← Eesti

3-2-1-166-05

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-166-05 Määruse kuupäev Tartu,

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi S.K hagi kohtutäitur E.V, OÜ B, AS-i E ja A.K vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks ning A.K vastuhagi S.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-2/1337/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.V erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Jätta E.V erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. septembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 22/1337/05 muutmata.
  10. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. detsembril
  13. a esitas S.K hagi kohtutäitur E.P (alates
  14. augustist
  15. a V) vastu
  16. septembril
  17. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnustamiseks.
  18. mail
  19. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus kaasata protsessi kostjana A.K.
  20. juuni
  21. a määrusega kaasas Tallinna Linnakohus sissenõudja OÜ P õigusjärglase OÜ B kostjana menetlusse.
  22. juulil
  23. a esitas A. K vastuhagi S K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
  24. jaanuari
  25. a määrusega kaasas linnakohus protsessi kolmanda isikuna arvamuse andmiseks Tallinna linna.
  26. mai
  27. a eelistungil esitas kohtutäitur E. V kohtule vastuhagi S. K, OÜ B ja AS-i E vastu 77 261 krooni 31 sendi väljamõistmiseks ja taotluse AS-i E protsessi kaasamiseks kostjana. Kohtutäitur palus kohustada nimetatud isikuid tagastama kohtutäiturile
  28. septembri
  29. a enampakkumiselt saadud raha. Kui enampakkumine tühistatakse, siis peavad kostjad raha tagastama. Seega oleks otstarbekas põhihagi ja vastuhagi menetleda koos, kuna see võimaldab asja õigemat ja kiiremat läbivaatamist. Täitemenetlust saaks algatada kohe, ilma et peaks algatama uusi tsiviilasju kostjatelt raha tagasinõudmiseks.
  31. juuni
  32. a määrusega keeldus Tallinna Linnakohus kohtutäitur E. V vastuhagi vastuvõtmisest vastuhagina, kuna vastuhagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 153 sätestatud vastuhagi tingimustele. TsMS § 153 punkti 3 järgi võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui vastuhagi ja põhihagi on vastastikuses seoses ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist. Praegusel juhul on küll olemas põhihagi ja vastuhagi vahel vastastikune seos, kuid nende ühine läbivaatamine asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist ei võimalda. Ei saa ka eeldada, et S. K, OÜ B ja AS E ei täida vabatahtlikult võimalikust põhihagi rahuldavast kohtulahendist ja seadustest tulenevaid kohustusi.
  33. E. V esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Linnakohus on ebaõigesti leidnud, et vastuhagi ja hagi ühine läbivaatamine ei võimalda asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist. Põhihagi võimalik rahuldamine enampakkumise tühistamisega ei lahenda tsiviilvaidlust tervikuna, kuna lahendamata jäävad enampakkumisest tulenevad rahalised nõuded, mille rahuldamiseks peab apellant vastuhagi vastuvõtmata jätmise korral esitama hagid eraldi menetluses. Tunnustushagi esitamise eesmärgiks ei ole enamasti õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid tehingu järgi saadu tagastamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  34. Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata. Vastuhagi menetlusse võtmise alused sätestab TsMS § 153, mille kohaselt võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele (p 1), kui vastuhagi välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise (p 2) ning vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikkune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist (p 3). E. V vastuhagi puhul ei ole täidetud mitte ükski vastuhagi vastuvõtmise tingimus. OÜ B ja AS E on menetluses kostjad. Seega puudub seadusest tulenev alus nende vastu vastuhagi esitamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  35. E. V esitas Tallinna Ringkonnakohtu
  36. septembri
  37. a määruse peale erikaebuse, milles palub linnakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uue määruse. Tuginedes TsMS § 151 lg-le 1, on ringkonnakohus jätnud õigesti jõusse vastuhagide vastuvõtmisest keeldumise OÜ B ja AS-i E vastu, kohaldanud seda aga vääralt S. Ki suhtes. S. K on asjas hageja. Ringkonnakohus ei ole arvestanud TsMS § 75, mis lubab hagi esitada ühiselt mitme kostja vastu, kuid iga hageja või kostja esineb protsessis teise poole suhtes iseseisvalt. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6 koosmõjus TsMS § 302 lg-ga 9 ning jätnud vastamata kassaatori väidetele S. K vastu esitatud vastuhagi vastuvõtmiseks eelduste olemasolu kohta. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. Tsiviilkolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.
  39. Kohtutäitur E. V on enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetluses esitanud enda nimel vastuhagi enampakkumise võimaliku tühistamise korral enampakkumisest saadud raha tagastamiseks. Kolleegium on seisukohal, et sellise vastuhagi esitamiseks puudub kohtutäituril õigustatud huvi. Kui kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks, siis vastavalt alates
  40. jaanuarist
  41. a kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg-le 4, kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib omandaja esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Nõudeõigus kuulus enampakkumise kehtetuks tunnistamise järel ka enne
  42. jaanuari
  43. a asja uuele omanikule (vt Riigikohtu
  44. mai
  45. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05 (RT III 2005, 18, 191)), seega A. K, mitte kohtutäitur E. V.
  46. Kohtutäituri vahendusel täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale. Tallinna Linnakohtu menetluses olevas S.K hagis kohtutäitur E.V, OÜ B, AS-i E ja A.K vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks ning A.K vastuhagis S.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest tehtav kohtulahend kehtib hageja ja kostjate vahelises suhtes. Riigikohus on oma
  47. detsembri
  48. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02 (RT III 2003, 2, 25) leidnud, et riik on andnud sissenõudja käsutusse võimaluse nõuda tasumata võlg sisse täitevorgani, st (kohtu)täituri kaudu. Täitur korraldab avaliku menetluse - täitemenetluse - ja annab sellest saadud raha sissenõudjale üle. Kui kohus teeb otsuse enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei tulene sellest, et kohtuotsuse, seega enampakkumise kehtetuks tunnistamisest tulenevad nõuded, peaks täitma kohtutäitur E. V.
  49. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ekslik on erikaebuse väide, mille kohaselt tunnustushagi esitamise eesmärgiks ei ole üldjuhul õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid tehingu järgi saadu tagastamine. Nimetatud hagi esitatakse eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, hagi üheks kaugemaks eesmärgiks võib olla ka tehingu järgi saadu tagastamine (vt Riigikohtu
  50. novembri
  51. a tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 ( RT III 2005, 38, 371),
  52. juuni
  53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 (RT III 2005, 22, 224),
  54. aprilli
  55. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155);
  56. märtsi
  57. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-04 (RT III 2004, 8, 90)). Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.