3-1-1-4-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-4-06 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi OÜ V. väärteoasi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 271 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-80-05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ V. kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud Resolutsioon
7. Kassatsioon rahuldada.
8. Tühistada Pärnu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsus OÜ V. väärteoasjas ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tööinspektsiooni
12. juuli
13. a kiirmenetluse otsusega karistati OÜ-d V. töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 271 lg 2 järgi 30 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et osaühingus oli korraldamata töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas OÜ V. kaitsja vandeadvokaat R. Oberg kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses märgitakse, et juriidiline isik vastutab KarS § 14 lg 1 kohaselt teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja, kusjuures tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku huvides. Kohtuväline menetleja ei ole kindlaks teinud OÜ V. konkreetset organit või juhtivtöötajat, kes on õigusvastase teo toime pannud. Vastavad asjaolud peavad olema kajastatud kiirmenetluse otsuses esitatud teo lühikirjelduses. Seega tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi märgitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel rikkunud VTMS § 55 lg 2 p 1, mille kohaselt võib juriidilist isikut karistada kiirmenetluses kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahviga. Lisaks on karistust raskendavate asjaoludena nimetatud KarS §-s 58 nimetamata asjaolusid.
15. Pärnu Maakohus tühistas
16. oktoobri
17. a otsusega kiirmenetluse otsuse karistuse osas ning karistas OÜ-d V. TTOS § 271 lg 2 järgi 20 000-kroonise rahatrahviga. Kohus leidis, et väärteoasjas ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik määratleda konkreetset teo toimepannud juhtivtöötajat, sest osaühingus ei olnud määratud töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutavat isikut. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on osaühingut esindavaks ja juhtivaks organiks selle juhatus. Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoiminguis esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kuna OÜ V. põhikiri teisiti ette ei näe, võib osaühingut esindada iga juhatuse liige, mistõttu ei kajastu ka konkreetse juhtivtöötaja nimi kohtuvälise menetleja otsuses. Kohus nõustus kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlust, karistades osaühingut rahatrahviga 30 000 krooni. VTMS § 55 lg 2 p 2 kohaselt ei või kiirmenetluses juriidilist isikut karistada enam kui 20 000-kroonise rahatrahviga.
18. OÜ V. kaitsja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles palus otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kassatsioonis leitakse, et Pärnu Maakohus on rikkunud menetlusõigust, väljudes VTMS § 87 vastaselt kiirmenetluse otsuses esitatud teokirjelduse piiridest. Väärteoprotokollis on märgitud umbisikuliselt, et OÜ-s V. on korraldamata töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus. Seega ei teinud kohtuväline menetleja kindlaks konkreetse organi liikme või juhtivtöötaja süülist ja õigusvastast tegevust. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav maa- või linnakohus on seotud väärteoprotokolli piiridega, ei oleks Pärnu Maakohus tohtinud asuda otsima isikut, kes otsuses kirjeldatud väärteo juriidilise isiku huvides toime pani. Lisaks jääb ka kohtuotsusest arusaamatuks, kas teo pani juriidilise isiku huvides toime OÜ V. juhatus, mõni selle liige või selle liikmed ühiselt. Kuna kõik vajalikud asjaolud juriidilise isiku karistamiseks ei ole välja selgitatud, oleks tulnud menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Kriminaalkolleegium on varasemates otsustes korduvalt selgitanud, et KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. See tähendab, et väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses peab olema ära toodud, milline juhtivtöötaja või organ on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, tehes seda juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. septembri
21. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 - RT III 2004, 24, 263; kriminaalkolleegiumi
22. jaanuari
23. a otsus väärteoasjas 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33). See nõue kehtib nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. märtsi
25. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118)
26. Käesolevas asjas ei ole kiirmenetluse otsuses juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud. Maakohus on aga VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest. Seetõttu ei ole kohtumenetluses enam võimalik kohtuvälise menetluse puudusi kõrvaldada ning kõiki tõendamiseseme asjaolusid ei saa välja selgitada. Sellest tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 4 ning VTMS § 175 p-le 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
27. oktoobri
28. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher