KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-136-05 Otsuse kuupäev 8. märts 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalas

§ 290) tagajärg ei hõlma Kr

K § 105 (

§ 117) tagajärge. Vastupidi - surm kui tagajärg kaetakse ära Kr

K § 105 poolt. Seega pidanuks ametialased minetused, mida J. K.-le ette heideti (s.o minetused, mille tagajärjeks oli V. U. surma põhjustamine ettevaatamatusest), tulema analüüsimisele üksnes KrK § 105 raames, mitte aga jääma seotuks KrK §-ga 162 tulenevalt asjaolust, et J. K. oli ametiisik. Vastasel korral oleks tulemuseks, et ametiseisund on sisuliselt vastutust kergendav isikutunnus (KrK § 105 sanktsioon kuni kolm aastat vangistust, KrK § 162 maksimaalne sanktsioon üks aasta vangistust; Karistusseadustiku vastavad sanktsioonid analoogsed). 15. Seoses eelnevas punktis väljendatuga selgitab kriminaalkolleegium, mida tähendab hoolsuskohustust rikkuv tegu KrK § 162 (

§ 290) ja Kr

K § 105 (

§ 117) raames.

Hoolsuskohustusest rääkides tuleb eristada ühelt poolt kõigile inimestele omistatavat üldist (üldinimlikku) hoolsuskohustust, mille aluseks on moraalinormid ja tavad ning teiselt poolt mingis konkreetses valdkonnas tegutsevalt (ameti)isikult nõutavat ja valdavalt õigusnormidega sätestatud spetsiaalset hoolsuskohustust. Igaühedelikti korral (ka KrK §-s 105 ja KarS §-s 117 ettenähtud kuriteod) seisnebki hoolsuskohustust rikkuv tegu üldise ehk üldinimliku hoolsuskohustuse rikkumises (nn sotsiaaladekvaatsuse eiramises). Seda võivad aga konkretiseerida ka mõnes spetsiifilisemas tegutsemisvaldkonnas omaksvõetud käitumistavad ning standardid (nt mõne toote turvalisuse kontrolliks sätestatud reeglid). Ametialase kuriteo puhul (ka KrK §-s 162 ja KarS §-s 290 sätestatud kuriteod) eraldi võetult on aga alust rääkida spetsiaalse hoolsuskohustuse rikkumisest. Surma põhjustamine ettevaatamatusest on igaühedelikt, milles hoolsuskohustuse alus ja ulatus on märkimisväärselt laiem kui ametiisikul konkreetse ametialase kuriteo puhul. Sellest tulenevalt saavad ametialased minetused sisustada küll ka igaühedelikti raames hoolsuskohustuse rikkumist, kuid samas ei saa ametiülesannetega kaasnevad kohustused piiritleda süüdistuse sisustamist KrK § 105 järgi. Vastasel juhul kujuneks olukord, kus ametiisiku kohustusliku käitumise määr oleks teiste isikutega võrreldes kitsam.

1. Käesoleva kriminaalasja raames ongi süüdistust põhjendamatult kitsendatud - sisuliselt on surma põhjustamist käsitletud ametialase süüteona, kus isiku käitumist reguleerisid justkui üksnes ametijuhendid ja teenistuskohustused. Süüdistamaks kedagi käesoleva kriminaalasja raames KrK § 105 järgi tulnuks esmajoones lahendada küsimus sellest, kas tööl olnud politseiametnikud rikkusid kontaktivõimetu ja raskes joobes isiku paigutamisel kainestuskambrisse ühiskonnas objektiivselt eksisteerivat tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse nõuet. Kohtud on seda küsimust käsitledes õigustatult ja korduvalt märkinud, ning Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub sellega täiel määral, et kannatanu vajas hospidaliseerimist juba tulenevalt temal esinenud alkohoolsest joobest.
2. Eeltoodu alusel (otsuse punktid 8-11) ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata ja prokuröri kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg