← Eesti

3-2-3-1-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-1-06 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi AS-i S hagi P.M vastu 27 000 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. mai
  4. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2/109-207/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.M kohtuvigade parandamise avaldus Menetlusosalised ja nende Kohtuvigade parandamise avalduse esitaja P.M (isikukood esindajad Riigikohtus xxxxxxxxxxx), vastustaja AS S (registrikood xxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. mai
  9. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
  11. Tagastada BENE EST LAW OFFICEŽile P.M kohtuvigade parandamise avalduselt
  12. novembril
  13. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. AS E (praegune AS S) esitas
  15. jaanuaril
  16. a Tallinna Linnakohtule hagi P. M vastu laenulepingust tuleneva võla 27 000 kr ja kohtukulude 2300 kr väljamõistmiseks.
  17. Kohus saatis kostjale hagi avalduses märgitud aadressil, mis vastas rahvastiku arvestuse andmebaasi kantud aadressile. Hagiavaldust sellel aadressil kostjale kätte toimetada ei õnnestunud, mistõttu kohus palus kostja elukohta kontrollida politseil. Politsei teatise kohaselt ei ela kostja sellel aadressil. Kuna kostja tegelik elukoht jäi kohtule teadmata, kutsuti kostja eelistungile
  18. ja
  19. märtsil
  20. a Ametlikes Teadaannetes kohtukutsete avaldamisega, kus teda hoiatati asja lahendamise võimalikkusest tagaseljaotsusega. Kostja eelistungile ei ilmunud ning hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Linnakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, ja rahuldas selle tagaseljaotsusega. Otsuse resolutsioon avaldati Ametlikes Teadaannetes
  21. mail
  22. a. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  23. Kostja P. M palub Riigikohtule esitatud kohtuvigade parandamise avalduses linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Avalduse kohaselt sai kostja tema suhtes tehtud kohtuotsusest teada
  24. oktoobril
  25. a, kui arestiti tema pangakonto ning võeti sellelt kohtuotsusega väljamõistetud summa ja kohtutäituri tasu, kokku 31 579 krooni. Kostja ei saanud esitada kaja ega kaja tähtaja ennistamise avaldust, kuna kohtuotsus on täidetud. Kostja leiab, et linnakohus ei kutsunud teda nõuetekohaselt kohtusse ning rikkus sellega oluliselt protsessiõiguse normi. Toimikus olevale väljastusteatele on märgitud, et
  26. jaanuaril
  27. a kell 11.04,
  28. jaanuaril
  29. a kell 19.57,
  30. jaanuaril
  31. a kell 11.04 ja
  32. jaanuaril
  33. a kell 08.10 ei olnud kostjat kodus. Lisaks on väljastusteatele kirjutatud laused "Ei ela juba aasta sellel aadressil vaid kuskil mujal. Korter on müügis. Tel xx xxxxx". Asjaolu, et kostja sel ajal korteris ei elanud, ei vasta tõele. Väljastusteatele märgitud telefoninumber kuulus kostja sõbrale, kelle kaudu oleks saadud teavet kostja viibimiskohast. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda üksnes juhul, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. TsMS § 147 lg 1 p 3 järgi tuleb hagiavalduses märkida kostja nimi, elu- või asukoht, töökoht (amet või tegevusala), sidevahendite numbrid ning kui kostjal on esindaja, tema nimi ja aadress. Selle sätte eesmärgiks on kostjaga vajadusel erinevate vahendite abil ühenduse saamine. Kui hageja jätab TsMS § 147 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmata, peab kohus sellele hageja tähelepanu juhtima või vajadusel ise neid andmeid kontrollima. Erinevalt kohtust oli kohtutäituril võimalus pöörduda rahalise nõude arestimise teatega kohe kostja tööandja poole. Kostja pole hagejale võlgu.
  34. juulil
  35. a sõlmitud koostöölepingu kohaselt kustutati hageja poolt tasumisele kuuluva renditasu arvel kostjale antud laen summas 27 000 kr ja laenuprotsendid. Hageja ei ole kohtuvigade parandamise avaldusele vastanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  36. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning tuleb
  37. jaanuarist
  38. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 7 ja enne
  39. jaanuari
  40. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 1 alusel rahuldada.
  41. Enne
  42. jaanuari
  43. a kehtinud TsMS § 27 lg 1 sätestas kohtukutse ajalehe kaudu kätteandmise üldised eeldused. Selle sätte kohaselt kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada.
  44. Kolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemusi andnud (vt nt tsiviilkolleegiumi lahendeid asjades nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) ja 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200)). Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab isiku põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada (vt tsiviilkolleegiumi lahendit asjas nr 3-2-1-155-04 (RT III 2005, 4, 38)).
  45. Kolleegium leiab, et pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, saab kohus lugeda kutse ja hagiavalduse enne
  46. jaanuari
  47. a kehtinud TsMS § 27 lg 5 alusel ajalehekuulutuse avaldamisega kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale neid dokumente kätte anda ka muul viisil. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud (vt tsiviilkolleegiumi lahendit asjas nr 3-2-3-6-03 (RT III 2003, 34, 351)). Kostja elukoha kindlakstegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimise avaliku registri pidajale ja/või teisele ametiasutusele, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta (vt tsiviilkolleegiumi lahendit asjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200)).
  48. Toimiku materjalide hulgas puuduvad andmed selle kohta, et kohus oleks püüdnud väljastusteatele märgitud telefoninumbri kaudu kostja viibimiskohta välja selgitada. Samuti puuduvad toimikus andmed selle kohta, et kohus oleks teinud hagejale ettepaneku esitada andmeid kostja tegeliku elukoha ja töökoha kohta. Küll on hageja jätnud TsMS § 147 lg 1 p-s 3 sätestatut rikkudes hagiavalduses märkimata kostja töökoha ja sidevahendite numbrid ning ei ole ka märget nende andmete puudumise kohta.
  49. Kolleegium märgib, et kohtumenetluse ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 29 p 3 kohaselt võis maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet kohtule kriminaal-, tsiviil-, haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks. Seega oleks kohus saanud maksukohustuslasest kostjat puudutavat teavet Maksu- ja Tolliametilt. Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.