3-3-1-79-05

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-79-05

1. märts 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann V. T. kaebus Karula Rahvuspargi Administratsiooni keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja maaüksuse erastamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsus haldusasjas nr 2-3-261/05 V. T. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta V. T. kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a otsus haldusasjas nr 3-26/05 ja Tartu Ringkonnakohtu
6. septembri
7. a otsus haldusasjas nr 2-3-261/05, asendades nende motiivid osaliselt käesoleva otsuse motiividega. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. V. T. esitas
9. a Antsla Vallavalitsusele avalduse, milles taotles Antsla vallas Mähkli külas asuva Ansi-Mähkli maaüksuse erastamist endise kinnistu piirides. Antsla Vallavalitsuse
10. septembri
11. a korraldusega nr 558 andis vallavalitsus nõusoleku selle maa erastamiseks. Vallavalitsuse
12. septembri
13. a korraldusega nr 282 anti V. T.-le nõusolek 94,8 ha suuruse Ansi-Mähkli maaüksuse moodustamiseks maa ostueesõigusega erastamisel. Erastatav maa asub Karula Rahvuspargi piiranguvööndis. Kinnisomandi kitsenduste selgitamiseks koostatud õiendis oli Karula Rahvuspargi Administratsioon (edaspidi Karula RPA) andnud
14. septembril 1998 kooskõlastuse nr
15. Katastriüksus nimetusega Ansi-Mähkli ja pindalaga 94,8 ha registreeriti Võru Maakatastris
16. märtsil
18. a juulis taotles V. T. maa ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamist. Selgus, et Karula RPA ei andnud maavanemale nõusolekut maa erastamiseks algselt taotletud 94,8 ha ulatuses. V. T. esindaja pöördus Karula RPA poole taotlusega anda nõusolek maa erastamiseks
19. a kooskõlastatud ulatuses.
20. detsembril 2004 sai V. T. Karula RPA-lt kirja, milles keelduti V. T.-le maa erastamiseks nõusoleku andmisest algselt taotletud ulatuses. Kirjas märgiti ka, et võimalikuks peetakse erastada Ansi-Mähkli kinnistu piires kokku kuni 55 ha maad.
21. V. T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Karula RPA direktori tegevus erastamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel õigusvastaseks ja kohustada Karula RPA-d erastamiseks nõusoleku andmiseks. Kaebuse kohaselt andis Karula RPA
22. septembril 1998 kooskõlastuse maa erastamisele V. T. poolt taotletud ulatuses, sellest lähtudes on läbi viidud mõõdistamised ning moodustatud katastriüksus. Maa erastamisel väiksemas ulatuses tuleb katastriüksuse muutmiseks teha täiendavaid kulutusi. Ansi-Mähkli talu maadel ei ole toimunud mingeid muutusi, mis tingiksid varasema olukorra ümberhindamise.
23. septembril 1998 antud kirjalik kooskõlastus on vaadeldav haldusaktina. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Oluliste kulutuste tegemine maade mõõdistamisele ning katastriüksuse moodustamisele on käsitatav elukorralduse muutmisena. Samuti on V. T.-l olnud õiguspärane ootus, et kehtivaid haldusakte täidetakse ning tal õnnestub erastada oma elukoha ümbrus. Kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 26 lg 1 sätestab, et juhul, kui maa ostueesõigusega erastamiseks kaitsealal on katastriüksuse moodustamisega alustatud enne
24. juulit 2000, siis viiakse erastamine lõpule erastamisprotsessi alustamise ajal kehtinud alustel ja korras.
25. Tartu Halduskohtu
26. mai
27. a otsusega haldusasjas nr 3-26/05 jäeti V. T. kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kooskõlastus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming Maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 alapunktis 4 sätestatud nõude täitmiseks. Seega ei ole ka viited HMS § 67 lg-le 2 asjakohased. Oluliselt muutis ja kitsendas looduskaitsealal asuvate maade erastamise õigust Teine maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus, mis jõustus
28. juulil
29. Sellega täiendati Maareformi seaduse (edaspidi MRS) §-i 20 lg-ga 12, mis sätestas, et erastamisele ei kuulu Kaitstavate loodusobjektide seaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni MRS §-s 221 sätestatud ulatuses. Seega on kaitsealadel alates
30. juulist 2000 suuremas ulatuses kui 2 ha maa erastamine võimalik kaitseala valitseja loal ja see luba antakse erandina.
31. mail 2004 jõustunud Looduskaitseseaduse §-ga 88 muudeti MRS § 20 lg-t 12, ning uue redaktsiooni järgi ei kuulu erastamisele Looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 lõigetes 1-22 sätestatud ulatuses. Seega tuli maa erastamise korraldajal V. T.-le maa erastamisel lähtuda
32. mail 2004 kehtima hakanud MRS § 20 lgst
33. Karula RPA ei olnud kohustatud andma kaebuse esitajale luba maa erastamiseks 94,8 ha ulatuses. Õigus nõuda maa erastamist 94,8 ha ulatuses langes ära MRS § 20 lg 12 muutmisega
34. juulil 2000 jõustunud Teise maareformi seadusega seotud õigusaktide muutmise seadusega.
35. V. T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
36. mai
37. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldataks.
38. Tartu Ringkonnakohtu
39. septembri
40. a otsusega jäeti V. T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jagas halduskohtu seisukohta, et kooskõlastus ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks V. T. väidet, et Karula RPA poolt erastamiseks kooskõlastuse andmisega
41. aastal oli riik sisuliselt lõplikult nõustunud V. T.-le maa erastamisega esialgses suuruses.
42. aastal puudus maa erastamist reguleerivates õigusaktides analoogne säte alates
43. juulist 2000 kehtivaga, mis otsesõnu keelas kaitsealade piiranguvööndite jms maa erastamise elamu juures üle 2 ha ja muu ehitise juures üle teenindamiseks vajaliku maa, välja arvatud juhul, kui nimetatust suurema maa erastamist lubab kaitseala valitseja. Seega ei saanud Karula RPA poolt õiendis antud kooskõlastus olla V. T.-le kaitseala piiranguvööndis 94,8 ha maa erastamiseks nõusoleku andmine, kuna
44. aastal maa erastamiseks kaitseala valitsejalt nõusolekut küsima ei pidanud ja
45. a kooskõlastus oli üksnes vallavalitsusele nendest kitsendustest teadaandmine, mida maa erastamise otsustamisel tuleb arvesse võtta. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et Ansi-Mähkli katastriüksuse erastamise otsustamisel tuleb lähtuda kehtivast MRS § 20 lg 12 redaktsioonist, milles nähakse ette, et sama seaduse § 221 lg-s 1-22 märgitud ulatuses võib erandina erastamist lubada üksnes kaitseala valitseja loal. Sellega ei rikuta ka Kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse üleminekusätet ? § 26 lg-t 1, kuna selles on küll öeldud, et juhul, kui katastriüksuse moodustamine on algatatud enne Teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist, viiakse maa erastamine lõpule enne nimetatud seaduse jõustumist sätestatud alustel ja korras, kuid samas piiratakse kaitsealal asuva elamu omaniku õigust maad erastada siiski 50 ha-ga. Käesoleval juhul on kaitseala valitseja andnud V. T.-le maa erastamiseks nõusoleku 55 ha ulatuses. Asjaolu, et katastriüksus on moodustatud 94,8 ha suurusena ja V. T. on teinud selleks kulutusi, ei saa veel olla aluseks seisukohale, et V. T. suhtes on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna erastamise korraldajal on otsuse tegemisel võimalik otsustada ka selle üle, et avalduse esitajale kompenseeritakse põhjendatud kulutused, mida ta tegi seoses katastriüksuse mõõdistamisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
46. V. T. kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada V. T. kaebus. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist: a) Karula RPA on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Keskkonnaministeeriumil oli ka
47. aastal võimalus taotleda maa riigi omandisse jätmist. Riik otsustas seevastu erastamisega nõustuda, selline oli riigi seisukoht kuni
48. aastani ning kaebuse esitajal tekkis põhjendatud ootus, et erastamismenetlus viiakse lõpule; b) Karula RPA
49. a kooskõlastus vastab kõigile haldusakti tingimustele. Kooskõlastus mõjutas V. T. õigusi (andis õiguse maa erastamismenetluse jätkamiseks) ning kohustusi (piiras tulevase kinnistuomaniku omandiõiguse ulatust). Olukorras, kus tehtud on kõik erastamise lõpuleviimiseks vajalikud toimingud, v.a ostuhinna tasumine ning lepingu vormistamine, on isik õigustatud lootma, et riik tehingu teise poolena loeb ennast seotuks varem tehtud toimingutega ning ei hoidu lepingu sõlmimisest kõrvale; c) kohtud pole pööranud tähelepanu Kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 26 lg-s 1 sätestatud piirangu (kuni 50 ha) ja MRS § 20 lg 12 ning § 221 lg 2 vastuolule. Kui Kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 26 lg 1 lubab erastada kaitsealal kuni 50 ha, siis MRS § 20 lg-st 12 ja § 221 lg-st 2 tulenevalt võib erandina kaitseala valitseja loal erastada maad endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kassaator on seisukohal, et Kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 26 lg-s 1 sätestatud piirang on üldnorm, millest MRS § 20 ja § 221 võimaldavad teha erandeid. Vastupidine tõlgendus halvendaks nende isikute olukorda, kes olid alustanud erastamismenetlusega enne
50. juulit 2000; d) asjakohatud on väited looduskaitsealase reeglistiku muutumisest seoses Euroopa Liiduga ühinemisega ning tulevikus kavandatavast kaitserežiimi tugevdamisest. Kinnistu omanikule on võimalik seada piiranguid ja kohustusi ning nõuda nende järgimist. Kuni käesoleva ajani ei ole kavas Karula Rahvuspargi maa jätmist riigi omandisse. Seega ei ole asjakohased väited, et Karula RPA lähtus nõusoleku andmisest keeldumisel üldisest huvist.
51. Karula Rahvuspargi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele peetakse kassatsioonkaebust põhjendamatuks ning palutakse jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on varasemas kohtumenetluses õigesti leitud, et kooskõlastuse andmise eesmärk oli vallavalitsuse teavitamine kinnisasjal lasuvatest kitsendustest, mida maa erastamisel tuleb arvesse võtta. Kitsenduste selgitamine ja maa erastamiseks nõusoleku andmine omavad sisult ja tähenduselt erinevaid tagajärgi. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
52. V. T. kaebuses palutakse tunnistada õigusvastaseks Karula RPA direktori tegevus erastamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel ja kohustada Karula RPA-d erastamiseks nõusoleku andmiseks. Peamiselt on V. T. tuginenud sealjuures väitele, et Karula RPA on andnud juba
53. septembril 1998 kooskõlastuse, mille näol on tegemist haldusaktiga ja mille muutmine isiku kahjuks on piiratud. Nimetatud kooskõlastuse all peetakse silmas Ansi-Mähkli maaüksuse erastamise toimikus (lehel 77p) asuval kinnisomandi kitsenduste selgituste õiendi blanketil p-i 6 käsikirjaliselt lisatud teksti: "Maa asub Karula Rahvuspargi Mähkli-Konnuküla piiranguvööndis. Maa kasut. ja maj. tegevus toimub vastavalt Karula Rahvuspargi kaitse-eeskirjale (EV Valitsuse määrus
54. märtsist
55. a nr 92)" Samuti on märgitud kooskõlastuse kuupäev (
56. september 1998), kooskõlastuse number