← Eesti

3-1-1-156-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-156-05 Määruse kuupäev

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi AS S. T. kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari
  3. augusti
  4. a määruse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a määrus väärteoasjas nr 2-4/257/05 (4/9-219/05/05) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS S. T., määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  7. jaanuar
  8. a , kirjalik menetlus Resolutsioon
  9. Tallinna Ringkonnakohtu
  10. novembri
  11. a määrus väärteoasjas nr 2-4/257/05 (4/9-219/05/05) jätta muutmata.
  12. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar jättis
  14. augusti
  15. a määrusega rahuldamata menetlusvälise isiku AS S. T. kaebuse liiklustalituse konstaabli tegevuse peale väärteomenetluse protokolli nr AB 721981 koostamisel. See protokoll oli koostatud
  16. juulil
  17. a V. L. suhtes seoses asjaoluga, et ta samal kuupäeval kell
  18. 41 Harju Maakonnas Saku vallas S. alevikus X tee 8 paikneval territooriumil tagurdas otsa seisvale sõiduautole BMW, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le H. L..
  19. AS S. T. esitas
  20. augusti
  21. a määruse peale Harju Maakohtule määruskaebuse, mille kohus jättis
  22. novembri
  23. a määrusega rahuldamata. Maakohus leidis, et väärteomenetluse käigus ei ole menetlusvälise isiku AS S. T. õigusi rikutud ja nõustus kohtuvälise menetleja järeldusega väärteo asjaolude kohta. Kohus selgitas samuti, et vastavalt VTMS §-le 79 ja § 191 p-le 12 ei saa kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrust määruskaebe korras vaidlustada.
  24. AS S. T. esitas siiski Harju Maakohtu
  25. novembri
  26. a määruse peale samale kohtule määruskaebuse, milles taotles kaebuse põhjendatuks lugemise korral ka Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari
  27. augusti
  28. a määruse tühistamist. Määruskaebusega mittenõustumisel palus kaebuse esitaja edastada see lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  29. Harju Maakohus tagastas
  30. novembril
  31. a määruskaebuse selle esitajale, selgitades, et VTMS § 79 ja § 191 p 12 alusel on määruskaebuse esitamine Harju Maakohtu
  32. novembri
  33. a määruse peale välistatud.
  34. AS S. T. esitas siiski maakohtu määruse peale määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule põhjendusega, et maakohtu seisukoht määruse lõplikkuse kohta on vastuolus VTMS § 79 lg-ga 2, samuti Põhiseaduse § 24 lg-ga
  36. Tallinna Ringkonnakohtu
  37. novembri
  38. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitajale. Ringkonnakohus leidis, et Harju Maakohus on
  39. novembri
  40. a määruses asunud õigele seisukohale, et vastavalt VTMS §-le 79 ja § 191 p-le 12 ei saa kõnesolevat määrust määruskaebe korras vaidlustada. Kohus sedastas, et AS S. T. on realiseerinud oma põhiseadusliku õiguse pöörduda õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Harju Maakohtu
  41. novembri
  42. a määrusega jäi AS S. T. kaebus rahuldamata, sest väidetavat õiguste rikkumist ei tuvastatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  43. Tallinna Ringkonnakohtu
  44. novembri
  45. a määruse peale esitas AS S. T. määruskaebuse Riigikohtule taotlusega see määrus tühistada ja tagastada kohtuasi ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna Harju Maakohtu
  46. novembri
  47. a määrus ei ole tehtud VTMS § 79 kohaselt, siis ei ole ka kohaldatav VTMS § 191 p
  48. Kaebuses märgitakse, et "juhul kui käesolevas asjas on kohaldatav VTMS § 191 p 12, siis on võimalik ka ükskõik missuguses teises kaebuses jätta kaebus sisuliselt kontrollimata ja lahendamata ning edasikaebe välistamiseks tugineda ainult VTMS § 191 lg 12 ja § 79, millega rikutakse kaebaja Põhiseaduse § 24 lg 5 kohast edasikaebe õigust ja välistatakse kohtulahendite õigsuse kontroll.". RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  49. Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduse nimetatud kahe sättega on igati põhjendatult tagatud kohtusse (sealhulgas ka alama astme kohtu poolt tehtud kohtulahendi peale kaebe korras kõrgemasse kohtusse) pöördumise võimalus isikuile n.ö enda asjas.
  50. Käesolev määruskaebemenetlus on alguse saanud sellest, et AS S. T. asus väärteomenetluse välise isikuna vaidlustama V. L. suhtes
  51. juulil
  52. a koostatud väärteomenetluse protokolli nr AB
  53. Selle protokolli pinnalt alguse saanud väärteomenetluses on V. L.-l kahtlemata kõik PS § 15 lg 1 esimesest lausest ja § 24 lg-st 5 tulenevad põhiõigused. Muuhulgas on tal õigus tõstatada küsimust ka sellest, kas AS-le S. T. kuuluval ja asukohaga Üksnurme tee 8 paikneval territooriumil tuleb järgida liikluseeskirju või võib need unustada. Samas puudub AS-l S. T. igasugune alus lugeda seda väärteo asja "enda asjaks" nimetatud põhiõiguste tagatuse mõttes. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt kohtuasjas nr 34-1-8-05 (RT III 2005, 19, 192) tehtud otsuses on rõhutatud, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks.
  54. Väärteomenetlus koosneb erinevatest menetlustoimingutest ja kahtlemata on võimalik, et mingi menetlustoiminguga (läbiotsimisega, sündmuskoha vaatlusega) riivatakse ka nende isikute õigusi, kel pole alust väärteoasja "enda asjaks" nimetada - ehk teiste sõnadega - väärteomenetluse toimingud võivad riivata ka menetlusväliste isikute õigusi. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ongi seadusandja otsustanud, et selles väga piiratud ulatuses - vaid puutuvalt menetlustoimingu käigus asetleidnud menetlusvälise isiku enese õiguste rikkumisse - on tal võimalik väärteomenetluse raames toimida menetluslikult aktiivselt ja vaidlustada seda õiguserikkumist. Väärteomenetluse puhul tulebki eristada VTMS X peatüki
  55. jao
  56. jaotises sätestatud kaebamist kohtuvälise menetleja üksikute toimingute peale ja XII peatüki
  57. jaos sätestatud kohtuvälise menetleja sisulise otsuse peale maakohtule kaebuse esitamist. Menetlusväline isik - seega siis ka AS S. T. saab VTMS § 76 lg 1 kohaselt kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni küll vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, kuid ei saa VTMS § 114 lg-st 1 tulenevalt vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust.
  58. VTMS § 76 lg 1 mõtte kohaselt peab menetlusväline isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et AS S. T. on oma erinevates kaebustes püüdnud küll tõstatada õigusteoreetilist diskussiooni, kuid ei ole näidanud ega põhjendanud enda õiguste rikkumist.
  59. Arvestades seda, et VTMS X peatüki
  60. jao
  61. jaotises sätestatud kaebamine kohtuvälise menetleja üksikute toimingute peale ei kujuta endast mitte väärteoasja ennast puudutava sisulise lahendi vaidlustamist, tuleb ka VTMS §-s 191 sätestatud edasikaebeõiguse piirangut lugeda igati põhjendatuks. Märkigem siinjuures, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene mitte absoluutset edasikaebeõigust, vaid sätestatakse üksnes võimalus edasi kaevata seaduses sätestatud korras. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja §-st 198 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  62. novembri
  63. a määruse väärteoasjas nr 24/257/05 (4/9-219/05/05) muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.