3-3-1-1-06

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-1-06

1. märts 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX kaebus AS XXXXX XXXXX viivistasu otsuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus haldusasjas nr 2-3/1010/05 OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta erikaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu
4. septembri
5. a määruse haldusasjas nr 3-3-98/2005 ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määruse haldusasjas nr 2-3/1010/05 põhjendusi, asendades need käesoleva kohtumääruse põhjendustega. Muus osas jätta kohtumäärused muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX palus
9. jaanuaril 2005 halduskohtule esitatud kaebuses tühistada AS XXXXX XXXXX
10. detsembri
11. a viivistasu otsuse, mille kohaselt oli sõiduk Toyota registreerimismärgiga 357 TER pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX juhatuse liikmele S. S.-le oli
12. augustil 2004 väljastatud Tallinna parkimiskaart nr AE 001658 kuni
13. detsembrini 2004 ja see tõendab parkimistasu tasumist. AS XXXXX XXXXX esitas
14. augustil 2005 halduskohtule taotluse lõpetada asja menetlus, kuna kaevatav otsus tunnistati kehtetuks
15. juulil
16. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja S. S. nõustus menetluse lõpetamisega ja taotles 2950 krooni õigusabikulude väljamõistmist. Vastustaja esindaja leidis, et kaebaja jättis täitmata talle pandud kohustuse anda teada parkimistasu maksmisest, mistõttu õigusabikulude hüvitamise kohustuse panemine vastustajale on põhjendamatu.
17. Tallinna Halduskohtu
18. septembri
19. a määruse haldusasjas nr 3-3-98/2005 punktiga 1 lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja punktiga 2 jäeti kohtukulud kaebaja kanda. Kohtukulude kaebaja kanda jätmist põhjendas kohus järgmiselt: 1) kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, miks haldusorgan andis õigusvastase haldusakti. Kui õigusvastase haldusakti andmise tingis kaebaja käitumine, võib kohus sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata. Kaebaja seaduslik esindaja ja otsuses märgitud sõiduki kasutaja S. S. jättis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmist tõendava dokumendi nõuetekohaselt paigaldamata, mis tingis viivistasu otsuse koostamise. Kohtukulude vältimiseks oli kaebajal võimalus taotleda viivistasu otsuse tühistamist vaidemenetluses, kuid ta ei kasutanud seda. Kaebaja esitas kohtule Tallinna Linnavalitsuse
20. detsembri
21. a kirja, mis oli vastuseks S. S.-i
22. novembri
23. a taotlusele tunnistada kehtetuks 14 viivistasu otsust. Vaidlustatud otsus on koostatud
24. detsembril 2004 ja seda pole vaidemenetluses vaidlustatud; 2) kaebaja on ise tekitanud tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulusid ja tema õigusabikulude hüvitamise kohustuse panemine vastustajale on põhjendamatu. Halduskohus asus veel seisukohale, et kaebaja õigusabikulude hüvitamisest ei saa keelduda põhjusel, et kaebaja on esindanud teisi isikuid kohtus. Menetlusosaline võib tulenevalt HKMS § 14 lg-st 5 ajada asja isiklikult või esindaja kaudu.
25. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX palus erikaebuses tühistada halduskohtu määrus ja mõista välja kaebuse esitaja kantud kohtukulud.
26. Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse punkti 2 muutmata, põhjendades määrust kassatsioonkaebusega hõlmatud osas järgmiselt: 1) kuigi erikaebuses taotletakse vaidlustatud kohtumääruse tühistamist täies ulatuses, ei ole erikaebuses esitatud vastuväiteid menetluse lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Erikaebuse taotlusest mõista välja kaebuse esitaja kantud kohtukulud ja põhjendustest nähtuvalt käib apellatsioonimenetluses vaidlus kohtukulude üle, sest erikaebuse esitaja ei nõustu õigusabikulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmise ja halduskohtu sellekohaste põhjendustega; 2) HKMS § 93 lg 2 järgi mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Kohtul on HKMS § 87 lg 2 alusel õigus õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured või jätta need üldse välja mõistmata; 3) ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebuse esitaja on ise tekitanud tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulusid ja tema õigusabikulude hüvitamise kohustuse panemine vastustajale on põhjendamatu. Asjaolu, et kaebuses puuduvad väited parkimiskaardi nõuetekohaselt paigaldamisest sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtava ja loetavana ning viivistasu otsuse vaidlustamine üksnes põhjusel, et otsusel märgitud sõiduki kasutajale oli
27. augustil 2004 väljastatud parkimiskaart kehtivusega kuni
28. detsembrini 2004, annab tõepoolest alust järeldada, et kaebuse esitaja on sellega möönnud parkimiskaardi sõidukile mittepaigutamist. Arvestades kaebuse esitaja ja tema seadusliku esindaja poolt arvukate viivistasu otsuste kohtuvaidluste algatamist (olles jätnud paigutamata parkimiskaardi nähtavale kohale) üksnes põhjendusel, et sõiduki kasutajale on olnud väljastatud Tallinna elaniku parkimiskaart, ning Riigikohtu
29. novembri
30. a otsuse nr 3-4-1-14-04 punktis 23 väljendatud seisukohti viivistasu otsuse koostamise ja vaide vaidemenetluses rahuldamise kohta (alusel, et isikul on parkimise õigus tegelikult tekkinud), võis ja pidi kaebuse esitaja olema veendunud selles, et viivistasu otsusest vabanemiseks piisab vastustaja teavitamisest kehtiva parkimiskaardi olemasolust. Kaebuse esitaja on ilmselgelt jätnud kasutamata kiire ja otstarbeka võimaluse viivistasu otsusest vabanemiseks vaidemenetluses, mis ringkonnakohtu hinnangul kinnitab samuti kaebuse esitaja poolt käesolevas asjas tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulude tekitamist; MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
31. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti välja mõistmata õigusabikulud ja mõista õigusabikuludena välja 2950 krooni. Erikaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse esitaja tekitas tarbetu kohtuskäimisega ise õigusabikulud ja õigusabikulude panek vastustajale on põhjendamatu. Kaebusele oli lisatud Tallinna Linnavalitsuse
32. detsembri
33. a kiri, millest nähtub, et abilinnapea asus seisukohale, et Tallinna linn jätkab kohtuvaidlusi S. S.-le väljastatud viivistasu otsuste osas ja ei pea otstarbekaks viivistasu otsuseid tühistada. Kaebuses toonitati, et kaebuse esitaja on varem korduvalt esitanud vaideid Tallinna Linnavalitsusele, kuid talle on kolmel analoogilisel korral vastatud, et tuleb pöörduda kohtusse. Kuna linnavalitsuse seisukoht oli teada, ei pöördutud enam linnavalitsuse poole. Lisaks on linnavalitsus ülalnimetatud kirjas avaldanud seisukoha, et kaebuse esitaja on võib-olla parkinud pahatahtlikult, mistõttu vajab selgitamist maksukohustuslase hooletus või pahatahtlikkus ning nendel põhjustel on linnavalitsuse arvates vaja pidada kohtumenetlust. Siit nähtub, et kaebuse esitajal puudusid alternatiivsed võimalused viivistasu otsuse tühistamiseks; 2) ringkonnakohtu järeldus on vastuolus Põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebuse esitajal on valida, kas kasutada vaidemenetlust või pöörduda kohtusse. Kassaator viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-04, milles asuti järgmisele seisukohale: "
34. RVS § 3 lg 4 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist võib nõuda kaebusega halduskohtumenetluses või vaidega haldusmenetluses. Seega oli OÜ-l Alaver Kinnisvara võimalik valida vaidemenetluse ja kohtumenetluse vahel, kusjuures kohtumenetluses on kohtukulude jagamise võimalus üldteada. Järelikult oli OÜ-l Alaver Kinnisvara võimalik vältida kulutusi, mis seisnesid vaidemenetluse õigusabikuludes. Seetõttu polnud haldusaktiga tekitatud kahju vältimatu ning haldusakti ja kahju vahel puudub põhjuslik seos." RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX ei nõustu erikaebuses ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja tekitas ise tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulusid, ja väidab, et ringkonnakohtu järeldus on vastuolus Põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Erikaebuse esitaja viitab kohtusse pöördumise põhjendamiseks Tallinna Linnavalitsuse
36. detsembri
37. a kirjale. Kolleegium nõustub erikaebuse esitaja nende seisukohtadega.
38. Halduskohtu toimikus on Tallinna Linnavalitsuse alljärgnev kiri S. S.-le
39. detsembrist 2004: "Olete esitanud 29.11.2004 taotluse 14 viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, järgimata selleks seadusega ettenähtud korda. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 138 tuleb vaie haldusakti peale esitada30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Oma taotluses väidate, et kõikide eeltoodud viivistasu otsuste osas on algatatud kohtuvaidlus. AS XXXXX XXXXX andmetel on pooled esitatud nõuetest juba erinevatel põhjustel kehtetuks tunnistatud. kuna kohtuvaidluste käigus vajab väljaselgitamist maksukohuslase hooletus või pahatahtlus ning seeläbi otsustatakse kõigi väljastatud viivistasude põhjendatus, peame otstarbekaks jätkata Teie suhtes esitatud viivistasu otsuste kohtulikku menetlust."
40. Käesolevas asjas pole vaidluse all, et viivistasu otsuse koostamise tingis asjaolu, et S. S. parkis sõidukit avalikul tasulise parkimise kohal parkimistasu maksmata ja et sõiduki kasutajatena olid märgitud OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX, OÜ XXXXXXX ja S. S. Käesolevas asjas vaidlustatud viivistasu otsus on tehtud küll pärast seda, kui S. S.
41. novembril 2004 pöördus Tallinna Linnavalitsuse poole, kuid kolleegiumi arvates on linnavalitsuse
42. detsembri
43. a vastus üheselt mõistetav kui linnavalitsuse seisukoht, et kõik S. S.-ga seotud viivistasu otsused tuleks läbi vaadata kohtus. Kuna linnavalitsus pidas vajalikuks S. S.-i vaidluste kohtulikku lahendamist ja suunas teda kohtusse pöörduma, siis ei saa kolleegiumi arvates OÜ-le XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX ette heita, et ta pöördus käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtusse. Käesolevas asjas kohtusse pöördumine ei olnud kolleegiumi arvates tarbetu.
44. Eeltooduga ei saa kolleegiumi arvates aga põhjendada erikaebuse rahuldamist ja kantud õigusabikulude väljamõistmist OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX kasuks.
45. HKMS § 87 lg 2 sätestab: "Kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured." Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, et HKMS § 87 lg 2 annab kohtule mitte ainult õiguse jätta täies ulatuses välja mõistmata kantud õigusabikulusid täies ulatuses, kui need on põhjendamatult suured. See säte annab võimaluse jätta kantud kohtukulud üldse välja mõistmata, kui kohtukulud on põhjendamatud. See, kas kohtukulud on põhjendamatud, sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest.
46. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, miks haldusorgan andis õigusvastaseks osutunud haldusakti, ja kui õigusvastase haldusakti andmise tingis kaebaja käitumine, siis võib kohus sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata. Sisuliselt samasugusel seisukohal on ka ringkonnakohus. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja seaduslik esindaja ja viivistasu otsuses märgitud sõiduki kasutaja S. S. jättis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmist tõendava dokumendi nõuetekohaselt paigaldamata ja just see tingis viivistasu otsuse koostamise. Nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsusest, samuti Tallinna Linnavalitsuse
47. detsembri
48. a kirjast nähtub, et kaebuse esitaja suhtes on tehtud arvukalt viivistasu otsuseid. Viivistasu otsused koostati seepärast, et sõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et nähtavale kohale oleks paigutatud sõiduki kasutajal olemas olnud Tallinna elaniku parkimiskaart.
49. Kolleegiumi arvates on iseenesest õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusabikulude hüvitamisest ei saa keelduda põhjusel, et kaebaja on esindanud teisi isikuid kohtus, ja et menetlusosaline võib tulenevalt HKMS § 14 lg-st 5 ajada asja isiklikult või esindaja kaudu. Kuid käesolevas asjas, arvestades OÜ-le XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX koostatud viivistasuotsuste arvukust ja seda, et OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX tegevus põhjustas nende haldusaktide andmise, saab õigusabikulude väljamõistmise üle otsustamisel arvesse võtta täiendavalt ka asjaolu, et OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX tegevusvaldkonnaks on õigusabiteenuse osutamine ja ta on analoogilistes vaidlustes esindanud teisi isikuid kohtus.
50. Nendel kaalutlustel jätab kolleegium erikaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse motiive, asendades need käesoleva kohtumääruse motiividega. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann