikkusid süüdistatavad M. L. põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele (Põhiseaduse (PS) § 33). Ukseluku vahetamiseks tellis T. M. OÜ-st Teps-Lukk ukselukkude vahetamiseks spetsialisti; K. V. kutsus kohale manukad ja lasi ukselukud ära vahetada; M. A. selgitas lukkude vahetamise ajal seda tegevust takistama tulnud isikutele, et tegemist on seadusliku toiminguga. M. A., K. V. ja T. M. selline käitumine põhjustas M. L.-le tema põhiseaduslike õiguste rikkumisega muu olulise kahju. 2.2 KrK § 143 lg 1 järgi tunnistati M. A. süüdi selles, et ta sõlmis
  3. juulil
  4. a AS-i Eesti Krediidipank nimel Ü. K.-ga tagatisrahalepingu, mille kohaselt pidi Ü. K. ostma AS-ilt Eesti Krediidipank M. A. vahendusel ehitusjärgus oleva elumaja. Lepingu sõlmimisel esitas M. A. Ü. K.-le AS-i Eesti Krediidipank volikirja, mille kohaselt oli M. A. volitatud panka esindama üksnes OÜ Javata Elektroonika laenulepingu järgse võlgnevuse sissenõudes, ning esinduslepingu, mille alusel võis M. A. esindada filiaali taustauuringutel ja läbirääkimistel võla sissenõudmiseks OÜ-lt Javata Elektroonika. M. A.-l puudusid volitused esindada panka ostu-müügi tehingutes. Nimetatud dokumentide esitamisega ning lubadusega vormistada ehitise notariaalne ostu-müügileping hiljemalt
  5. augustil 1999 viis M. A. Ü. K. eksitusse tehingu toimumise suhtes, mille tulemusena Ü. K. tasus vastavalt tagatisrahalepingule M. A.-le sularahas 25 000 krooni, milline summa oleks arvestatud elumaja müügihinna sisse.
  6. augustil
  7. a müüs AS Eesti Krediidipank kõnealuse elumaja kolmandale isikule. M. A. jättis Ü. K.-le tagatisraha 25 000 krooni üle andmata. 2.3 KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi tunnistati M. A. süüdi selles, et tema: 1) AS-i Aardla Puit ainuaktsionäri ja juhatuse liikmena riisus ametiseisundi kuritarvitamise teel AS-i Aardla Puit Kasumetsa tootmisbaasist ajavahemikul
  8. august kuni november 1999 AS-ile Aardla Puit kuuluva kiirsaekaatri väärtusega 2 871 798 krooni; 2) olles füüsilisest isikust ettevõtjana sõlminud
  9. novembril 1999 AS-iga L. nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt AS L. loovutas M. A.-le volitused A. Keluse vastu suunatud nõude realiseerimiseks, riisus omastamise teel võlgniku poolt M. A. arveldusarvele kantud raha summas 212 000 krooni, mille ta oli lepingu järgi kohustatud maksma AS-ile L.
  10. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. A., tema kaitsjad Rein Napa ja Olev Kuklase, T. M. kaitsja Li Uiga ja K. V. kaitsja Leanika Tamm. Kõigi apellatsioonide kokkuvõttes taotleti ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist M. A., T. M. ja K. V. süüdistunnistamises ja karistamises ning kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist kõigis neile esitatud süüdistustes.
  11. Tartu Ringkonnakohtu
  12. augusti
  13. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Seoses M. A., T. M. ja K. V. süüdimõistmisega omavolis märkis ringkonnakohus, et korter oli M. L. seaduslikus valduses ja süüdistatavad teadsid seda. Asjaolud näitavad, et K. V. ja T. M. tahtsid lukkude vahetamisega teha M. L. korteri kasutamise võimatuks, et müüa see edasi. Tõendid ei kinnita, et politsei andis süüdistatavatele loa korteriukse lahtimurdmiseks, lukkude vahetamiseks ja korterisse sisenemiseks. Politsei lihtsalt keeldus konkreetses käitumissituatsioonis kohale tulemast, pidades toimuvat tsiviilvaidluseks. Ringkonnakohus ei nõustunud ka seisukohaga, et T. M. ja K. V. tegutsesid vältimatus keelueksimuses. Sarnaselt maakohtule leidis ka ringkonnakohus, et olukorras, kus rikuti M. L. põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele, põhjustati talle muu oluline kahju KrK § 188 mõttes. Seejuures tõi ringkonnakohus esile asjaolu, et M. L. puudus Venemaalt naastes juurdepääs elementaarsetele igapäevastele isiklikele esemetele. Põhiseaduse § 33 sätestab kodu puutumatuse. Kodu kui omandi kaitse ja selle piiramise ning võõrandamise võimaluste täpne piiramine on kodu püsimise alus. Kodu kui omandi kaitse kõrval on sama oluline printsiip kodu puutumatus. Õigus garanteerib üksikisikule elementaarse elukeskkonna, tema ruumilise erasfääri kaitse. Koduukse taga on sinu enda elu. Ja üksnes sina avad ja sulged koduust. Need põhimõtted muudavad kodu kindlaks. Õigus kodu puutumatusele peab tagama igaühe võimaluse oma kodus vastavalt oma soovidele rahulikult elada. M. L. viibis tihti Venemaal tööalastel komandeeringutel, kuid Eestisse tagasi pöördudes oli tal õigus kodule vabalt ligi pääseda ja seal olla. 4.2 Seoses M. A. süüditunnistamisega kelmuses märkis ringkonnakohus, et M. A. tekitas Ü. K.-is väärettekujutuse sellega, et tema on isikuks, kes on õigustatud panga nimel tagatisrahalepingut sõlmima, omamata volikirja panga esindamiseks ostu-müügi tehingutes. Samuti andis ta tehingu kohta väärinformatsiooni ja viis kannatanu eksitusse, et ostetavale objektile ei ole kellelgi teisel õigust. M. A. ei edastanud Ü. K.-lt saadud raha AS-ile Eesti Krediidipank, vaid jättis endale. Sellest tulenevalt on tõendatud, et M. A.-l oli Ü. K.-lt sularaha vastu võttes tahtlus jätta see enda valdusse. 4.3 Kohtukolleegium luges põhjendatuks ka maakohtu seisukohad M. A. süüditunnistamisel KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi nii AS-i Aardla Puit kiirsaekaatri omastamises M. A. poolt, s.h saekaatri väärtuse tuvastamisel, kui ka AS-i L. raha omastamises. Seoses AS-i L. raha omastamisega, märkis maakohus õigustatult, et M. A. pangakonto väljavõttega on tõendatud nõudeõiguse loovutamise lepingu järgselt maksete laekumine M. A.le. M. A. ja AS-i L. vaheline leping on küll pealkirjastatud nõudeõiguse loovutamise lepinguna, kuid sisuliselt oli tegemist siiski käsunduslepinguga, millega AS L. andis M. A.-le ülesande nõuda sisse võlg. Laekunud summad pidi M. A. kahe pangapäeva jooksul AS-i Livoil arvele kandma. Kohus luges tõendatuks, et M. A. jättis temale usaldatud raha AS-ile L. edastamata ja omastas selle. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  14. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid M. A. kaitsjad O. Kuklase ja R. Napa, K. V. kaitsja L. Tamm ning K. V. ja T. M. kaitsja L. Uiga.
  15. M. A. kaitsja O. Kuklase palub tühistada ringkonnakohtu otsuse M. A. süüditunnistamises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et kohtud on rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse norme sellega, et ei võtnud seisukohta kaitsja taotluse osas nõuda Maksu- ja Tolliametist välja dokumendid, mis selgitaksid, kas süüdistuses nimetatud AS-i Aardla Puit kiirsaekaater on üldse Eesti Vabariiki imporditud. Samuti jätsid kohtud asjakohase põhjenduseta tähelepanuta veel mitmed kaitsja taotlused. Kohtud on tõendite hindamisel rikkunud in dubio pro reo põhimõtet, mille kohaselt kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. On jäetud välja selgitamata, kas kiirsaekaatriliin kuulus juriidiliselt AS-ile Aardla Puit. Samuti on usaldusväärselt tõendamata väidetava riisumise objektiks olnud kiirsaekaatri turuhind.
  16. M. A. kaitsja R. Napa palub tühistada ringkonnakohtu otsuse M. A. puudutavas osas ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 7.1 Vaidlustades M. A. süüditunnistamist KrK § 143 lg 1 järgi, märgib kassaator, et nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, nagu olnuks M. A. juba Ü. K.-ga tagatisrahalepingut sõlmides olnud teadlik, et kolmandatel isikutel on müügiobjekti suhtes ostueesõigus. Kuid isegi kui see nii olnuks, siis kolmandate isikute ostueesõigus ei takista asja müüki - ostueesõigust omavad isikud võivad lihtsalt hiljem astuda ostja asemele. 7.2 Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et tunnistades M. A. KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi süüdi tema arveldusarvele laekunud AS-i L. raha omastamises, jätsid kohtud tähelepanuta asjaolu, et
  17. septembrist 2002
  18. detsembrini 2003 kehtinud

§ 201redaktsioon käsitas omastamise objektina üksnes võõrast vallasasja.

Kaitsja osutab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-130-
  3. Samuti leiab kaitsja, et kohtud on ekslikult hinnanud M. A. ja AS-i L. vahel sõlmitud lepingu käsunduslepinguks. Tegelikult oli tegemist nõude loovutamisega. Sellisele seisukohale on asutud ka tsiviilasjas tehtud Tallinna Linnakohtu
  4. septembri
  5. a määruses. 7.3 Seoses M. A. süüditunnistamisega omavolis, märgib kaitsja, et kohtuotsustest ei selgu, kuidas M. A. rikkus M. L. õigust kodu puutumatusele ja miks tuleb süüdistatavate tegevust käsitada muu olulise kahju põhjustamisena.
  6. K. V. kaitsjate L. Tamme ja L. Uiga kassatsioonides palutakse maakohtu ja ringkonnakohtu otsused osaliselt tühistada ja K. V. õigeks mõista. Mõlemas kassatsioonis märgitakse, et X 144-14 korteri omandiõigus kuulus vaieldamatult K. V.-le. K. V. oli õigustatud kontrollima oma omandi seisukorda ka olukorras, kus pääs korterisse oli takistatud, kuna üürnikuga ei saanud ühendust. K. V.-i kui omaniku tegutsemine korteriukse avamisel oli seaduslik. Kassatsioonides juhitakse tähelepanu ka sellele, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M. L. oleks kandnud üldse mingit tegelikku kahju, veel vähem aga olulist kahju. Kohtuotsustest ei selgu neid asjaolusid, mille alusel on tuvastatud muu olulise kahju olemus. Samuti ei ole kohtud põhjendanud, milles kõnealune kahju väljendub ja kuidas on määratud kahju suurus (olulisus). On üksnes nenditud, et K. V.-i tegevuse tulemusena rikuti M. L. põhiõigust (õigust kodu puutumatusele), kuid on jäetud hindamata riive ulatus. Ringkonnakohus on tuvastanud, et politsei keeldus konkreetses käitumissituatsioonis kohale tulemast, pidades toimuvat tsiviilasjaks. Samas on ringkonnakohus vääralt leidnud, et politsei selline toimimine polnud käsitatav loana ukselukkude vahetamiseks. Kui korrakaitseorgan, keda informeeriti ja kutsuti lukkude vahetuse juurde, leidis, et sellises tegevuses pole midagi kriminaalset, polnud ka K. V.-il alust politsei arvamust mitte usaldada. Seega on K. V.-i karistamine välistatud ka vältimatu keelueksimuse tõttu.
  7. T. M. huvides esitatud kassatsioonis palub L. Uiga ringkonnakohtu otsuse T. M.-t puudutavas osas tühistada ja T. M. õigeks mõista. Kaitsja märgib, et süüdistusest ei selgu, milliste normide alusel on T. M. käitumine loetud ebaseaduslikuks. T. M. ei ole rikkunud M. L. kodu puutumatust, kuna luku vahetamise ajal korteris sees ei käidud. M. L. majutas korterisse ebaseaduslikult kolmanda isiku, mistõttu oli omanikul Asjaõigusseaduse § 41 lg-st 3 tulenev õigus omaabile. Kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist kahju tekkimist M. L.-le. Olulise kahjuna ei saa käsitada ajutiselt eluruumi mittepääsemist. M. L. korteris sees ei käidud ja tema asju ei võetud. Isegi kui T. M. toimis ebaseaduslikult, ei saanud ega pidanudki ta sellest aru saama, kuna tegutses õigusbüroos töötava juristi nõuannete alusel, samuti suheldi ukselukkude avamisel politseiga, kes ei keelanud sellist tegevust.
  8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kaitsjad kassatsioonides esitatud taotluste juurde ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör vaidles kassatsioonidele vastu ja taotles nende rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Kassaatorite taotlused tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused süüdistatavate süüditunnistamises ja karistamises KrK § 188, § 143 lg 1 järgi, samuti KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi AS-i Aardla Puit vara riisumist puudutavas osas põhinevad seisukohal, et esimese ja teise astme kohtu otsuste tegemise aluseks olnud asjaolud ei ole tõendatud. Kassaatorid taotlevad Riigikohtult õigeksmõistva otsuse tegemist, tuginedes mitte kohtute poolt kindlaks tehtud asjaoludele, vaid kaitsjate nägemusele sündmuste käigust. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Riigikohus ei tuvastanud, et kohtud oleksid tõendite hindamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust.
  10. Omavoli süüdistuse osas leiavad kaitsjad, et süüdistatavad tegutsesid seaduslikult või vähemalt ei olnud nad oma tegevuse ebaseaduslikkusest teadlikud. Samuti leiavad kaitsjad, et kannatanule ei tekitatud olulist kahju. Kohtud on tuvastanud, et vaidlusalune korter oli kannatanu seaduslikus valduses ja seega puudus süüdistatavatel, s.h korteri omanikul tulenevalt PS §-st 33 õigus ilma kannatanu nõusolekuta korteri ukseluku avamiseks ja selle vahetamiseks. Samuti olid süüdistatavad teadlikud oma tegevuse ebaseaduslikkusest. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsustes esitatud motiividel nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium sellega, et koju sissepääsu tõkestamisega kümneks päevaks (7.-
  11. novembrini 2000) tekitati M. L.-le oluline mittevaraline kahju.
  12. M. A. süüditunnistamisel kelmuses on kohtud tuvastanud, et süüdistataval puudusid volitused AS-i Eesti Krediidipank nimel ehitise ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Vaatamata sellele lõi ta Ü. K.-le ettekujutuse vastavate volituste olemasolust. Saades Ü. K.-lt lepingu sõlmimiseks tagatisraha, ei andnud ta seda edasi pangale ega tagastanud ka kannatanule. Kohtud on leidnud, et süüdistataval kelmuse toimepanemise tahtluse olemasolu juba enne tagatisraha saamist tõendab muu hulgas ka see, et M. A. ei avaldanud Ü. K.-le lepingu sõlmimiseks tähtsat asjaolu, et ehitisele on kolmandal isikul ostueesõigus. Seega on kohtud tuvastatud asjaoludel M. A. käitumise õigesti kvalifitseerinud kelmusena.
  13. M. A. süüdistuses AS-i Aardla Puit kiirsaekaatri riisumises on kohtud tuvastanud nii kirjalike tõendite kui ka tunnistajate ütlustega nimetatud vara olemasolu, selle väärtuse ja äraviimise M. A. juuresolekul ning teadmisel. Riigikohus leiab, et tuvastatu taustal ei oma tähtsust, millistel asjaoludel ja kust AS Aardla Puit saekaatri omandas.
  14. Eeltoodust (otsuse punktid 11-14) tulenevalt jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium muutmata maakohtu ja ringkonnakohtu otsused M. A., T. M. ja K. V.-i süüditunnistamises ja karistamises KrK § 188 järgi ning M. A. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 143 lg 1 järgi, samuti osas, millega M. A. tunnistati süüdi ja teda karistati KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi AS-i Aardla Puit vara riisumise eest.
  15. Tunnistades M. A. süüdi AS-i L. raha omastamises, on kohtud jätnud alusetult tähelepanuta kaitsja viited Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. jaanuari
  17. a otsusele asjas nr 3-1-1-130-04 (RT III 2005, 4, 34). Viidatud otsuse punktis 9 leidis kolleegium, et
  18. septembrist 2002
  19. detsembrini 2003 ei olnud kuriteona karistatav sellise isikule usaldatud võõra vara, mis ei olnud vallasasi, (näiteks pangakontol oleva raha) enda kasuks pööramine. (Välja arvatud juhul, kui isiku käitumine vastas mõne teise kuriteo - näiteks kelmuse tunnustele.) Samasugust seisukohta on väljendatud ka
  20. detsembril
  21. a vastu võetud "Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse" (RT I 2003, 83, 557) eelnõu (102 SE) seletuskirjas.
  22. Kohtud on tuvastanud, et
  23. novembril 1999 riisus M. A. omastamise teel AS-i L. raha summas 212 000 krooni mitte sularahana, vaid pangakontol oleva rahana. Pangakontol olev raha ei ole käsitatav asjana (
  24. juunini 2002 kehtinud Asjaõigusseaduse § 7, alates
  25. juulist 2002 kehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49). Seega ei olnud M. A.-le süüks arvatud tegu ajavahemikul
  26. septembrist 2002
  27. detsembrini 2003 kuriteona karistatav. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb

§ 5

lg 2 kohaldamisel arvestada ka teo toimepanemise ja kohtumenetluse aja vahepeal kehtinud seaduse kergendavat mõju (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-2-3-03 - RT III 2004, 2, 21). Kuna
  3. septembrist 2002
  4. detsembrini 2003 kehtinud

§ 201redaktsiooni näol oli tegemist M.

A. teo karistatavust välistava seadusega

§ 5lg 2 tähenduses, tuleb M. A. süüdistusest Kr

K § 1411 lg 3 p 1 järgi välja jätta AS-i L. raha riisumine. Süüdistuse mahu vähenemise tõttu tuleb vähendada ka M. A.-le KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust ja samuti liitkaristust.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a kohtuotsused osas, milles M. A. tunnistati KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi süüdi ja teda karistati AS-i L. raha omastamise eest, samuti M. A.-le

§ 64lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas.

Kohtuotsused tuleb tühistada ka M. A.-lt AS-i L. kasuks 242 500 krooni väljamõistmises. Tühistatud osas teeb Riigikohus täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse. Lea Kivi Jüri Ilvest Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.