KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-27-06 28. märts 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indr

§ 98

lg 3 alusel, leides, et Tallinna Linnavalitsus on tahtlikult ja otseselt eiranud Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a otsust haldusasjas nr II-3/144/00, millega jäeti Tallinna Halduskohtu
3. veebruari
4. a otsus haldusasjas nr 3-64/2000 muutmata, kuid kohtuotsuse motiveerivas osas täpsustati Tallinna Halduskohtu osundatud kohtuotsuses sisalduvat ettekirjutust. Tallinna Halduskohtu
5. juuni
6. a kohtumäärusega asjas nr 2-287/04 jäeti taotlus rahuldamata. Nimetatud määrusele esitas L. W. erikaebuse, leides, et halduskohus ei ole andnud hinnangut, kas Tallinna Linnavalitsus arvestas Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a kohtuotsuse motiividega. Haldusorgan peab uue haldusakti vastuvõtmisel arvestama kohtuotsuse motiividega. Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a määrusega haldusasjas nr 2-3/931/04 taotlus rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu
11. juuni
12. a määruse ning määras Tallinna Linnavalitsusele kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahvi 30 000 krooni. Kohus leidis, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmine esineb lisaks olukorrale, kus protsessiosaline ei ole üldse ettekirjutust täitma asunud või kus ta ei ole ettekirjutust mõistliku aja jooksul täielikult täitnud ka siis, kui protsessiosaline annab uue haldusakti, mis on vastuolus samas küsimuses varem tehtud kohtuotsusega. Kohus leidis samuti, et kohtuotsuse täitmise kontrollimisel on küll määrav tähendus kohtuotsuse resolutsioonis tehtud ettekirjutusel, kuid motiive tuleb arvestada resolutiivosa tõlgendamisel. Kuigi ringkonnakohus jättis varasemas haldusasjas halduskohtu otsuse muutmata, tuleb halduskohtu otsuse resolutiivosa tõlgendamisel arvestada ka ringkonnakohtu otsuse motiividega.
14. detsembril 2004 esitas L. W. esindaja Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole linnavalitsus midagi teinud alates Tallinna Ringkonnakohtu
15. septembri
16. a määruse jõustumisest L. W.-le vara tagastamise otsustamiseks ja kohtuotsuse ettekirjutuse täitmiseks. Tallinna Halduskohtu
17. märtsi
18. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-287/04 jäeti trahvitaotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli
20. a määrusega haldusasjas nr 2-3/656/05 muudeti Tallinna Halduskohtu
21. märtsi
22. a määruse motiive. L. W. esindaja erikaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et enne vara tagastamise menetluse jätkamist on põhjendatud ära oodata kohtulahendi jõustumine L. W. hagis Tatari 21b elanikega sõlmitud erastamislepingute tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsus selles tsiviilasjas ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajaks jõustunud.
23. Tallinna Linnavalitsuse
24. jaanuari
25. a korraldusega nr 74-k tühistati Tallinna Linnavalitsuse korraldused
26. juunist 2003 nr 1535-k ning
27. juunist 2003 nr 1690-k ning otsustati asuda läbi viima vara tagastamise menetlust. Tallinna Halduskohtu
28. juuni
29. a otsusega haldusasjas nr 3-462/04 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
30. juuni
31. a korraldus nr 1535-k ning
32. juuni
33. a korraldus nr 1690-k õigusvastasteks ning kohustati Tallinna Linnavalitsust kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest lahendama L. W. vara tagastamise taotlus.
35. augustil 2005 esitas L. W. esindaja uue taotluse Tallinna Linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks 100 000 krooni ulatuses. Taotluse väidete kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu otsus L. W. hagis erastamislepingute tühisuse nõudes jõustunud, kuivõrd
36. juunil 2005 ei võtnud Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse. Sellele vaatamata ei ole Tallinna Linnavalitsus otsustanud L. W. vara tagastamist ega ole asunud täitma Tallinna Ringkonnakohtu
37. juuni
38. a otsust haldusasjas nr II3/144/
40. Tallinna Halduskohtu
41. detsembri
42. a määrusega haldusasjas nr 3-287/04 rahuldati esitatud trahvitaotlus osaliselt ning määrati Tallinna Linnavalitsusele kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahv suuruses 50 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu
43. jaanuari
44. a määrusega haldusasjas nr 3-03-52 jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas kohtumäärust järgmiselt: 1)

§ 98

lg 3 lubab kohtuotsuse mittetäitmise eest trahvida üksnes seda protsessiosalist, kes on otsuse täitmata jätmises süüdi. Süü vorm võib omada tähtsust trahvi suuruse määramisel. Kohtuotsuse täitmiseks kohustatud haldusorgan peab ise tõendama, et temapoolse kohustuse rikkumine polnud tahtlik. Käesolevas asjas ei osunda ükski tõend ega väide põhjustele, mis välistaks linnavalitsuse tahtluse. Linnavalitsuse süü seisneb asjaajamise ebapiisavas korraldamises, mis tõi kaasa kohtuotsuse mitteõigeaegse täitmise; 2) kuigi täidetavas kohtuotsuses ei sisaldunud tähtaega linnavalitsusele nõutava haldusakti andmiseks, tuli kohtuotsus täita mõistliku aja jooksul; 3) käesoleval juhul ei ole piisavalt kiiresti ette valmistatud haldusakti ja seda taotlejale arvamuse saamiseks esitada. Akti eelnõu esitati L. W.-le

1. oktoobril 2005 ning sellele saadi vastus
2. novembril 2005; 4) tagastatava hoone üürnike vaiete ja kaebuste lahendamine halduskohtus ei ole asjaoluks, mis takistab kohtuotsuse täitmist.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale esitas Tallinna Linnavalitsus määruskaebuse. Määruskaebuses taotletakse Tallinna Halduskohtu
6. detsembri
7. a kohtumääruse ning Tallinna Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a kohtumääruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta L. W. taotlus rahuldamata.
11. detsembril 2005 esitas L. W. järjekordse taotluse Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks. Tallinna Halduskohtu
12. märtsi
13. a määrusega haldusasjas nr 3-03-52 taotlus rahuldati osaliselt, Tallinna Linnavalitsust trahviti kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest 50 000 krooniga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
14. Tallinna Linnavalitsus põhjendab määruskaebust järgmiste asjaoludega: 1)

§ 98lg 3 kohaldamine eeldab protsessiosalise süüd, mis aga tuvastatud ei ole.

Kohtu poolt ei ole tuvastatud linnavalitsuse tahtlik tegevusetus; 2) ekslik on seisukoht, et haldusorgan ise peab tõendama oma süü puudumise, asjaolu, et rikkumine polnud tahtlik; 3) kohtumääruse seisukohad ei ole piisavalt põhjendatud; rikutud on uurimisprintsiipi.

1. L. W. vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Tallinna Linnavalitsus on käesolevas kohtuasjas vaidlustanud kohtumääruse, millega tema suhtes kohaldati rahatrahvi

§ 98lg 3 alusel.

Nimetatud säte näeb ette kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi määramise kuni 100 000 krooni. Sellel alusel rahatrahvi määramine eeldab jõustunud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse süülist mittetäitmist menetlusosalise poolt, kellele see ettekirjutus on suunatud. Selles kohtuasjas on täitmata ettekirjutusena käsitatud Tallinna Halduskohtu

1. veebruari
2. a otsuse (haldusasi nr 3-64/2000) resolutsioonis sisalduvat ettekirjutust ning Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsuse (haldusasi nr II-3/144/00) põhjendavas osas sisalduvaid kohtu seisukohti. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse õigusvastaselt võõrandatud ehitise tagastamise või kompenseerimise menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata, kuid leidis oma otsuse põhjendavas osas, et haldusorgan peab ehitise tagastama. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ettekirjutuseks, mille mittetäitmine võib kaasa tuua

§ 98

lg-s 3 sätestatud sunnivahendi kohaldamise, võib olla

§ 26

lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv ettekirjutus. Siinjuures ettekirjutus kui resolutsiooni osa peab olema arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita. Tallinna Halduskohtu

1. veebruari
2. a kohtuotsuse resolutsiooni ettekirjutus kohustas haldusorganit jätkama menetlust. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosa ei muutnud nimetatud ettekirjutust. Eelnevast tulenevalt ei sisalda ringkonnakohtu otsus uut ettekirjutust ega ka muuda ka halduskohtu ettekirjutust. Kolleegium leiab, et neil põhjustel ei saa haldusorgani suhtes kohaldada rahatrahvi Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsuse mittetäitmise eest. Viivitamine vara tagastamisotsuse tegemisel ei tähenda Tallinna Halduskohtu
5. veebruari
6. a ettekirjutuse mittetäitmist. Halduskolleegium möönab, et haldusorgani tegevus ei ole tõepoolest olnud nõuetekohane, kuid samas ei esine piisavaid aluseid haldusorgani suhtes rahatrahvi kohaldamiseks ka Tallinna Halduskohtu
7. veebruari
8. a ettekirjutuse väidetava mittetäitmise motiivil. Nimetatud ettekirjutusega ei nõutud just vara tagastamisotsuse tegemist.
9. Selles kohtuasjas on Tallinna Linnavalitsusele ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatud rahatrahvi korduvalt. Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a määrusega haldusasjas nr 2-3/931/04 on sama ettekirjutuse täitmata jätmise eest Tallinna Linnavalitsusele määratud rahatrahv.

§ 98lg 3 ei sätesta selles ettenähtud sanktsiooni kohaldamise tingimusi.

Halduskolleegium leiab, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni. Sellise olulisel määral repressiivse sunnivahendi kohaldamine peab toimuma ranges vastavuses seaduses sätestatuga. Erinevalt

§-s 100 ettenähtud menetluse tagamisel kohaldatava rahatrahvi, samuti tsiviilkohtumenetluses kohaldatavate rahatrahvide (TsMS § 46) või Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunniraha regulatsioonist ei ole seadusandja

§ 98

lg 3 alusel kohaldatava rahatrahvi puhul ette näinud selle korduvat kohaldamist ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest. Halduskolleegium on seisukohal, et sunnivahendi kohaldamise tingimused ei kuulu laiendavale tõlgendamisele. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa määrata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse mittetäitmise eest rahatrahvi korduvalt.

1. Eeltoodud asjaoludel on rahatrahvi kohaldamine Tallinna Linnavalitsusele õigusvastane ja toob kaasa trahvimääruse tühistamise. Kohus ei võta seisukohta määruskaebuse muude motiivide osas. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-287/04 ning Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määrus haldusasjas nr 3-03-52 kuuluvad tühistamisele. Halduskolleegium teeb uue määruse, millega jätab L. W. taotluse Tallinna Linnavalitsuse suhtes rahatrahvi määramiseks

§ 98lg 3 alusel rahuldamata.

Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann