3-1-1-154-05

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-154-05

1. märts
2. a Eesistuja Hannes Kiris ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kriminaalasi Aleksandr Eelranna süüdistuses KrK § 101 p 1 ja § 207 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/497/2005 Aleksandr Eelranna kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti, kassatsioon
5. veebruar
6. a, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. aprilli
9. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a otsus Aleksandr Eelrannale mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas.
12. Karistuse kandmise aja alguseks määrata
13. september
14. a.
15. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
16. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel Niguliste Advokaadibüroo kasuks 1209.50 krooni (üks tuhat kakssada üheksa krooni ja viiskümmend senti) seoses kassatsiooni koostamisega vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti poolt.
17. Välja mõista Aleksandr Eelrannalt 1209.50 krooni (üks tuhat kakssada üheksa krooni ja viiskümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. Tallinna Linnakohtu
19. aprilli
20. a otsusega tunnistati Aleksandr Eelrand süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 101 p-de 1 ja 8 järgi. Teda karistati vastavalt kahe- ja kümneaastase vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti A. Eelrannale KarS § 64 lg 1 järgi kümme aastat vangistust. Kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistuse kandmise aja alguseks
21. septembri
22. a. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati veel Aleksei Nikiforovi ja Konstantin Sakuni, kuid nende osas kassatsioonmenetlust ei toimu.
23. Linnakohtu otsuse peale esitas A. Eelrand apellatsiooni, vaidlustades otsuse süüteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise aja alguse osas.
24. Tallinna Ringkonnakohtu
25. oktoobri
26. a otsusega tühistati linnakohtu otsus A. Eelranna süüditunnistamises ja karistamises KrK § 101 p 8 ja KrK § 207 lg 3 p 1 järgi. Ringkonnakohus tunnistas A. Eelranna süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja karistas teda kahe aastase vangistusega. Süüdimõistmisel KrK § 101 p 1 järgi mõisteti talle karistuseks kaheksa aastat vangistust. Liitkaristuseks mõisteti A. Eelrannale kaheksa aastat vangistust. Karistuse aja alguseks määras kohus
27. septembri
28. a. Ringkonnakohus märkis, et kuigi linnakohtu otsuses on tehtud viide, nagu oleks A. Eelrand peetud kinni
29. septembril
30. a, ei ole see kriminaalasja materjalidega kinnitust leidnud. Kuna kohtumenetluse pooled ei esitanud täiendavaid andmeid A. Eelranna kinnipidamise aja kohta, jättis kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse karistuse kandmise aja alguse suhtes muutmata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
31. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. Eelranna kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti kassatsiooni, milles ta palub kohtualune süüdistuses KrK § 101 p 1 järgi õigeks mõista. Kassaator leiab, et kohtud on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes kõrvaldamata kahtlused A. Eelranna süüs, mistõttu tuleb kohtualune tapmissüüdistuses tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
32. Kirjalikus kassatsioonivastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kati Maiste, et Tallinna Ringkonnakohtu
33. oktoobri
34. a otsus A. Eelranna süüditunnistamises ja karistamises on põhjendatud ning seaduslik. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kassatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et linna- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks kassatsioonis toodud argumentidel puudub alus. Kohtud on piisava põhjalikkusega motiveerinud A. Eelranna süü tõendatust ja Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub selles osas kohtute järeldustega.
36. Tulenevalt aga KrMS § 352 lg-s 6 sätestatud Riigikohtu õigusest väljuda kassatsiooni piiridest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaalmenetluse käigus on tõusetunud küsimus sellest, millal A. Eelrand kinni peeti. Kuigi linnakohtu ankeetandmetes sisaldus viide A. Eelranna kinnipidamise kohta
37. septembril
38. a, on mõlemad kohtud karistuse kandmise aja alguseks määranud
39. septembri
40. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumile edastatud materjalide hulgas sisaldub aga ka Põhja Politseiprefektuuri teatis, millest nähtuvalt on A. Eelrand kinni peetud siiski
41. septembril
42. a. Eeltoodust lähtudes väljub Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni piirest ja muudab kohtuotsustes märgitud A. Eelranna karistuse aja alguse kuupäeva.
43. Juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
44. aprilli
45. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
46. oktoobri
47. a otsuse A. Eelrannale mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas ja määrab selleks
48. septembri
49. a.
50. A. Eelranna kaitsja määratud korras vandeadvokaadi vanemabi M. Tusti esitas Riigikohtule taotluse 1209.50 kr õigusabikulude hüvitamiseks. Kriminaalkolleegium peab seda taotlust põhjendatuks ja mõistab 1209.50 kr välja riigieelarvest eraldatud vahenditest Niguliste Advokaadibüroo kasuks. KrMS § 186 lg 2 alusel kuulub see summa väljamõistmisele A. Eelrannalt riigi kasuks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi