KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-80-05 15. veebruar 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed J

§ 25

lg 4 kohaselt on halduskohus kohtulahendi tegemisel kohustatud tuvastama asja lahendamiseks olulised asjaolud. Reeglina tuvastatakse asja lahendamiseks olulised asjaolud protsessiosaliste endi esitatud tõendite põhjal (

§ 16lg 2 esimene lause).

Protsessiosaline on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega (

§ 15lg 3).

Maksejõuetus on üldjuhul asjaolu, mida peab protsessiosaline ise tõendama (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-00). Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole tõendanud enda maksejõuetust ega seda, et vangla keeldub temale täiendavaid tõendeid väljastamast.
3. Olukorras, kus vaidlevad faktiliselt ebavõrdsed pooled, peab kohus aitama kaasa poolte võrdsuse saavutamisele ning vajadusel abistama tõendite kogumisel, samuti koguma tõendeid omal algatusel (

§ 16lg 2 kolmas lause).

Riigikohtu halduskolleegium leidis

1. aprilli
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03, et "uurimisprintsiibi peamine eesmärk on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et protsessiosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid." Riigikohtu halduskolleegium selgitas
3. oktoobri
4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-01, et "kohtu aktiivsus peab seejuures sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem." Kui eeldatavalt nõrgemal protsessiosalisel ei ole endal võimalik tõendit esitada, siis on ta tõendamiskohustuse täitnud sellega, kui näitab kohtule põhjused, miks tõendeid esitada ei saa, ja teatab, kus tõendid asuvad (

§ 15lg 3 teine lause).

1. Kaebaja oli kohtule esitanud Murru Vangla direktori
2. novembri
3. a otsuse tööle lubamisest keeldumise kohta ning Murru Vangla
4. jaanuari
5. a ja
6. juuli
7. a õiendid mittetöötamise ja rahaliste vahendite puutumise kohta. Kaebaja kinnitas
8. septembri
9. a riigilõivu tasumisest vabastamise taotluses, et on esitanud kohtule kõik tema valduses olevad dokumendid. Samuti palus kaebaja nõuda vanglalt välja täiendavad tõendid tema rahaliste vahendite puudumise kohta, kuna vangla keeldub temale seda tõendit väljastamast. Halduskohus ei nõudnud välja vanglalt õiendit kaebaja rahaliste vahendite ja töötamise kohta. Halduskohus leidis, et kaebaja väited tõendite saamise võimatuse kohta vanglalt on paljasõnalised ega ole tõsiseltvõetavad. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on jätnud esitamata temale kättesaadava tõendi enda maksejõuetuse kohta. Halduskohus ei ole määruses nimetanud, milliseid temale kättesaadavaid konkreetseid tõendeid oleks kaebaja pidanud täiendavalt esitama. Halduskohtu määrusega protsessiosalisele pandav kohustus esitada täiendavaid tõendeid ei tohi olla üldsõnaline.
10. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamise taotluses viidanud teistes temaga seotud kohtuasjades esitatud tõenditele. Halduskohus ei ole kaebaja taotluse lahendamisel arvestanud teistes kohtuasjades esitatud tõenditega. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohus võib asja lahendamisel arvestada menetlusosalise taotlusel ka teises temaga seotud kohtuasjas esitatud tõenditega, kui menetlusosalisele on samade tõendite uuesti esitamine raskendatud. Samuti tuleb lahendi tegemisel arvestada, et isik ei saa olla maksejõuline ühes ja maksejõuetu teises ühel ajal toimuvas kohtumenetluses.
11. Kohtuasja toimikust nähtub, et kaebaja on esitanud mitmeid tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Samuti on ringkonnakohus erikaebuse lahendamisel vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest ning Riigikohtule esitatud määruskaebuselt kautsjoni tasumisest. Sellega on ringkonnakohus sisuliselt tuvastanud kaebaja maksejõuetuse. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest, haldus- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada ning kohtuasi tuleb saata Tallinna Halduskohtule ettevalmistavasse menetlusse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann