3-3-1-71-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-71-05 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2006 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann R. L. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo
2. mai
3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3700 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsusega haldusasjas nr 2-3-033/05 R. L. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
6. veebruar 2006 Kohtuistungil osalenud isikud R. L. Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Jõhvi Halduskohtu
7. novembri
8. a otsus haldusasjas nr 3-205/2004 ja Tartu Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a otsus haldusasjas nr 2-3-033/05 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada R. L. kaebus. Tuvastada, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo
11. mai
12. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr 3700 on tühine. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo
14. mai
15. a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 3700 peatati R. L.-i juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks alates otsuse tegemisest. Juhtimisõiguse peatamise aluseks oli Ida Politseiprefektuuri
16. aprilli
17. a jõustunud otsus R. L.-i karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest.
18. R. L. esitas nimetatud juhtimisõiguse peatamise otsusele kaebuse Jõhvi Halduskohtusse, taotledes selle otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel järgitud Liiklusseaduse (LS) § 41 lg 4 sätteid. Otsus on allkirjastamata ja teatavaks tegemata, sellest ei nähtu akti andmise faktiline ja õiguslik alus, puuduvad viited akti andnud ametniku volitustele. Veel leidis kaebaja, et juhtimisõiguse peatamisega on isikut õigusvastaselt karistatud sama teo eest teistkordselt.
19. Jõhvi Halduskohtu
20. novembri
21. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-205/2004 R. L.-i kaebus rahuldati. Kohus tühistas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo juhtivspetsialisti
22. mai
23. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr
24. Kohtuotsuse motiivide kohaselt rajaneb kaevatav haldusakt ebaõigetel lähteandmetel, rikutud on Liiklusseaduse § 41 lg 4 p
25. Haldusakt on teatavaks tegemata, sellest ei nähtu tema andmise faktiline ja õiguslik alus, puuduvad viited akti andnud isiku volituste kohta. Vaidlustatud haldusakt on ka allkirjastamata, millega on rikutud HMS § 55 lg-s 4 sätestatut. Haldusakti teatavaks tegemisel on rikutud HMS § 26 lg 1 nõudeid.
26. Jõhvi Halduskohtu sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Apellant taotles Jõhvi Halduskohtu
27. novembri
28. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta R. L.-i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: Liiklusseaduse § 413 lg 10 kohaselt ei viida juhtimisõiguse peatamiseks läbi haldusmenetlust. Loa väljaandnud asutus üksnes vormistab juhtimisõiguse peatamise; kohaldamisele ei kuulu ka HMS § 61 lg-s 1 sätestatu. Erisättena kuulub kohaldamisele Liiklusseaduse § 413 lg 10, mille kohaselt otsuse koopia saadetakse isikule posti teel; Liiklusseaduse § 413 lg 4 ei ole vastuolus PS §-s 23 sätestatuga, isiku teistkordset karistamist ei toimu; haldusakti andmisel ei ole rikutud LS § 41 lg 4 p-i 5; otsuses on ära näidatud juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg; juhtimisõiguse peatamisel ei ole eiratud HMS §-de 55 lg 1 ja 56 lg-te 1 ja 2 nõudeid; ekslik on järeldus, et rikutud on Liiklusseaduse § 41 lg-s 4 sätestatut. Juhtimisõiguse peatamise otsus on nõuetekohane, sisaldades kõiki andmeid, ning on allakirjutatud (koopia haldusasja toimiku materjalide juures). Haldusakt on teatavaks tehtud.
29. Tartu Ringkonnakohtu
30. septembri
31. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-033/05 apellatsioonkaebus rahuldati ning Jõhvi Halduskohtu
32. novembri
33. a otsus tühistati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: kuigi vaidlustatud haldusakt ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, kuna selles ei ole välja toodud kõiki varasemaid karistusotsuseid, mis olid juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluseks, ei kuulu vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus tühistamisele, sest asjakohane informatsioon sisaldub politsei õiendis ja kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud; ebaõige on halduskohtu seisukoht, et juhtimisõiguse peatamise otsus on õigusvastane seetõttu, et ei ole järgitud Liiklusseaduse § 41 lg-t
34. Halduskohtu toimikus on koopia juhtimisõiguse peatamise otsusest nr 3700 ning see asjaolu, et koopia ei ole allkirjastatud, ei tähenda seda, et otsus ise on allkirjastamata; akti andnud isiku volitused ei pea ilmnema aktist, vaid need tulenevad seadusest; halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla see, kas juhtimisõiguse peatamise otsus oli või ei olnud kaebajale teatavaks tehtud; teatavaks tegemisest võib sõltuda otsuse peale edasikaebamise tähtaeg, samuti ka isiku suhtes otsuse täidetavaks muutumise tähtaeg; käesolevaks ajaks on olemas kohtupraktikas seisukoht Liiklusseaduse § 413 lg 4 osas vastuolu puudumise kohta PS §-dega 11, 12 ja § 23 lg-ga
35. Ringkonnakohtul puudub vajadus sellekohaseid väiteid uuesti analüüsida. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
36. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse R. L. Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu
37. septembri
38. a kohtuotsuse tühistamist ning uue kohtuotsuse tegemist, millega rahuldada kaebus ja tühistada ARK Jõhvi büroo
39. mai
40. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr
41. Kassaator põhjendab kaebust järgmiselt: juhtimisõiguse peatamise otsuse motiveerimata jätmine, selles faktiliste ja õiguslikku tähendust omavate asjaolude nimetamata jätmine ei ole käsitatav HMS §-s 58 sätestatud menetlus- ega ka vorminõuete, vaid sisulise rikkumisena. Karistamine ilma seda põhjendavate asjaolude esitamiseta on ilmses vastuolus nii hea halduse tavade kui ka õigusemõistmise üldtunnustatud põhimõtetega; adressaadile haldusakti allkirjastamata koopia väljastamine alles pärast vastavat päringut ja aktis allkirjastajana märgitud ametiisiku volituste kohta märke või viite puudumine on küllaldane põhjus selleks, et halduskohus kontrolliks, kas haldusakt üldse eksisteerib; ringkonnakohtu arusaam, et akti adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest ei sõltu akti enda õiguspärasus, ei vasta HMS § 61 lg 1 mõttele, sest nimetatud säte seob haldusakti kehtima hakkamise üksnes teatavakstegemisest võimaliku hilisema, mitte varasema kehtima hakkamisega.
42. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus peab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele kaebust alusetuks ja põhjendamatuks.
43. Kohtuistungil Riigikohtus toetas R. L. oma kassatsioonkaebuse taotlust ja selle põhjendusi. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
44. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 41 lg-st 4 ning § 413 lg-st 10 tulenevalt on juhtimisõiguse peatamise otsus haldusaktiks, mis tehakse kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis antav haldusakt peab vastama HMS § 55 lg-s 4 ja vastavas eriseaduses sätestatud nõuetele. HMS § 55 lg 4 näeb muuhulgas ette, et kirjalik haldusakt peab olema allkirjastatud selle andnud ametniku poolt. Sama nõue sisaldus Liiklusseaduse § 41 lg 4 p-s
46. Allkirjastamise nõue ei ole pelgalt akti vormi küsimus. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et allkiri tõendab, et haldusakt on antud ning selle on andnud akti allkirjastanud isik. Juhtimisõiguse peatamise otsus on oma materiaalselt sisult halduse poolt tehtav karistusotsus, mis on suunatud haldusvälisele isikule. Selline sunnivahendi kohaldamise otsus saab omandada juriidilise tähenduse üksnes otsuse allkirjastamisel pädeva ametiisiku poolt. Sunnivahendi kohaldamisel, kui seadus näeb ette kirjaliku haldusakti andmise kohustuse, ei või haldusorgan oma tahet väljendada teisiti kui kirjaliku allkirjastatud haldusaktiga.
47. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud allkirjastamata dokumendi õiguspärasuse, kuid samas tõstatanud ka küsimuse, kas see dokument haldusaktina üldse eksisteerib. Kohtuasja toimikus on üksnes allkirjastamata dokument. Vastustaja on väitnud, et allkirjastatud dokument on olemas. Kaebajat on halduse poolt ka faktiliselt koheldud kui isikut, kelle juhtimisõigus on peatatud. Vastavat allkirjastatud dokumenti aga kohtutele ega ka kaebajale esitatud ei ole. Halduskohus on lugenud allkirja puudumist juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise üheks aluseks. Ringkonnakohus aga leidis, et kuigi otsuse koopia ei ole allkirjastatud, ei tähenda see, et otsus on allkirjastamata. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kohtumenetluses võib, kui seadus ei sätesta teisiti, tõendina kasutada ka dokumendi ärakirja või koopiat. Samas peab ärakiri olema tõestatud. See nõue tuleneb nii vaidlusaluse akti andmise ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 118 lg-test 1 ja 2 kui ka kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273 lg-test 1 ja
48. Vastavalt HKMS § 16 lg-le 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Käesoleval juhul puuduvad vaidlusalusel dokumendil igasugused tõestamismärked. Kohtule ja kaebajale pole esitatud juhtimisõiguse peatamise allkirjastatud otsust hoolimata sellest, et kaebaja vaidlustas dokumendi allkirja puudumise tõttu juba halduskohtus. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud nõudnud ega vastustaja esitanud nõuetekohast dokumenti. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kohtud ei ole piisavalt järginud HKMS § 12 lg 2 ja § 35 lg 4 nõudeid. Nimetatud rikkumine iseendast ei ole aga kohtuotsuste tühistamise aluseks. Uurimisprintsiip ei välista vastustaja kohustust tõendada oma vastuväiteid.
49. Riigikohtu halduskolleegium peab oluliseks, et vastustaja oli teadlik kaebuse põhimotiivist, mis seisnes dokumendi vaidlustamises allkirja puudumise tõttu ja tal oli piisav võimalus esitada vastavaid tõendeid ja vastuväiteid. Sellest hoolimata allkirjastatud dokumenti kohtule ei esitatud ning allkirjastatud otsuse olemasolu ning vastustaja poolt väidetav ärakirja vastavus otsusele ei ole tõendatud. Halduskolleegium arvestab ka sellega, et toimikus oleva dokumendi puuduste kõrvaldamine ning allkirjastatud haldusakti esitamine ei ole käesolevas kohtuasjas enam võimalik ning asja saatmine kohtutele uueks läbivaatamiseks oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Riigikohtu halduskolleegium peab seetõttu võimalikuks võtta kassatsioonimenetluses seisukoht kohtutoimikus oleva allkirjastamata dokumendi osas.
50. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud käsitleda allkirjastamata karistusotsust kui tühist haldusakti. Haldusmenetluse seaduse § 63 sätestab haldusakti tühisuse alused. HMS § 63 ei nimeta haldusakti tühisuse alusena haldusakti allkirjastamata jätmist. Samas on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et sunnivahendit ettenägev allkirjastamata haldusakt ei ole sundtäidetav ja selle täitmist ei või akti adressaadilt nõuda. Seega vastab allkirjastamata karistusotsus oma olemuselt tühise haldusakti tunnustele. Riigikohtu halduskolleegium peab seetõttu võimalikuks kohaldada HMS §-i 63 ka käesoleval juhul. Halduskolleegium nendib, et kuigi kaebuse formaalseks taotluseks oli vaidlustatud haldusakti tühistamine, ei ole akti tühisuse tuvastamine vastuolus kaebaja taotlusega ning võimaldab efektiivselt kaitsta tema õigusi. Oluline on siinjuures märkida, et sunnivahendit ettenägeva akti tühisusele viitavate tunnuste ilmnemisel peab kohus akti tühisust hindama sõltumata kaebuse taotlusest.
51. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et käesoleva kohtuasja toimikus (lk 12) olev dokument, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse
52. mai
53. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr 3700, on tühine haldusakt HMS § 63 tähenduses. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Jõhvi Halduskohtu
54. novembri
55. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3205/2004 ja Tartu Ringkonnakohtu
56. septembri
57. a kohtuotsuse haldusasjas nr 2-3-033/05 ja teeb uue otsuse. Kautsjon kuulub tagastamisele.
58. Haldusakti tühisuse tuvastamisest tulenevalt puudub vajadus kassaatori teiste põhjenduste käsitlemiseks. Riigikohtu halduskolleegium peab sellele vaatamata oluliseks märkida, et kassaator on kohtuvaidluses tõstatanud küsimuse ka akti andnud ametniku volituste olemasolust. Halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et haldusakt ei pea sisaldama andmeid akti andnud isiku volituste kohta, kui seadus ei nõua teisiti. Samas aga on kohus haldusasja lahendamisel kohustatud kontrollima, kas akt on antud pädeva ametiisiku poolt, kui tekib või võib tekkida kahtlus volituste olemasolus. Käesoleval juhul ei ole kohtud vaatamata kaebaja väidetele kontrollinud akti andnud ametnikuna märgitud isiku volitusi. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann