3-1-1-19-06

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-19-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev

1. märts
2. a. Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi A. S. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a määrus kriminaalasjas nr 1-05764 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a määrus A. S. süüdistusasjas, millega mõisteti Viruvärava Advokaadibüroole välja kaitsjatasu 796.50 kr (seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja viiskümmend senti).
10. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Viruvärava Advokaadibüroole 1209 krooni ja 50 senti (tuhat kakssada üheksa krooni ja 50 senti). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tallinna Linnakohtu
12. novembri
13. a otsusega tunnistati A. S. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi ja karistati vangistusega üheksaks kuuks. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra. A. S. esitas linnakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Tallinna Ringkonnakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega tühistati linnakohtu otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. Kuna KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik, kaitses A. S. linnakohtus vandeadvokaat Milvi Söörd ja ringkonnakohtus vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau. A. Repnau esitas ringkonnakohtule taotluse välja mõista kriminaalasja ettevalmistamise eest 900.- krooni ja kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni. Tallinna Ringkonnakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega vähendati aga kaitsjale väljamõistetavat summat põhjendusega, et tegemist oli lihtmenetlusega. MENETLUS RIIGIKOHTUS
18. Vandeadvokaadi vanemabi A. Repnau esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ning uue määrusega talle kaitsjatasu väljamõistmist taotletud ulatuses, s.o 1025.- krooni, millele lisandub käibemaks. A. Repnau märgib, et apellatsioonimenetluses ei kohaldata justiitsministri
19. jaanuari
20. a määruse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 8 lg-s 2 sätestatud kaitsjatasu vähendamist lihtmenetluse korral, vaid rakendada tuleb sama määruse § 8 lg-s 1 sätestatud üldreeglit. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükis sätestatu kohaselt võib kriminaalasja esimese astme kohtus lahendada lihtmenetluse korras. Sama seadustiku
23. peatükk reguleerib kohtumenetlust maa- ja linnakohtus, ehk siis lihtmenetlustest erinevat, niinimetatud "üldmenetlust". Sellest lähtuvalt on ka justiitsministri
24. jaanuari
25. a määruse § 8 lg-s 2 sätestatud õigusabi osutamise raames riigi poolt makstava õigusabi tasustamise erijuhtumid, mis tuginevad esimese astme kohtu menetlusi reguleerivale seadusele. Teise astme kohtus toimuvat menetlust on seadusandja nimetanud apellatsioonimenetluseks, sõltumata sellest, kas kaebused olid esitatud esimese astme kohtu lahenditele, mis olid tehtud liht- või üldmenetluse korras. Ka ülalviidatud justiitsministri määrus reguleerib apellatsiooniastmes riigi poolt makstava õigusabi määrad ilma eranditeta (määruse § 8 lg-s 1). Eeltoodu alusel, juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 361 p-st 7 tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi