← Eesti

3-3-1-76-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-76-05 Otsuse kuupäev

  1. veebruar 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus R. K. A.-D. kaebus Narva Linnavolikogu esimehe
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 33 tühistamiseks ja linnavolikogu esimehele ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3-257/2005 Narva Linnavolikogu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. jaanuar 2006 Kohtuistungil osalenud isikud Narva Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo R. K. A.-D. Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus haldusasjas nr 2-3-257/
  9. Tühistada Jõhvi Halduskohtu
  10. mai
  11. a otsus haldusasjas nr 3-2/2005 osas, millega kohus mõistis R. K. A.-D.-lt välja vastaspoole kohtukulud. Muus osas jätta halduskohtu otsus jõusse. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Narva Linnavolikogu esimehe
  13. detsembri
  14. a käskkirjaga nr 33 vabastati Narva Linnavolikogu kantselei jurist R. K. A.-D. teenistusest ATS § 116 lg 1 alusel seoses linnavolikogu kantselei juristi ametikoha koondamisega.
  15. Eelnevalt,
  16. detsembril 2004, esitas R. K. A.-D. linnavolikogu esimehele taotluse vabastada Narva Linnavolikogu kantselei juhataja ametist ATS § 116 lg 4, § 117 lg-te 1 ja 4 alusel ning nimetada teda ATS § 116 lg-te 3 ja 4 alusel Narva Linnavolikogu kantselei juhataja vabanenud ametikohale. Taotluse järgi on kaebajal põhjendatud huvi avalikku teenistusse jäämiseks ja seoses sellega juhib ta linnavolikogu esimehe tähelepanu, et kantselei juhataja ei vasta kantselei juhataja ametikohale esitatavatele nõuetele ebapiisava eesti keele oskuse ja dokumendi puudumise tõttu, mis on kantselei juhatajana kohustuslik tingimus.
  17. detsembril 2004 vastas Narva Linnavolikogu esimees taotlusele, et ta ei pea otstarbekaks linnavolikogu kantselei juhataja vabastamist.
  18. R. K. A.-D. palus halduskohtul tühistada Narva Linnavolikogu esimehe
  19. detsembri
  20. a käskkiri nr 33 ning teha volikogu esimehele ettekirjutus anda käskkiri, millega vabastatakse kantselei juhataja L. Tepljakova teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu seoses dokumendi puudumisega, mis on kantselei juhataja ametis töötamise kohustuslik tingimus ja/või ebapiisava keeleoskusega ja/või ATS § 116 lg 4 alusel alates
  21. detsembrist 2004, samuti teha Narva Linnavolikogu esimehele ettekirjutus anda käskkiri, millega nimetatakse kaebaja vabanenud Narva Linnavolikogu kantselei juhataja ametikohale
  22. detsembrist 2004 ja välja mõista teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud töötasu, mida kaebaja saaks töötades volikogu kantselei juhatajana alates
  23. detsembrist
  24. Kaebuse järgi pidi volikogu esimees taotluse läbivaatamisel teostama kooskõlas HMS §-ga 4 kaalutlusõigust ja haldusmenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama olulised asjaolud ja vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Pärast taotluse saamist pidi volikogu esimees otsustama, kas kantselei juhatajal oli
  25. detsembri
  26. a käskkirja andmise ajal formaalselt tõendatud keeleoskuse kõrgtase ja kas kantselei juhataja eesti keele oskus oli piisav teenistusülesannetega toimetulekuks. Vaidlustatud käskkiri ja taotlus on seotud. Teenistusest vabastamise käskkirjas või vastuses taotlusele pidi volikogu esimees põhjendama, miks taotlust ei rahuldatud. Käskkiri pole kontrollitav, kuna sellest ei tulene, miks eelistati üht isikut teisele.
  27. Jõhvi Halduskohus jättis
  28. mai
  29. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis välja kaebajalt vastustaja kasuks kohtukulud 3775 krooni (ilma käibemaksuta). Kokkuvõtlikult põhjendas kohus otsust järgmiselt: 1) ametiasutuse juhil on õigus teha kooskõlas ATS § 116 lg 4 ametnike ümberpaigutusi, kuid sellekohast kohustust tal ei ole; 2) väär on kaebaja seisukoht, mille kohaselt pidi linnavolikogu esimees tema taotluse lahendamisel teostama kooskõlas HMS §-ga 4 kaalutlusõigust ja lähtudes uurimisprintsiibist selgitama välja olulise tähendusega asjaolud, milleks on kaebaja arvates linnavolikogu kantselei juhataja ebapiisav eesti keele oskus ja eesti keele oskuse kõrgtaset tõendava dokumendi puudumine; 3) eeltoodut arvestades on väär ka kaebaja seisukoht, et volikogu esimees pidi teenistusest vabastamise käskkirjas või vastuses taotlusele põhjendama, mis põhjusel ta taotlust ei rahuldanud.
  30. R. K. A.-D. palus apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.
  31. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega tühistas linnavolikogu esimehe vaidlustatud käskkirja ja tegi ettekirjutuse vaadata R. K. A.-D. küsimus uuesti läbi. Ringkonnakohus mõistis Narva linnalt kaebaja kasuks menetluses kantud kulude katteks välja 324 krooni 83 senti. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) Narva Linnavolikogu
  32. novembri
  33. a otsusega muudeti linnavolikogu koosseisu. Kaebaja pöördus
  34. detsembril 2004 kirjaliku taotlusega volikogu poole ning teatas, et seoses volikogu kantseleis juristi ametikoha koondamisega on päevakorras tema teenistusest vabastamine. Taotluses märkis ta, et volikogu kantseleis töötab isik, kes ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele ja ATS § 116 lg 4 alusel tuleks koondada see teenistuja. Narva Linnavolikogu esimehe
  35. detsembri
  36. a käskkirjaga nr 33 kaebaja vabastati teenistusest koondamise tõttu seoses ametikohtade arvu vähenemisega; 2) vaidlust ei ole selle üle, et ametiasutuse juht teadis kujunenud situatsioonist ning kaebaja kirjalikust taotlusest, samuti selle üle, et vabastamise käskkirjast ei nähtu põhjendused, miks ametiasutuse juht ei ole kasutanud ATS § 116 lg-st 4 tulenevat õigust; 3) käesolevas asjas tuleb anda vastus küsimusele, kas koondamise tõttu teenistusest vabastatud isikul on õigus taotleda, et ametiasutuse juht esitaks kaalutlused, millest nähtuks, et puudusid ATS § 116 lgtest 3 ja 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise vältimiseks; 4) vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebajat ei olnud võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale, kuna vabad ametikohad struktuuris puudusid. Sellega oli täidetud eeldus, et koondamist ei saanud vältida ATS § 116 lg 3 alusel; 5) ametiasutuse juhil on õigus otsustada, kas ametnik kuulub koondamisele, ning tavaolukorras puudub vajadus ja kohustus esitada eraldi põhjendusi ATS § 116 lg 4 kohaldamise võimalikkuse osas. Seega üldjuhul ei pea teenistusest vabastamise käskkirjas esitama põhjendusi, miks ametnike ümberpaigutusi ei tehta. Teistsugune on olukord käesolevas vaidluses, kus teenistuja pöördus enne teenistusest vabastamist kirjaliku taotlusega ametiasutuse juhi poole, et see kasutaks ATS § 116 lg-s 4 sätestatud võimalust, kuna kaebaja arvates ei vasta kantselei juhataja oma ametikohale esitatavatele nõuetele ning esineb alus teha ametnike ümberpaigutus selliselt, et koondatakse kantselei juhataja ja kaebaja nimetatakse kantselei juhatajaks. Kaebaja märkis taotluses, et ta annab selleks ümberpaigutamiseks nõusoleku. Sellises olukorras pidi ametiasutuse juht andma hinnangu taotlusele. Teenistusest vabastamise käskkirjas tulnuks esitada kaalutlused, millest nähtunuks, et vabastamise hetkel puudusid ATS § 116 lg-st 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise vältimiseks. Teenistujal on õigus, kui tal on konkreetse teenistusse jääva ametnikuga seoses küsimusi või kahtlusi, taotleda, et ametiasutuse juht esitaks kaalutlused, millest lähtudes ta ei pidanud põhjendatuks kasutada ATS § 116 lg-s 4 sätestatud õigust teha ametnike ümberpaigutusi; 6) põhjendatud pole kaebaja taotlus ettekirjutuste sisu osas ? teha Narva Linnavolikogule ettekirjutus, millega kohustada volikogu nimetama kaebajat volikogu kantselei juhataja ametikohale. Halduskohtul pole pädevust nimetada teenistuja ametisse ja kohustada ametiasutust selleks. Kohtu pädevuses on anda õiguslik hinnang, kas teenistusest vabastamisel järgiti kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume, ning kuna antud asjas ei ole tuvastamist leidnud, et puudusid ATS §st 116 lg-st 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise vältimiseks, siis esineb alus teenistusest vabastamise käskkirja tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  37. Narva Linnavolikogu palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega tühistati vaidlustatud käskkiri ja tehti linnavolikogu esimehele vaadata R. K. A.-D.-i vabastamise küsimus uuesti läbi, ning jätta selles osas jõusse halduskohtu otsus. Kokkuvõtlikult väidab linnavolikogu, et seadusest ei tulene haldusorgani kohustust koondamisotsuses põhjendada ja kaaluda ATS § 116 lg 4 mittekohaldamist suhtes, kui ametnik taotleb nimetatud sätte kohaldamist.
  38. R. K. A.-D. palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, väites kokkuvõtlikult, et linnavolikogu on kassatsioonkaebuses esitanud väiteid, mida varasemas kohtumenetluses pole esitatud. Riigikohus leidis
  39. novembri
  40. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-01, et kassatsiooniastmes ei saa asuda kaitsma neid väidetavaid õigusi, mida ei kaitstud apellatsioonimenetluses. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. Käesolev vaidlus käib selle üle, kas koondataval ametnikul on õigus nõuda ATS § 116 lg-s 4 nimetatud ametnike ümberpaigutamist ja teise ametniku teenistusest vabastamist, samuti selle üle, kas ametiasutuse juht peab koondamiskäskkirjas motiveerima sellise taotluse rahuldamata jätmist. Kolleegium ei nõustu R. K. A.-D. seisukohaga, et Narva Linnavolikogu on kassatsiooniastmes esitanud väiteid, mida varasemas kohtumenetluses pole esitatud. Linnavolikogu on kogu kohtuvaidluse kestel olnud seisukohal, et seadusest ei tulene haldusorgani kohustust koondamisotsuses põhjendada ATS § 116 lg 4 mittekohaldamist, kui ametnik taotleb nimetatud sätte kohaldamist.
  42. ATS § 116 lg 4 sätestab, et "Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad." Kolleegium on seisukohal, et ATS § 116 lg 4 esimene lause annab ametiasutuse juhile ainuõiguse teha koondamise korral ametnike ümberpaigutusi ja teine lause piirab selle õiguse teostamist. Koondatava ametniku õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist seadus ei sätesta. Siit tulenevalt ei pea ametiasutuse juht koondamiskäskkirjas põhjendama, miks ta ei rahuldanud töötaja taotlust teha ametnike ümberpaigutusi.
  43. ATS § 117 lg 1 p 3 järgi vabastatakse teenistusest ametnik, kellel puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama lõike punkti 4 järgi vabastatakse ametnik ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Seadus ei anna ametnikule õigust nõuda ATS § 117 lg 1 p-de 3 või 4 kohaldamist teise ametniku suhtes ega pane ametiasutuse juhile kohustust kaaluda sellise taotluse rahuldamist.
  44. R. K. A.-D. vaidlustas apellatsioonkaebuses ka kohtukulude väljamõistmise Narva linna kasuks, viidates Riigikohtu praktikale avaliku teenistuse asjades. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu, siis kolleegium, arvestades oma senist praktikat teenistusalastes vaidlustes, tühistab halduskohtu otsuse osas, millega kohus mõistis R. K. A.-D.-lt välja vastaspoole kohtukulud. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.