← Eesti

3-1-1-157-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-157-05 Otsuse kuupäev

  1. märts 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi G. G. väärteoasi alkoholiseaduse § 54 lg 1 ja tubakaseaduse § 216 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-120/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. G. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. veebruar
  5. a Istungil osalenud isikud Lõuna Politseiprefektuuri esindaja juhtivkonstaabel G. K. Resolutsioon
  6. Kassatsioon rahuldada.
  7. Tühistada Tartu Maakohtu
  8. septembri
  9. a otsus G. G. väärteoasjas ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistati G. G.-d alkoholiseaduse (AS) § 54 lg 1 järgi kolme trahviühiku (180 krooni) suuruse rahatrahviga ja tubakaseaduse (TubS) § 216 lg 1 järgi viie trahviühiku (300 krooni) suuruse rahatrahviga. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohtuväline menetleja talle liitkaristusena rahatrahvi 8 trahviühikut (s.o 480 krooni). Otsuse kohaselt rikkus G. G. alkoholiseadust sellega, et ta
  11. märtsil
  12. a kella 10.30 ajal kaubanduslikul eesmärgil hoidis ja ladustas tema kasutuses olnud garaažiboksis Tartumaal L. vallas R. külas käitlemiseks mittelubatud alkoholi (5 pooleliitrist pudelit viina "Pristan Vodka", 9 üheliitrist pudelit viina "Stolypin Vodka" ja 1 üheliitrine pudel rummi "Light Dry Caribica White West Indian Rum"). Tubakaseadust rikkus G. G. sellega, et ta samas kohas ja ajal hoidis ja ladustas edasiandmise eesmärgil maksumärgita ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid (1090 pakki sigarette "North Star", 30 pakki sigarette "L&M Lights", 40 pakki sigarette "Bond Super Lights", 30 pakki sigarette "Winston Lights").
  13. G. G. kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses väideti, et G. G.-lt ära võetud alkohol ja sigaretid olid enda tarbeks, mitte ärilisel eesmärgil toodud kaasa korduvatelt reisidelt Venemaale. See on lubatav vastavalt AS § 1 lg 3 p-le 4 ning alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 47 lg-le 1 ja § 57 lg-le
  14. Lisaks leiti kaebuses, et G. G. väärteoasja menetlemisel rikuti väärteomenetlusnorme, mis seisnes järgnevas. G. G. ei valda eesti keelt, kuid sellest hoolimata toimusid kõik toimingud eesti keeles. Alles pärast menetlustoimingute lõppu kutsuti kohale tõlk, kes luges talle ette protokolli teksti. Samuti tutvustati alles siis G. G.-le tema kui menetlusaluse isiku õigusi. Allkirjad menetlusdokumentidele andis G. G. politseiametnike näidatud kohtadesse teadmata nende tähendust.
  15. märtsil
  16. a otsiti ilma selleks õigust andva määruseta läbi G. G.-le kuuluv garaažiboks ja sõiduauto, millega rikuti VTMS § 35 lg-t
  17. G. G.-d pildistati, kuigi sellist toimingut väärteomenetluses ette nähtud ei ole. G. G. suhtes teostati mobiiltelefoni võetus ja telefonikaardile salvestatud telefoninumbrite kontroll, mida samuti väärteomenetluse regulatsioon ei võimalda. Kokkuvõtvalt märgitakse kaebuses, et politseiametnikud käsitasid G. G.-d süüdlasena enne karistamisotsuse jõustumist.
  18. Tartu Maakohtu
  19. septembri
  20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt on menetlusaluse isiku ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega tõendatud, et G. G. hoidis ja ladustas enda kasutuses olevas garaažiboksis 5 pooleliitrist pudelit viina "Pristan Vodka", 9 üheliitrist pudelit viina "Stolypin Vodka", 1 üheliitrise pudeli rummi "Light Dry Caribica White West Indian Rum" ning 1090 pakki sigarette "North Star", 30 pakki sigarette "L&M Lights", 40 pakki sigarette "Bond Super Lights" ja 30 pakki sigarette "Winston Lights". Kohtu poolt alkoholiregistrisse tehtud päringu kohaselt ei olnud G. G. garaažist leitud alkoholimargid alkoholiregistrisse kantud ega vastanud seega AS § 4 lg 1 p 2 nõuetele. Tubakatooted olid aga vaatlusprotokolli ja selle lisade kohaselt Eesti maksumärgiga märgistamata ning neil puudus eestikeelne hoiatus "Suitsetamine kahjustab tervist!". Seega ei vastanud tubakatoodete müügipakend TubS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 4 lg 1 nõuetele. Menetlusaluse isiku ütluste alusel luges kohus tõendatuks, et loetletud sigaretid ja alkoholi ostis ta enda tarbeks
  21. märtsil
  22. a Eesti territooriumil Luhamaa piiripunkti juures. Seejuures teadis ta, et ostetav kaup on pärit Venemaalt. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku hilisemaid väiteid, et nii alkoholi kui tubakatooted tõi ta alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduses lubatud kogustes ise Venemaalt enda tarbeks, lähtuvad soovist vabaneda vastutusest. Puuduvad tõendid selle kohta, et G. G.-d mõjutati kohtuvälises menetluses ennast süüstavaid ütlusi andma. Kohus leidis, et tõele ei vasta kaebuses esitatud väide, et G. G. ei saanud aru dokumentidest, kuhu ta alla kirjutas. Kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega on tõendatud, et G. G. allkirjastas toiminguprotokollid alles pärast seda, kui tõlk oli need talle ette lugenud. Ka on G. G. ise menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kinnitanud, et protokoll on talle tõlgitud ja vastab tema sõnadele. Kuna AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 nimetatud nõuetele, pani G. G. toime AS § 54 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teo toimepaneku ajal kehtinud TubS § 3 lg 6 sätestas, et kui füüsiline isik hoiab, ladustab või toimetab edasi kohustuslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodet enda tarbeks olulises koguses, loetakse tema tegevust nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmiseks, ladustamiseks või edasitoimetamiseks edasiandmise eesmärgil. Sama paragrahvi viies lõige loeb oluliseks koguseks ATKAS §-s 57 sätestatud aktsiisivaba kogust ületava koguse. G. G. garaažiboksis oli nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid ATKAS §-s 57 lubatust tunduvalt suuremas koguses, mistõttu on ta pannud toime teo ajal kehtinud TubS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  23. Tartu Maakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonis palub G. G. kaitsja vandeadvokaat M. Valge tühistada maakohtu otsuse ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks, leides, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust ning ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja teostada läbiotsimist oma määruse alusel, millel on resolutsioonina kohtuniku luba. Lõuna Politseiprefektuuri töötajad sisenesid G. G.-le kuuluvasse garaažiboksi ja asusid seda läbi otsima ilma selgitusi andmata ning läbiotsimise määrust esitamata. Lisaks VTMS § 35 lg-le 1 rikuti sellega ka PS §
  24. Maakohus läbiotsimisnõuete rikkumisele ei reageerinud. Kassaator ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetlusaluse isiku väited, et ta tõi garaažiboksist leitud alkoholi ja sigaretid enda tarbeks Venemaalt, on kantud soovist vastutusest vabaneda. Nimelt on ekslik kohtuotsuses öeldu, mille kohaselt G. G. võttis algul omaks, et ostis alkoholi ja sigaretid Eestist ning alles hiljem väitis, et tõi need ise Venemaalt. Tegelikult selgitas G. G. juba garaaži juures politseiametnikele, et on toonud alkoholi ja sigaretid Venemaalt, kus ta tihti käib ning näitas selle kinnituseks oma passi. Seda tunnistas kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Seetõttu satub kahtluse alla ülekuulamisprotokolli sisu ning on põhjust eeldada, et ütlused saadi menetlejapoolse surve tulemusel. Ülekuulamisprotokollile kirjutas G. G. alla, kuna talle ei olnud tagatud adekvaatne tõlge ning ta ei saanud aru, et tema esialgsed ütlused olid esitatud moonutatult. Kohtuotsuses ei ole antud hinnangut ka teistele kohtuvälises menetluses toimunud menetlusõiguse rikkumistele (menetlusaluse isiku fotografeerimine, mobiiltelefoni võetus). Kassaator leiab, et sellega rikuti VTMS §-s 4 sätestatut. Kassaator kordab ka seisukohta, et G. G.le ei tutvustatud tema õigusi. Kassatsioonis heidetakse maakohtule ette ka seda, et kohus ei rahuldanud taotlust kuulata tunnistajana üle I. G., kellele kuulus osa äravõetud tubakatoodetest, ja kelle ütlustega soovis G. G. tõendada asjaolu, et tubakatooted on toodud Venemaalt iga kord seadusega lubatud koguses. Lõpuks märgitakse kassatsioonis, et puuduvad tõendid selle kohta, et G. G. ostis alkoholi Eesti Vabariigi territooriumil ning et alkoholi ja tubakatooteid hoiti ja ladustati kaubanduslikul eesmärgil. Väärteoprotokollist ei nähtu piisavalt konkreetselt, millistes rikkumistes G. G.t süüdistatakse.
  25. Lõuna politseiprefektuuri kassatsioonivastuses leitakse, et menetlusõigust ei ole rikutud, mistõttu tuleks kassatsioon jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et kuivõrd garaažiboksi üks uksepool oli politseiametnike kohalesaabumise ajal avatud ja sealt olid näha garaažis olev alkohol ja sigaretid ning garaaži siseneti G. G. juuresolekul, ei olnud tegemist läbiotsimisega. Politseiametnike õigus garaažiboksi siseneda tulenes AS § 50 p-st 2 ja TubS § 21 p-st
  26. Ka politseiseaduse § 13 p 27 annab politseiametnikele õiguse siseneda seaduses ettenähtud korras õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS § 150 lg 1 p 9, sest menetlusaluse isiku ülekuulamisest ja väärteoprotokolli koostamisest võttis osa tõlk, keda oli hoiatatud vastutusest valetõlke eest. Ka selgitati G. G.-le tema õigusi ja kohustusi enne tema suhtes menetlustoimingute alustamist. Selle kohta on G. G. andnud ka allkirja ülekuulamisprotokollile. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Kassatsiooni läbivaks väiteks on see, et Tartu Maakohus ei ole reageerinud kaebuses esitatud väidetele tõendite kogumisel aset leidnud menetlusõiguse rikkumiste kohta. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtuotsuses ei ole tõepoolest võetud mingit seisukohta väite suhtes, et politseiametnikud rikkusid menetlusõigust, sisenedes G. G. valduses olevasse garaažiboksi ja uurides selles leidunud alkoholi ja tubakatooteid. Tõendite hindamisel peab kohus aga kontrollima ka seda, kas tõendid on kogutud menetlusnõudeid järgides. Kui nõudeid on rikutud, peab kohus otsustama, kas rikkumine on selline, millest tulenevalt on tõend lubamatu, s.o tuleb üldse jätta tähelepanuta, või kui tõend on lubatav, kas rikkumine seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse (tõendi lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  28. aprilli
  29. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 p 7.3-7.4; RT III 2005, 15, 148).
  30. Õiguslik hinnang politseiametnike tegevusele sõltub esiteks sellest, kas garaažiboksi siseneti, seal viibiti ja teostati toiminguid omaniku või valdaja nõusolekul või mitte. Ruumi omanik või valdaja võib ise otsustada, kellel ta ruumi siseneda ja seal viibida lubab, samuti seda, mida ta seal ruumis teha lubab. Kuid lähtudes avalikust huvist korra tagamiseks või süüteo väljaselgitamiseks on mõnikord lubatav ja isegi vajalik viivitamatu tegutsemine hoolimata omaniku või valdaja mittenõustumisest. Kuna isiku kasutatavatesse ruumesse või muule piiratud alale sisenemisel riivatakse põhiõigust eraelu puutumatusele, võivad ametiisikud seda teha ainult seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Selliseks seaduses sätestatud aluseks ongi väärteomenetluses läbiotsimise regulatsioon. KrMS § 91 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärk leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Sellest tulenevalt võib hoonet, ruumi, sõidukit või piirdega ala läbi otsida, kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla otsitav ese või isik. Kontrolli selle üle, et läbiotsimine toimub põhjendatult, peab tagama VTMS § 35 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt läbiotsimine toimub kohtuvälise menetleja määruse alusel, millel on resolutsioonina kohtuniku luba. Kohtuvälise menetleja vastulauses nimetatud AS § 50 p 2 ja TubS § 21 p 2 on käsitatavad seaduses kehtestatud lubadena siseneda takistamatult ja ette teatamata eravalduses olevasse hoonesse või piiratud territooriumile. Nimetatud sätteid ei ole siiski käesolevas väärteoasjas kohaldatavad, kuivõrd tegemist ei olnud järelevalve teostamisega alkoholi ja tubaka käitleja suhtes, so. haldusmenetlusega. Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt ei sisenetud garaažiboksi tavapärase, rutiinse kontrolli teostamiseks, vaid kahtluse tõttu, et G. G. on toime pannud õiguserikkumise. Kahtlust, et isik on pannud toime süüteo, ei kontrollita järelevalvemenetluses, vaid vastavalt rikkumise iseloomule kas väärteo- või kriminaalmenetluses (süüteomenetluse alustamise kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  31. aprilli
  32. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 p 7.1). Lisaks tuleb arvestada sellega, et sätted, millele kohtuväline menetleja viitab, reguleerivad toiminguid, mida teostatakse alkoholi või tubaka käitlejate üle järelevalve teostamisel. Nende toimingute eelduseks on teadmine, et isik, kelle tegevust kontrollitakse, on alkoholi või tubaka käitleja. See tähendab, et AS § 50 p 2 ja TubS § 21 p 2 annavad politseiametnikele õiguse siseneda järelevalve teostamiseks nende isikute territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema veovahendeid, kelle tegevusvaldkonnaks on alkoholi käitlemine. G. G. ei olnud nendele tunnustele vastav isik, kuivõrd selle suhtes, kas G. G. käitles alkoholi ja tubakat, s.o hoidis seda kaubanduslikul eesmärgil, sai anda hinnangu alles väärteomenetluse tulemusel. Politseiseaduse § 13 p 27 sätestab õiguse siseneda "õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele, selgitamaks välja materiaalsete väärtuste olemasolu ning kontrollimaks materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust dokumentatsioonile; teha kaupade, poolfabrikaatide, tooraine ning muude väärtuste võetust võrdlusmaterjalide saamise eesmärgil seaduses sätestatud juhtudel" Seega on sisenemiseks vajalik veel mõne muu sätte olemasolu, mis näeb ette konkreetsed, seaduses sätestatud juhtumid, mis annavad aluse Politseiseaduse § 13 p 27 kohaldamiseks.
  33. Riigikohus ei saa aga võtta seisukohta selle suhtes, kas tegemist oli läbiotsimisega, kuivõrd selleks on vaja teada, kas politseiametnikud sisenesid garaažiboksi ja tutvusid seal olnud alkoholi ja tubakatoodetega G. G. nõusolekul. Maakohus seda välja selgitanud ei ole, Riigikohtul kui kassatsioonikohtul puudub aga võimalus ja õigus faktilisi asjaolusid välja selgitada, mistõttu tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks.
  34. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel politseiametnikud garaažiboksi sisenesid, oleks igal juhul tulnud alkoholi ja tubakatoodete leidmine fikseerida. Juhul, kui teostati läbiotsimine, oleks tulnud seda teha läbiotsimise protokollis, kui aga siseneti G. G. nõusolekul, oleks tulnud teostada sündmuskoha vaatlus ning koostada sündmuskoha vaatluse protokoll, mis olnuks tõendiks selle kohta, et asitõendiks olevad tubakatooted ja alkohol leiti G. G. garaažiboksist. Praegu on ainsaks tõendiks selle kohta, et asitõendiks olevad tubakatooted ja alkohol pärinevad G. G. valduses olevast garaažiboksist, tema enda ütlused, mis võivad osutuda ebapiisavaks. Kohtuvälise menetleja ametnike endi ütlustega seda asjaolu tuvastada ei saa, kuivõrd kohtuvälise menetleja ametnik ei või tõendite kogumata jätmisel asjaolu oma ütlustega tõendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. mai
  36. a otsus väärteoasjas 3-1-1-43-05 p. 7; RT III 2005, 22, 223 ja
  37. aprilli
  38. a otsuse p 7 väärteoasjas 3-1-1-29-05; RT III 2005, 16, 163).
  39. Kassatsioonis korratakse maakohtus esitatud seisukohta, et menetlusalune isik nõustus ülekuulamise protokolliga põhjusel, et talle ei tagatud korrektset tõlget. Tartu Maakohus on vastuseks menetlusaluse isiku väidetele otsuses märkinud, et G. G. andis ülekuulamise protokollile allkirja alles pärast selle sisu tõlkimist tõlgi poolt. Seda tõendavad kohtuvälise menetleja ütlused ning G. G. enda kinnitus ülekuulamise protokollis, et protokoll on talle tõlgitud ja vastab tema sõnadele. Kohus on aga jätnud tähelepanuta selle, et menetlusalune isik ei eita, et tõlk talle pärast ülekuulamist protokolli sisu ette luges, vaid viitab puudusena asjaolule, et tõlk kutsuti kohale alles pärast menetlustoimingu - ülekuulamise - lõppu üksnes protokolli ettelugemiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on menetlusõiguslikult tähtsust omava küsimusega. KrMS § 161 lg 6 kohaselt on tõlk kohustatud tõlkima kõike menetlustoimingusse puutuvat täpselt ja täielikult. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt on tõlgil õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse. Neist sätetest tuleneb, et tõlk kaasatakse menetlustoimingusse kohe selle alustamisest, mitte aga selle mõnes hilisemas staadiumis. See on vajalik selleks, et menetluse keelt mittevaldaval isikul oleks võimalik toimingus osaleda võrdväärselt keelt valdava isikuga.
  40. Seoses muude kassatsioonis nimetatud väidetavate menetlusõiguse rikkumistega märgib kriminaalkolleegium järgmist. Avalikus õiguses, eriti politseiõiguses ja süüteomenetluses kehtib põhimõte, et teha tohib vaid seda, mis on õigusaktidega lubatud. Kohtuvälise menetluse ajal kehtinud redaktsioonis ei andnud politseiseadus ega väärteomenetluse seadustik politseiametnikele õigust isikut tema nõusolekuta fotografeerida (praegu kehtivas redaktsioonis lubab PolS § 13 p 9 fotografeerida kinnipeetud menetlusaluseid isikuid, keda ei ole võimalik seaduses ettenähtud kinnipidamise tähtaja jooksul dokumentide alusel tuvastada). Ka isiku juures olevaid asju, sh mobiiltelefoni võib uurida isiku nõusolekul. Isiku nõusolekuta võib seda teha PolS § 13 lg 1 p 2 kohaselt juhul, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks. Samuti võib seda teha väärteomenetluses, kuid seejuures tuleb lähtuda isiku läbivaatuse regulatsioonist. Riigikohtul puudub võimalus tuvastada seda, kas G. G. fotografeerimine ja tema mobiiltelefoni uurimine toimus G. G. nõusolekul. Kriminaalkolleegium peab aga vajalikuks märkida, et nende toimingute tulemusel ei saadud käesoleva väärteomenetluse jaoks tähtsust omavaid tõendeid, mistõttu nende toimingute õiguspärasus ei mõjuta väärteoasjas tehtud otsust. Seega, juhul kui ka menetlusõigust rikuti, ei ole eelnevast tulenevalt tegemist olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Toimingute peale oleks saanud esitada kaebuse VTMS §-s 76 sätestatud korras.
  41. Seoses kassatsioonis esitatud väitega, et puuduvad tõendid selle kohta, et G. G. ostis alkoholi Eesti Vabariigi territooriumil, tekib küsimus, kas tegemist on üldse tõendamisesemesse kuuluva asjaoluga. See sõltub sellest, millist rikkumist G. G.-le ette heidetakse. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise eest näevad vastutuse ette kaks alkoholiseaduse sätet - § 53 ja §
  42. Erinevus seisneb selles, et AS § 53 nõuab kaubanduslikku eesmärki, AS § 54 aga mitte. Alkoholiseaduses sätestatud nõuetele ei pea AS § 1 lg 3 p 3 kohaselt vastama üksnes mitteärilisel eesmärgil Eestisse sisse toodud alkohol. Seega kaubandusliku eesmärgi tuvastamisel ei oma õiguslikku tähendust see, kas alkohol oli ostetud Eestist või oli isik toonud selle ise teisest riigist. Küll omab see tähendust AS § 54 lg 1 puhul, mis näeb ette vastutuse alkoholiseadusele mittevastava alkoholi enda tarbeks hankimise korral, kui see alkohol ei ole toodud seaduses sätestatud korras teisest riigist. Märkida tuleb, et väärteoprotokolli teokirjelduses ja kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses on räägitud alkoholi hoidmisest kaubanduslikul eesmärgil, tegu on aga kvalifitseeritud AS § 54 lg 1 järgi. Kuigi väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on väidetud, et G. G. hoidis alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, ei ole seda väidet kuidagi põhjendatud ega märgitud, millega on see tõendatud. Ka puudub alkoholiseaduses erinevalt tubakaseadusest säte, mille kohaselt võiks kaubanduslikku eesmärki eeldada juhul, kui leitud alkoholikogus ületab kogust, mille isik võib aktsiisivabalt Eestisse tuua. Kohtuotsuses ei ole kaubanduslikku eesmärki üldse analüüsitud, vaid on kontrollitud AS § 54 lg 1 koosseisutunnuseid. Seega jääb arusaamatuks, kumba rikkumist G. G.-le ette heidetakse.
  43. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 175 p-le 2 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja VTMS § 174 p 7 alusel maakohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.