3-1-1-155-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-155-05 Otsuse kuupäev

1. märts 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi J. K. väärteoasi Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-1726/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Västrik, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2006 Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud Resolutsioon
5. Tühistada Tallinna Linnakohtu
6. oktoobri
7. a otsus ning Maksu- ja Tolliameti
8. juuli
9. a kiirmenetluse otsus J. K. karistamises Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi.
10. Väärteomenetlus lõpetada.
11. Kassatsioon rahuldada.
12. Mõista J. K.-le riigieelarvest välja 2655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Maksu- ja Tolliameti
14. juuli
15. a kiirmenetluse otsusega karistati J. K.-d Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut summas 480 krooni. J. K.-d karistati selle eest, et ta
16. märtsil
17. a ettevaatamatusest märkis tollideklaratsioonis aktsepteerimisnumbriga I18086-13/03/2005 vahvlid täidisega "POLOSATYE" ja vahvlid täidisega "KLUBNIKA KOOREGA" koodiga 1905329100, millele Eesti tollitariifistikus vastab nimetus vahvlid - soolased, täidisega või täidiseta. Vastavalt kauba saatja informatiivsele dokumendile tootesisaldusest ning tollilabori proovivõtu- ja analüüsiaktile ei olnud aga deklareeritud vahvlid soolased ja tulnuks seetõttu klassifitseerida koodiga
18. Kauba vale klassifitseerimise tagajärjel arvestati küpsistelt tasumisele kuuluva importtollimaksude summaks 11 750 krooni asemel 9451 krooni, s.o 2299 krooni võrra ettenähtust vähem. Kiirmenetluse otsuses märgiti, et tolliformaalsuste läbiviimiseks ja tollideklaratsiooni täitmiseks asjassepuutuvad dokumendid olid kõik J. K. valduses.
19. J. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, paludes vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistada. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja ei saanud alustada tema suhtes väärteomenetlust, kuna deklarandiks oli OÜ V. ja deklaratsiooni oli allkirjastanud OÜ V. juhatuse liige S. G. Deklaratsiooni allkirjastades võttis S. G. ka vastutuse selle õigsuse eest.
20. Tallinna Linnakohtu
21. oktoobri
22. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohus märkis, et nähtuvalt rahvusvahelise autotranspordi saatelehest klassifitseeriti vahvlid pealelaadimiskohas Venemaal Brjanskis koodiga
23. J. K. täitis tollideklaratsiooni selle saatelehe alusel, kuid koodi 1905329900 asemel trükkis koodi
24. J. K. väitel oli tegemist direktori korraldusega, mis oli antud tolliametniku soovituse alusel. Linnakohus viitas aga V. OÜ volitusele, mille alusel volitati J. K.-d kuni
25. detsembrini 2005 vormistama ja esitama tollidokumente. Kogutud materjalidest ei nähtu kohtu hinnangul mingit korraldust, millest tulenevalt pidanuks J. K. trükkima deklaratsiooni saatelehes oleva koodi asemel muu koodi. Veel märkis kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna J. K. nõustus kiirmenetluse läbiviimisega, samuti oli tal volitus vormistada ja esitada tollidokumente ning ta kinnitas ka kohtuistungil, et täidab saatelehtede alusel tollideklaratsioone. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
26. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Västrik, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus või - juhul, kui on vaja tuvastada asjaolusid - saata väärteoasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Samuti taotleb kaitsja, et J. K.-le hüvitataks kaitsjale makstud tasu 2655 krooni. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. 4.1 Linnakohus on jätnud kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevad faktilised asjaolud kontrollimata ja kohtuotsuse põhistamata. Vastuolus VTMS § 110 nõuetega ei ole kohtuotsuses märgitud istungil tõendatuks tunnistatud ja tõendamata jäänud asjaolud ning tõendid, millele on tuginetud. Samuti ei ole kohus esitanud põhjendusi, miks üks või teine tõend ebausaldusväärseks loeti. Väärteomenetluse seadustiku § 123 nõudeid eirates on linnakohus jätnud tuvastamata või ümber lükkamata asjaolu, et deklaratsioonid allkirjastas ja esitas S. G. ning et deklaratsioonil märgiti vale kaubakood S. G. soovitusel. Nimetatud asjaolusid tuvastamata või ümberlükkamata ei saanud kohus teha põhjendatud otsustust küsimuses, kes oli väärteo toimepanemise keskne figuur. 4.2 Karistusseadustiku § 21 järgi on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Seega tuleb käesoleval juhul karistada isikut, kes kaupa valesti deklareeris, mitte aga isikut, kes teise isiku juhendite järgi deklaratsiooni koostas. OÜ V. juhatajana allkirjastas ja esitas deklaratsioonis Maksu- ja Tolliametile S. G., kes võiks teoreetiliselt olla süüdi väärteo toimepanemises. 4.3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. aprilli
28. a otsuses nr 3-1-1-19-04 väljendatud seisukohti eirates on linnakohus lugenud menetlusaluse nõustumise kiirmenetlusega süüd tõendavaks asjaoluks.
29. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassaatori taotluse rahuldamiseks puudub alus. Vaatamata sellele, et kõik tolliformaalsuste läbiviimiseks ja tollideklaratsiooni täitmiseks vajalikud dokumendid olid J. K. valduses, deklareeris ta vahvlid vale kaubakoodiga. Samuti tegi linnakohus kindlaks, et J. K.-l oli volitus tollidokumentide vormistamiseks ja esitamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Tolliseaduse § 73 lg 1 sätestab vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Kohtuväline menetleja ja linnakohus on leidnud, et J. K.-d tuleb karistada Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise eest. Seejuures seisnes J. K. tegu selles, et ta märkis vale kaubakoodi tollideklaratsiooni ja toimetas deklaratsiooni maksuhalduri kätte.
31. Käesoleva väärteoasja lahendamiseks tuleb leida vastus küsimusele, keda saab lugeda kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise kui TS § 73 lg-s 1 ette nähtud väärteo subjektiks.
32. Tolliseaduse § 25 lg 1 kohaselt määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt õigusaktidele deklarant. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku art 5 lg 1 kohaselt võib iga isik sama seadustiku art 64 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja vastavalt art 243 lg 2 punkti b raames vastuvõetud sätetele määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi. Juriidilisest isikust deklarant või deklarandi esindaja saab tollideklaratsiooni esitada mõistetavalt üksnes konkreetse füüsilisest isikust esindaja kaudu. Maksukorralduse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on tollideklaratsioon üks maksudeklaratsiooni alaliik. Maksukorralduse seaduse § 87 lg 1 ls 1 sätestab, et deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja. Rahandusministri
33. aprilli
34. a määrusega nr 99 kehtestatud "Täiendavad juhised kirjaliku tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks ning lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamiseks" näeb §-s 4 ette, et importimise tollideklaratsiooni täitmisel märgitakse lahtris 54 "Koht ja kuupäev. Deklarandi/Esindaja nimi ja allkiri" muu hulgas deklarandi esindaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning allkiri.
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et maksudeklaratsiooni (sh tollideklaratsiooni) allkirjastamine ei ole käsitatav pelgalt formaalsusena. Just deklaratsiooni allkirjastaja pädevuses on langetada lõplik otsustus, millised andmed allkirjastatavasse deklaratsiooni kanda. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas deklaratsiooni täidab füüsiliselt allkirjastaja ise või mõni muu isik, samuti sellel, kelle initsiatiivil konkreetne kanne deklaratsiooni ühte või teise lahtrisse tehakse. Deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et TS § 73 lg-s 1 sätestatud kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise väärteokoosseisu subjekt saab olla üksnes isik, kes on tollideklaratsiooni allkirjastanud.
36. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et tollideklaratsiooni aktsepteerimisnumbriga I18086-13/03/2005 puhul oli deklarandiks OÜ V., kelle nimel allkirjastas deklaratsiooni osaühingu juhatuse liige S. G., mitte aga J. K. Seega ei vasta J. K. talle TS § 76 lg 1 järgi süüksarvatud väärteo subjekti tunnustele. Järelikult puudub J. K. teos kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise objektiivne koosseis.
37. Kuna eeltoodud põhjustel on J. K. karistamine TS § 76 lg 1 järgi välistatud, ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks käsitada kassaatori väiteid, mis puudutavad väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist linnakohtus.
38. Otsuse punktides 7-10 toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 175 p-st 1, § 174 p-st 4 ja § 29 lg 1 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
39. oktoobri
40. a ning Maksu- ja Tolliameti
41. juuli
42. a otsused J. K. karistamises TS § 73 lg 1 järgi ning lõpetab väärteomenetluse seoses J. K. teos väärteo tunnuste puudumisega. Ühtlasi tuleb VTMS § 23 alusel rahuldada kassatsioonis esitatud taotlus hüvitada J. K.-le valitud kaitsjale makstud tasu 2655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni. Hannes Kiris Jüri Ilvest Ott Järvesaar