3-1-1-159-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-159-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrus nr 21/852/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a määrus tühistamata.
10. J. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. J. L. esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS §-de 203, 257 ja 289 tunnustel korteriühistu (KÜ) X juhatuse liikmete suhtes seoses tema vara kahjustamisega katuse läbijooksu tõttu, ebaseadusliku tegevuse ja põhjendamatu ning kelmusliku laenu võtmisega. Põhja ringkonnaprokuröri abi I. Kanelskaja jättis
12. augustil
13. a kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. J. L. esitas edasikaebuse Riigiprokuratuuri.
14. Riigiprokurör Anna Kasesalu
15. septembri
16. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Määruses märgiti, et kaebus on põhjendamatu ja selles toodud vastuväited ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks J. L. kuriteoteate alusel.
17. J. L. esitas Riigiprokuröri määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist KÜ X juhatuse liikmete suhtes KarS §-de 203, 257 ja 289 tunnustel. Kaebuse kohaselt kuritarvitasid korteriühistu juhatuse liikmed oma õigusi - üldkoosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel varjati korteriühistu liikmete eest ühistu dokumente, juhatuse liikmed ei ole oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud ega oma tegevust avalikustanud, toimunud on finantsrikkumised, ühistu liikmete allkirju on võltsitud, on esitatud alusetuid arveid ning korteriühistu juhatuse liikmed on üritanud oma isiklikke kulusid katta korteriühistu liikmete arvel.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata, sest J. L. ei olnud KrMS § 208 lg 1 mõttes õigustatud seda isiklikult esitama, vaid võinuks kaebuse esitada üksnes advokaadi vahendusel.
21. J. L. esitas
22. novembril
23. a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse võimaldada talle maksevõimetuse tõttu riigi kulul õigusabi, esitamaks määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
24. novembri
25. a määruse peale. Samuti taotles J. L. selle määruse vaidlustamise tähtaja pikendamist seoses õigusabi küsimuse otsustamisega.
26. Tallinna Ringkonnakohtu
27. novembri
28. a määrusega rahuldati J. L. taotlus ja võimaldati talle riigi kulul õigusabi. Ringkonnakohus leidis, et J. L. näol on tegemist maksejõuetu isikuga, sest tema sissetulekust piisab üksnes tema toimiva elukorralduse minimaalseks tagamiseks. Ringkonnakohus märkis, et tagamaks J. L.le määruskaebuse esitamise õiguse realiseerimist, tuleb talle määrata riigi õigusabi.
29. J. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti esitas
30. detsembril
31. a Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist, Tallinna Ringkonnakohtu
32. novembri
33. a määruse tühistamist ja J. L. kaebuse Riigiprokuratuuri
34. septembri
35. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse esitaja märgib, et J. L. osunduse kohaselt toimusid korteriühistus, mille liikmeks ta on, juhatuse poolsed rahalised kuritarvitused ja võltsiti ühistu üldkoosoleku protokolle. Erinevalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri avaldatud seisukohast, ei saa J. L. kaebuse esitaja arvates oma õigusi (võltsimiste ja rahaliste kuritarvituste osas) tsiviilkorras kaitsta. Esindaja hinnangul on käesolevas asjas olemas alused kriminaalmenetluse alustamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. Vaatamata asjaolule, et J. L. esindaja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
37. novembri
38. a määruse peale KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud 10 päevast tähtaega rikkudes, puudub käesoleval juhul Riigikohtu kriminaalkolleegiumil vajadus hinnata taotlust menetlustähtaja ennistamiseks. Kriminaalkolleegium väljendas
39. mai
40. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-62-02 (RT III 2002, 16, 188) punktis 6 seisukohta, et kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks ja sellisena saavad seda mõista ka menetlusosalised. Seega ka käesolevas kohtuasjas, kus ringkonnakohus võttis J. L. esindaja määruskaebuse vastu ja saatis selle edasi Riigikohtule, loeb kohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.
41. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et kuigi KrMS § 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kuigi kõnealusel kannatanul KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kohtuasjades nr 3-1-1-134-04, p 8, RT III 2005, 4, 32; nr 3-1-140-05 p 5, RT III 2005, 16, 165; nr 3-1-1-42-05 p 10, RT III 2005, 15, 149). Vastavalt KrMS §-le 208 on isikule, kes ei nõustu Riigiprokuratuuri määrusega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, kaebeõigus tagatud, kuid see on võimalik üksnes advokaadi vahendusel. Käesolevas asjas on J. L. esitanud Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale omakäeliselt ja ringkonnakohus on selle
42. novembri
43. a määrusega põhjendatult läbi vaatamata jätnud. Seetõttu jätab Riigikohus J. L. esindaja taotluse Tallinna Ringkonnakohtu
44. novembri
45. a määruse tühistamiseks rahuldamata.
46. Riigikohtule esitatud määruskaebusele on J. L. esindaja lisanud kaebuse Tallinna Ringkonnaprokuratuuri
47. septembri
48. a määruse peale ning taotlenud selle läbivaatamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtusse. Ilmselt on advokaat pidanud silmas Riigiprokuratuuri
49. septembri
50. a määrust. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et see kaebus on hinnatav KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebusena, mis oleks tulnud otse esitada ringkonnakohtule aga mitte Riigikohtule. Kujunenud olukorras on J. L. esindajal võimalus esitada samas küsimuses ringkonnakohtule uus kaebus. Samas tuleb taotleda ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse punkti 6 kohtuasjas nr 3-1-1-81-05, RT III 2005, 26, 266).
51. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohus J. L. esindaja määruskaebuse rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher