Obsah (5)

§ 4§ 26§ 16§ 27§ 28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-5-06 15. märts 2006 Eesistuja Tõnu

) § 4 lg-le 8 ja nende koostamisel tuleb järgida

§-de 26?28 nõudeid. Pakkumise ettevalmistamise juhiste p-des 1.3 ja 1.4 kasutatud mõisted "piirkonna prioriteetsus" ja "pakkumise prioriteetsus" on ebaselged ning dokumentidest ei nähtu, kuidas neid prioriteete objektiivselt seada ja kuidas nende prioriteetide alusel pakkumisi objektiivselt hinnatakse. 4. 16. juuni 2005. a kirjaga vastas Kohtla-Järve Linnavalitsus AS XXXXX XXX-XXXXX järelepärimisele, märkides, et

§ 4

lg 7 p 7 ja lg 8 järgi kohalduvad turvateenuse ostmisele vaid üksikud

sätted (§-d 26?28). Hankelepingu projekti esitamist seadus ei nõua ega piira ka tagatisraha suurust. Hankelepingu tähtajana näeb linnavalitsus ühte aastat, aga sobiva pakkumise korral võib seda muuta. Linnavalitsus leiab, et hankeobjekti tehniline kirjeldus kutse dokumentides vastab

§-de 26?28 nõuetele. Valvamiseks kasutatavate seadmete tüüpide, seadistamise, turvaskeemide jms spetsiifilisi nõudeid ei ole ostja ise võimeline paika panema, selle peavad esitama pakkujad, arvestusega, et tagatud oleks objekti turvalisus. Prioriteetsuse märgistust kasutati pakkumise kutse dokumentides selleks, et matemaatiliselt oleks võimalik eristada enam-vähem samaväärtuslikke (erinevused alla 5%) pakkumisi (prioriteet nr 1 puhul koefitsient k=1,00, iga järgmise prioriteedi koefitsient on 0,01 võrra eelmisest väiksem). Lisaks märkis linnavalitsus, et kuna tegemist on läbirääkimistega pakkumismenetlusega, siis võidakse kokkuleppel pakkujate enamusega nimetatud koefitsientide kasutamine ka kõrvale jätta.

2. juunil 2005 AS XXXXX XXX-XXXXX oma pakkumist Kohtla-Järve Linnavalitsusele ei esitanud. Küll aga esitasid pakkumised neli ülejäänud äriühingut. AS XXXXX XXX-XXXXX esitas
3. juunil 2005 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles palus kohtul kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust määrama uus pakkumiste vastuvõtmise tähtpäev või kohustada vastustajat võtma pärast Jõhvi Halduskohtu lahendit kaebaja pakkumine vastu uuel tähtpäeval. Jõhvi Halduskohus keelas
4. juuni
5. a esialge õiguskaitse määrusega Kohtla-Järve Linnavalitsusel mistahes toimingute teostamise läbirääkimistega vähempakkumise "Turvateenuste osutamine Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja ta allasutustele" läbiviimisel kuni AS XXXXX XXXXXXXX kaebuses tehtava kohtulahendi kuulutamise või teatavakstegemiseni.
6. Jõhvi Halduskohtu
7. juuli
8. a istungil kaebaja möönis, et vastustaja
9. juuni
10. a selgitustest nähtub, et hankeperiood on üks aasta. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel oleks ostja kaebaja arvates saanud kasutada erapooletu spetsialisti abi, mida aga ei tehtud. Olukorras, kus hanke olulised tingimused ja pakkumiste hindamise kriteeriumid ei ole üheselt määratletud, ei ole tagatud kõigi pakkujate võrdne kohtlemine, sest pakkumisi ei pruugi olla võimalik objektiivselt võrrelda. Kolmandad isikud märkisid kohtuistungil, et said pakkumise kutse dokumentidest hästi aru ja oli hea, et linnavalitsus jättis pakkujatele avara mänguruumi sobivaima lahenduse esitamiseks. Kõigil pakkujatel võimaldati valveobjektidega eelnevalt tutvuda. Tehniliste tingimuste väga üksikasjalik ettekirjutamine ostja poolt võinuks liigselt piirata pakkujate võimalust esitada otstarbekaim lahendus.
11. Jõhvi Halduskohus jättis
12. juuli
13. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et

§ 4

lg-te 7 ja 8 kohaselt peab ostja turvateenuste tellimisel koostama hankelepingu objekti kirjelduse vastavalt

§-dele 26?28, kuid ei ole kohustatud rakendama muud riigihangete kohta sätestatud korda. Seetõttu ei pidanud Kohtla-Järve Linnavalitsus pakkumise kutse dokumentides märkima kaebaja poolt nimetatud hankelepingu tingimusi, hanke perioodi ja pakkumiste hindamise kriteeriume. Kuna selline õiguslik kohustus puudus, siis ei ole ka kohtul alust oma otsusega kohustada linnavalitsust seda tegema. Pakkumise kutse dokumendid sisaldasid valveobjektide nimekirja ühes valve iseloomustuse ja märgetega soovitavate eritingimuste kohta, läbirääkimiste pidamise korda, mis määratles menetluse eesmärgina soovi saavutada ostja jaoks majanduslikult, tehniliselt ja ajaliselt sobivaim pakkumine, samuti pakkumise ettevalmistamise juhiseid, mis täpsustasid mõningaid nõudeid. Dokumentide kogumist nähtub, et linnavalitsus soovis saada pakkumisi nii nimekirjas loetletud objektide turvateenuse tehnilise lahenduse, pakkuja enda eelistuste, teenuse osutamise aja kui ka maksumuse kohta ning oma eelistused ja ostetava teenuse kõigi omaduste lõpliku kirjelduse kavatseb ta kujundada alles läbirääkimiste käigus. Seda, et esitatud kirjelduse alusel oli võimalik riigihanke objekti määratleda ja pakkumist esitada, tõendab asjaolu, et kõik teised kutse saanud äriühingud esitasid oma pakkumised ettenähtud tähtajaks ning kinnitasid dokumentide arusaadavust ka kohtuistungil. Kuna menetlusosalised ei esitanud väiteid ja tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, ei käsitlenud kohus

§-des 27 ja 28 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise nõudeid ega neist kõrvalekaldumise tingimusi. Kaebuse esitaja on avaldanud kahtlust, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei kohtle pakkujaid võrdselt, kuid pole esitanud selle väite kinnituseks ühtegi tõendit. Tuvastatud ei ole, et linnavalitsus oleks andnud teistele pakkujatele informatsiooni kaebajaga võrreldes suuremas mahus või oleks teinud kaebajale takistusi informatsiooni saada. Seadusandja ei ole turvateenuste tellimisel läbiviidava hankemenetluse korda täpselt reguleerinud, mistõttu on igal konkreetsel juhtumil sobivaima lahenduse valimise õigus ja kohustus ostjal. Ostja otsustab, kuidas pakkumist korraldada, mida pakkumise kutse dokumentides kajastada, mille üle täpselt läbi rääkida, millistest konkreetsetest asjaoludest parima pakkuja väljaselgitamisel lähtuda ning mida hankelepingusse kirjutada. Kohus leidis, et kuna Kohtla-Järve Linnavalitsuse koostatud riigihanke pakkumise kutse dokumendid vastavad nõuetele ega riku AS XXXXX XXX-XXXXX õigusi, puudub alus linnavalitsusele kaebuses taotletud ettekirjutuse tegemiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. AS XXXXX XXX-XXXXX esitas Jõhvi Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning kohustada vastustajat viima pakkumise kutse dokumendid kooskõlla

§-ga 26 ja võtma vastu kaebaja pakkumine hankemenetluses. Apellant oli seisukohal, et hanke kutse dokumentides puudub

§-s 26 sätestatud tehniline kirjeldus. Selle puudumine ei võimalda tugineda ostja nõutud tingimustele ja koostada pakkumise õiget hinda, sest asjade ja teenuste tehniline kirjeldus on pakkumise hinna koostamise aluseks. Pakkujatel on vaja pakkumiste koostamisel lähtuda ühesugusest tehnilisest kirjeldusest ja ostja soovitud kaupade ja teenuste ühesugustest nõudmistest, sest vastasel juhul tekib olukord, kus pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel vastustaja ei saa objektiivselt pakkumisi võrrelda ja hinnata ning tekitab sellega hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Vastustaja oleks võinud tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada erapooletute turvavaldkonna spetsialistide abi.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. novembri
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Jõhvi Halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et pakkumise kutse dokumentides sisalduvad tellitavale teenusele esitatavad nõuded ning riigihanke objekti on kirjeldatud sel viisil, et see vastab ostja poolt soovitule. Alusetu on kaebaja seisukoht, et vastustaja käitumine loob hankemenetluses olukorra, kus tehnilise kirjelduse puudumine ei võimalda tugineda ostja nõutud tingimustele ja koostada pakkumise õiget hinda. Pakkumise kutse dokumentides sisaldusid riigihanke tehnilised tingimused niivõrd, kuivõrd need olid vajalikud lähtudes hanke eesmärgist. Pakkujatel oli võimalik pakkumiste koostamisel lähtuda ühesugusest tehnilisest kirjeldusest ja ostja poolt esitatud soovitud hanke ühesugustest nõudmistest, seega saab vastustaja pakkumiste hindamisel pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata ning hankemenetluses pakkujate ebavõrdset kohtlemist ei toimu. Õige on halduskohtu seisukoht, et pakkumise kutse dokumentides esitatud tehnilise kirjelduse alusel oli võimalik riigihanke objekti määratleda ja pakkumist esitada, mida kinnitab ka nelja pakkumise tähtaegne esitamine. Apellandi väited, et riigihanke korras ostetava turvateenuse tehniline kirjeldus peab olema detailne ning tema kirjalikule järelpärimisele pakkumise kutse dokumentide sisu kohta vastas vastustaja üks tööpäev enne pakkumise esitamist, ei anna alust tuvastada, et pakkumise kutse dokumendid ei vasta

§-le

1. Lisaks mõistis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks välja viimase poolt apellatsiooniastmes kantud kohtukulu 3000 krooni ulatuses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
2. AS XXXXX XXX-XXXXX palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada, samuti mõista vastustajalt välja kohtukulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on jätnud kohaldamata

§ 4

lg 8 ja §-d 27?28 ning valesti tõlgendanud

§ 26

. Kassaator on seisukohal, et tehnilise kirjelduse kohustuslikkuse korral peab see vastama ka

§-de 27?28 nõuetele. Antud juhul võib pakkumise kutse dokumentides hanke objekti kirjeldus vastata küll ostja soovile, nagu on leidnud kohtud, kuid see ei vasta

§-dele 26?28. Pakkumises puudub igasugune tehniline kirjeldus, mis on vastuolus

§ 26lg-ga 2.

Tehnilise kirjelduse puudumisel tekib olukord, kus pakkumisi ei saa objektiivselt hinnata ja võrrelda ning see tekitab hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Tehnilise kirjelduse puudumist on sisuliselt tunnistanud ka vastustaja ise. Halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebaja taotluse kaasata tehnilise kirjelduse nõuetekohasuse hindamiseks Riigihangete Ameti spetsialist. Lõpliku tehnilise kirjelduse kujundamine alles läbirääkimiste käigus oleks vastuolus

§ 4lg-ga 8 ja §-ga 26.

Seadusele ei vasta halduskohtu seisukoht, et kuna riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, siis ei pea kohus käsitlema

§-de 27 ja 28 nõudeid. Samuti on ebaõige arusaam, et turvateenuste hankemenetluses on ostjal täielik diskretsioon igakordselt määratleda, kuidas pakkumist korraldada. Tehnilise kirjelduse puudumine annab võimaluse teha absurdselt väike pakkumine ja sellega võita ning hiljem objektiivsetele asjaoludele viidates taotleda tasu suurendamist. 11. Kohtla-Järve Linnavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et põhjendamatu on kassaatori väide, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud

§ 26

ja jätnud alusetult kohaldamata

§-d 27?28. Pakkumise eesmärk oli saada nn täisteenus, mitte konkreetseid turvaseadmeid või teenuseid. Linnavalitsuse soovitud tulemust on võimalik saavutada väga erinevate vahenditega ja seepärast olid pakkumise kutse dokumendid paindlikud. Arvestades, et kõik ülejäänud turvaettevõtjad, kellele kutse saadeti, on oma pakkumised ka koostanud ja esitanud, on selge, et pakkumise kutse dokumentide alusel oli pakkumise tegemine võimalik. Osalejate ebavõrdset kohtlemist ei ole toimunud, sest tingimused olid kõigile samad. Võib isegi öelda, et just kassaator oli teatud eelisseisundis, sest seni osutas tema enamikul hankega hõlmatud objektidel turvateenust. Täpsema tehnilise kirjelduse puhul võinuks küll kassaatoril olla lihtsam pakkumist koostada, kuid see ei muuda veel pakkumist õigusvastaseks.

§ 26

kohaselt ei ole riigihanke objekti tehnilise kirjelduse eesmärk mitte koostada loetelu hanke üksikkomponentidest, vaid kirjeldada soovitavat tulemust.

§-de 27 ja 28 kohaldamata jätmise osas pole esitatud sisulist põhjendust, miks neid peaks kohaldama, kui riigihanke eeldatav maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära. Kassaatori väited selle kohta, et tehnilise kirjelduse ebaselguse tõttu võivad pakkumised osutuda objektiivselt võrreldamatuteks, on üksnes hüpoteetilised ega ole käesolevas vaidluses asjakohased, sest praegu ei toimu veel vaidlust pakkumiste hindamise üle. Seetõttu ei saa väidetavad puudused tehnilises kirjelduses rikkuda kaebaja õigusi.

1. Kolmandad isikud XXXXXXXXX XXXXX AS, XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXX AS, XXXXXXX AS ja AS XXXXX kassatsioonkaebusele ei vastanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldatud turvateenuste tellimise hanke pakkumise kutse dokumentides sisalduv hankeobjekti tehniline kirjeldus vastab

§ 26

nõuetele, kas tehnilise kirjelduse koostamisel tuli arvestada

§-dega 27 ja 28 ning kas hankemenetluses on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine. 14.

§ 4

lg 7 p 7 kohaselt ei ole ostja kohustatud rakendama uurimis- ja turvateenuste, välja arvatud soomusautoteenuste tellimise korral Riigihangete seaduses sätestatud korda, välja arvatud § 4 lg-s 8 ettenähtud kohustused.

§ 4

lg 8 näeb ette ostja kohustuse koostada hankelepingu objekti tehniline kirjeldus vastavalt Riigihangete seaduse §-des 26?28 sätestatule. Ostja on sama sätte järgi kohustatud esitama riiklikule riigihangete registrile pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke deklaratsiooni, kui hankelepingu maksumus on võrdne

§ 16lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

15. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ostja on ka

§ 4

lg-s 7 sätestatud erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimisel seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega, kuigi sellise hanke suhtes kohaldatakse Riigihangete seadust üksnes

§ 4lg-s 8 nimetatud kohustuste täitmise osas.

Iseenesest on õige vastustaja poolt kohtumenetluse käigus väljendatud seisukoht, millega nõustusid ka kohtud, et olukorras, kus Riigihangete seadusest laienevad turvateenuste tellimisel vaid üksikud sätted, on ostjal hankemenetluse kujundamisel avar kaalutlusruum hankemenetluses esitatavate tingimuste ja kohaldatavate protseduurireeglite kindlaksmääramisel. See aga ei tähenda, et ostja poleks kohustatud järgima kaalutlusreegleid. Hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne.

1. Riigikohtu halduskolleegium leidis
2. detsembri
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-05 (p 17), et avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmise lepingu sõlmimine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Riigikohtu halduskolleegium jättis
4. juuni
5. a määrusega haldusasjas nr 33-1-26-04 (p 10) muutmata ringkonnakohtu määruse, milles kohus leidis, et kui linna vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus lahendada avaliku õiguse põhimõtetest lähtuvalt, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Samasugusele seisukohale asus ka Riigikohtu erikogu
6. detsembri
7. a otsustes haldusasjades nr 3-3-1-8-01 (p 16) ja nr 3-3-1-15-01 (p 14). Kuigi antud juhul ei ole tegemist linnavara ega avaliku ressursi kasutusse andmisega, vaid linna poolt teenuste tellimisega, tuleb ka käesoleva hanke läbiviimisel viidatud põhimõtetega arvestada. 17.

§ 16

lg 1 p 2 kohaselt on linnavalitsuse korraldatava riigihanke maksumuse rahvusvaheline piirmäär asjade ostmise ja teenuste tellimise korral 200 000 SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik). Seejuures võetakse

§ 16

lg 3 p 2 alusel riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta, kusjuures teenuste tellimise korral, kui kogumaksumust ei ole näidatud, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul. 18.

§ 26

lg 1 järgi on tehniline kirjeldus ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi või tootmismeetodite kirjeldus, mis määratleb riigihanke objektile esitatavad nõuded ning võimaldab riigihanke objekti kirjeldada sellisel viisil, et see vastab ostja poolt soovitule. Tehniline kirjeldus hõlmab muu hulgas kvaliteeti, toimivust ja ohutust, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure, katseid ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja etikettimist, sümboleid ja terminoloogiat, klassifitseerimist, projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist, vedu, koostist, mõõtmeid, mahtu või kogust ja muid tehnilisi näitajaid.

§ 27

lg 1 kohaselt koostatakse tehniline kirjeldus juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse alusel, kui see ei ole vastuolus tehnilise normiga. Vastavas valdkonnas sellise standardi puudumisel koostatakse tehniline kirjeldus muu tehnilise normi või standardi alusel (

§ 27

lg 11).

§ 28lg 2 sätestab erandid, millal võib § 27 lg 1 nõuetest kõrvale kalduda.

19. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et kohtud ei võinud

§-de 27 ja 28 kohaldatavuse küsimust kõrvale jätta üksnes põhjendusega, et ükski menetlusosaline ei ole konkreetselt väitnud ega esitanud tõendeid, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldatava turvateenuste hanke eeldatav maksumus ületab

§-s 16 sätestatud rahvusvahelist piirmäära. Käesolevas asjas on rahvusvaheline piirmäär 200 000 SDRi. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt pakkumise kutse dokumentide väljasaatmisel 3. juunil 2005 võrdus Eesti Panga kursitabeli järgi 1 SDR 18,7779 Eesti krooniga. Seega oleks antud juhul hanke rahvusvaheline piirmäär 3 755 580 krooni. Nagu eelnevalt märgitud, on

§ 16

lg 3 p 2 kohaselt teenuste tellimise korral, kui kogumaksumust ei ole näidatud, riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste käibemaksuta kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul.

1. AS XXXXX XXX-XXXXX
2. juunil 2005 halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse (tl 17?18) kohaselt on kaebaja poolt vastustajale osutatava turvateenuse käibemaksuta aastakäive seni olnud ligikaudu 1,1 miljonit krooni. Halduskohtu istungil (tl 81) täpsustas kaebuse esitaja esindaja, et AS XXXXX XXX-XXXXX valvas hanke väljakuulutamise ajal 70% hankega hõlmatud objektidest. Seega eeldusel, et teenuse hind ja maht jäävad samaks, moodustaks näiteks kaheks aastaks sõlmitava hankelepingu puhul hanke käibemaksuta kogumaksumus enam kui 3,14 miljonit krooni. Hanke tingimuste muutumise korral võib järelikult hanke kogumaksumus kergesti olla võrdne või ületada rahvusvahelist piirmäära ning

§-de 27 ja 28 kohaldamine oleks sel juhul nõutav. 21. Hanke kogumaksumus sõltub otseselt hanke perioodist ning ostetavate kaupade ja teenuste tehnilistest näitajatest (sh saadavus, kvaliteet). Riigikohtu halduskolleegium leiab, et hanke perioodi ning hangitavate kaupade ja teenuste tehnilise kirjelduse põhinäitajaid kindlaks määramata ei ole võimalik piisavalt täpselt hinnata riigihanke eeldatavat maksumust ning tõsikindlalt otsustada rahvusvahelise piirmäära ületamise või mitteületamise, samuti piirmääraga seotud erinõuete täitmise vajalikkuse üle. Kuivõrd rahvusvahelise piirmäära ületamisel või piirmääraga võrdse hanke kogumaksumuse korral näevad

§-d 27 ja 28 ette tavapärasest kõrgemad nõuded pakkumise kutse dokumentides sisalduva hankeobjekti tehnilise kirjelduse koostamisele, siis peab rahvusvahelise piirmäära ületamine või mitteületamine olema selge juba enne pakkumise kutse esitamist. Seetõttu peab kolleegiumi arvates ostjal olema enne pakkumise kutse dokumentide koostamist piisavalt selge, milliseid kaupu või teenuseid hankida soovitakse ning see peaks selguma tehnilisest kirjeldusest.

1. Kassaator on kogu kohtumenetluse vältel olnud seisukohal, et täpsema tehnilise kirjelduse puudumisel tekib olukord, kus pakkumisi ei saa objektiivselt hinnata ja võrrelda ning see tekitab hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Kohtla-Järve Linnavalitsus märgib vastuses kassatsioonkaebusele, et hankemenetluses on tingimused olnud kõigile samad ja ebavõrdset kohtlemist ei ole toimunud. Kassaatori väited selle kohta, et tehnilise kirjelduse ebaselguse tõttu võivad pakkumised osutuda objektiivselt võrreldamatuteks, on üksnes hüpoteetilised ega ole käesolevas vaidluses asjakohased, sest praegu ei toimu veel vaidlust pakkumiste hindamise üle. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et viitega eeldatavale ebavõrdsele kohtlemisele pakkumiste hindamisel saab riigihanke pakkumise kutse dokumentide õigusvastasust põhjendada üksnes juhul, kui pakkumiste objektiivne võrreldavus on pakkumise kutse dokumentides esinevaid puudusi arvestades juba loogiliselt välistatud. Üldjuhul saab pakkumiste võrreldamatus selguda siiski alles pärast pakkumiste esitamist ja avamist. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse ettevalmistatud hanke "Turvateenuste osutamine Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja ta allasutustele" pakkumise kutse dokumentide põhjal ei saa veel järeldada, et esitatud pakkumised oleksid kindlasti objektiivselt võrreldamatud. Seetõttu nõustub kolleegium vastustajaga, et kassaatori väited võimaliku ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole käimasoleva kohtuvaidluse puhul asjakohased.
2. Eeltoodut arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS XXXXX XXX-XXXXX kassatsioonkaebuse ning tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused. Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust viima hanke pakkumise kutse dokumendid vastavusse seaduse nõuetega.
3. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust. Kuna Riigikohus tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning teeb asjas uue otsuse, tuleb lahendada ka kohtukulude väljamõistmise küsimus. Halduskohtus taotles AS XXXXX XXX-XXXXX vastustajalt kohtukulude väljamõistmist, esitades kohtule
4. juuni
5. a riigilõivu 10 krooni tasumist tõendava dokumendi (tl 5) ja
6. juuni
7. a riigilõivu 90 krooni tasumist tõendava dokumendi (tl 19). Riigilõivuseaduse § 37 lg 18 p 1 kohaselt tasutakse Riigihangete seaduse § 5 lg-s 1 nimetatud isiku poolt riigihanke pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 100 krooni, kui kaebuse esitaja ei ole pakkumist esitanud. Apellatsioonkaebuses AS XXXXX XXX-XXXXX kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud, kuid esitas ringkonnakohtule
8. augusti
9. a maksekorralduse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni tasumise kohta (tl 111). AS XXXXX XXX-XXXXX tasutud riigilõiv 110 krooni tuleb vastustajalt välja mõista. AS XXXXX XXX-XXXXX on kassatsioonkaebuses esitanud taotluse mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja kohtukulud, mille moodustavad kassatsioonikautsjon 1345 krooni ja advokaaditasu 2360 krooni kassatsioonkaebuse koostamise eest. Lisatud on
10. novembri
11. a maksekorraldus 1345 krooni suuruse kassatsioonikautsjoni tasumise kohta ja OÜ K. Kooga Advokaadibüroo
12. novembri
13. a arve nr 42 summas 2360 krooni. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kautsjon tagastada. Kassaator ei ole aga esitanud Riigikohtule dokumenti, mis tõendaks, et ta on esitatud arvel märgitud summa advokaadibüroole tasunud. Kolleegium on oma varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et HKMS § 93 lg 1 alusel mõistetakse välja üksnes kohtukulud, mille kandmine on tõendatud. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus, vaid õigusabikulud peavad olema reaalselt tasutud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
14. detsembri
15. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00, p 2;
16. aprilli
17. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-03, p-d 8, 12). Arvestades nimetatud pikaajalist praktikat, jääb käesolevas asjas AS XXXXX XXX-XXXXX taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann