← Eesti

3-3-1-81-05

Obsah (5)§ 7§ 23§ 20§ 221§ 15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-81-05 Otsuse kuupäev 29. märts 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigikoh

§ 7lg-tega 5 ja 51 ning § 221 lg-tega 2 ja 6.

Valga Maavalitsuse

  1. jaanuari
  2. a kirjaga tagastas maavanem maa erastamise toimiku teistkordselt. Valga Maavalitsus leidis, et linnas või tihehoonestusalas võib maad erastada vaid krundi või teenindusmaa ulatuses.
  3. Kaebuses halduskohtule taotles kaebaja, et maavanema poolt toimiku tagastamine tunnistataks õigusvastaseks ning maavanem sõlmiks temaga maa müügilepingu. Kaebuse kohaselt piiras maavanema keeldumine maa müügilepingu sõlmimisest kaebaja õigust erastada maad seadusega lubatud ulatuses. Kaebaja leidis, et ta on teinud korralduste kehtimajäämist usaldades kulutusi 35 747 krooni eest ning usalduse kaitse põhimõttest lähtuvalt on tal õigus maa müügileping sõlmida. Valga maavanem vaidles kaebusele vastu.

§ 23lg 6 ning Vabariigi Valitsuse 6.

novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" p 23 alusel on maavanem kohustatud kontrollima maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Valga Linnavalitsuse korraldusest ei nähtunud, millisel alusel on määratud krundi suurus ja sihtotstarve.

§ 7lg-te 5 ja 51 ning Vabariigi Valitsuse 30.

juuni

  1. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 ap 2 kohaselt võis teenindamiseks vajaliku maana erastada vaid ehitise aluse ja ehitist ümbritseva vähima tarviliku ja piisava koguse maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise. Korraldusega määratud maa 16 400 m2 on elamu teenindamiseks ebamõistlikult suur. Maa-amet vaidles samuti kaebusele vastu ning toetas maavanema seisukohti. Lisaks leidis Maa-amet, et Tõlliste Vallavalitsuse
  2. märtsi
  3. a korraldus nr 54 on vastuolus seadusega. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et maavanema toimingud ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning HKMS § 7 lg 1 alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebajale tuleb erastada maad vastavalt tema õiguspärases kasutuses (Valga Rajooni TSN TK
  4. veebruari
  5. a korraldusega nr 36-k määratud 7617 m2) oleva maa suurusele. Elamu teenindamiseks vajaliku maa sihtotstarve saab olla üksnes elamumaa. Tõlliste vallas paikneva maa erastamisega seonduv ei ole selle vaidluse esemeks. Ettemaksu ja ostuhinna tasumine ei kohusta maatükki erastama.
  6. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada maavanema toiming õigusvastaseks ja kohustada teda sõlmima maa müügilepingut. Kaebaja leidis, et MaaKS § 5 lg 2 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamisest. Vääralt on jäetud arvestamata tema usaldus haldusaktide kehtimajäämise suhtes. Otsus on tehtud Valga Linnavalitsuse suhtes, keda ei ole menetlusse kaasatud. Valga maavanem ning Maa-amet vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Valga maavanem ja Maaamet leidsid, et Valga Linnavalitsust ei pidanud menetlusse kaasama, kuna kohtuotsusega ei tuvastatud Valga Linnavalitsuse korralduse õigusvastasust. Maa-amet leidis, et otstarbekusest tulenevalt võib maatüki piire mõningal määral korrigeerida, kuid sellega ei saa suurendada elamu juurde kuuluva krundi suurust ligi kaks korda. Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus ei puuduta Valga Linnavalitsuse õigusi ega huve, sest vallavalitsus täidab maareformi raames üksnes riiklikku haldusülesannet. Erastamise eeltoimingute läbiviimise käigus Valga Linnavalitsuse poolt antud korraldustest ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et maavanem sõlmibki temaga maa erastamise ostu-müügilepingu korraldustes märgitud ulatuses. Toimiku tagastamisega ei tehtud linnavalitsusele ettekirjutust korraldused kehtetuks tunnistada ning linnavalitsus pole seda ka teinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  7. Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada maavanema toiming õigusvastaseks ja kohustada teda ostu-müügilepingut sõlmima. Kaebaja leiab, et sisuliselt on kohtud hinnanud Valga Linnavalitsuse korralduste õiguspärasust ning seetõttu oleks Valga Linnavalitsus tulnud menetlusse kaasata. Selline protsessinormi rikkumine on põhjustanud haldusakti ühekülgse hindamise ning toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus on valesti kohaldanud erastamise korda, sest kohtuotsuse järgi määrati maatüki suurus üksnes elamu teenindamiseks vajaliku maa osas, kuid linnavalitsus lähtus ka maatükil paikneva loomakasvatushoone teenindamiseks vajaliku maa suurusest. Valga Linnavalitsuse
  8. novembri
  9. a korraldusega nr 63 on kaebajale väljastatud luba põllumajandusloomade ja lindude pidamiseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et maavanem ei pidanud arvestama tema usalduse kaitsega. Maavanem on oma kirjas leidnud, et teenindamiseks vajalik maa on ebamõistlikult suur, ning see oli toimiku tagastamise põhjuseks. Kohtud on pidanud toimiku tagastamist põhjendatuks. Seega on maavanem ja kohtud andnud õigusliku hinnangu linnavalitsuse kaalutlusõigusel põhinevale otsusele. Valga Maavalitsusele esitati ostueesõigusega erastamise toimik
  10. a. Maavanem ei otsustanud küsimust viie aasta jooksul ning selle aja kestel maksis kaebaja ettemaksu ja mõõdistuskulud summas 30 980 krooni. Valga Maavalitsus ei tagastanud toimikut mõistliku aja jooksul ning seetõttu võis kaebaja usaldada korralduste kehtimajäämist.
  11. Valga Maavalitsus leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et erastatava maa kindlaksmääramise korraldustest ei nähtu, millistel põhjustel on määratud linna territooriumil asuva ühekorruselise väikeelamu juurde sellises ulatuses ja sellise sihtotstarbega maad. Linnas on ostueesõigusega erastatava maa suurus määratud elamu juurde kuuluva krundiga; teenindamiseks vajalik maa määratakse kindlaks ainult siis, kui krunt ei ole kindlaks määratud. Kaebaja ei esitanud Valga Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavat Valga Rajooni RSN TK korraldust kaebaja elamu juurde kuuluva krundi kindlaksmääramise ja õiguspärasesse kasutusse andmise kohta. Kuna selles asjas ei otsustata Valga Linnavalitsuse korralduste tühistamist, siis ei olnud kohtul alust Valga Linnavalitsuse kaasamiseks. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. Selles haldusasjas esitatud kassatsioonkaebuse lahendamiseks selgitab Riigikohtu halduskolleegium, kas maavanema vaidlustatud toiming võis rikkuda erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi (I), kas kohtud on kohaldanud materiaalõigusnorme õigesti (II) ning kas erastamise õigustatud subjektil võib tekkida erastamise eeltoimingutest õiguspärane ootus (III). I
  13. Haldus- ja ringkonnakohtud on asunud seisukohale, et maavanema poolt maa erastamise toimiku tagastamine linnavalitsusele ei saa rikkuda erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi.
  14. Toimiku tagastamine iseenesest ei riiva tõepoolest erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi. Toimiku tagastamise õiguslikku mõju tuleb aga hinnata koostoimes muude menetluse käigus tehtud toimingute ja ilmnenud takistustega. Isikul on omandireformi raames subjektiivne õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegium
  15. oktoobri
  16. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-05). Kuna toimiku tagastamine pikendab juba viis aastat kestnud erastamist veelgi, siis võib toimiku tagastamine koostoimes erastamise venimisega riivata erastamise õigustatud subjekti õigust asja otsustamisele mõistliku aja jooksul. Sealjuures tuleb arvestada, et riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  17. märtsi
  18. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-01). Subjektiivsete õiguste riive olemasolu tuvastamisel võib omada tähtsust, kas erastamise õigustatud subjekti enda tegevus aitas erastamisele kaasa või takistas seda.
  19. Valga maavanema ja Maa-ameti vastustest kaebustele ilmneb, et toimiku tagastamise põhjuseks oli asjaolu, et Valga Linnavalitsuse korraldustest ei nähtu, millistel põhjustel on määratud linna territooriumil asuva ühekorruselise väikeelamu juurde sellises ulatuses ja sellise sihtotstarbega maad. Maavanemal oli võimalus küsida linnavalitsuselt korralduse kohta selgitusi ja põhjendusi. Kui maavanem oleks linnavalitsuse põhjenduste pinnalt leidnud, et korraldus on ebaseaduslik ja vajab muutmist, oleks alus toimiku tagastamiseks olnud täpsem. II
  20. Kohtud asusid seisukohale, et erastamistoimiku tagastamine oli õiguspärane, sest hoone teenindamiseks määratud maa oli ilmselgelt liiga suur. A. J. vaidleb kohtute sellele seisukohale vastu, leides, et erastatava maa suurus oli määratud kooskõlas maakorralduse nõuetega. 11.

§ 20

lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

§ 221

lg-s 6 sätestatakse: "Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. [--]" Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa (

§ 7lg 51).

Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas (

§ 7lg 52).

Vabariigi Valitsuse

  1. juuni
  2. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus määrama teenindamiseks vajaliku maa, arvestades maakorralduse nõuetega, suuruses, mis on vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Piisavalt ei ole põhjendatud kohtute järeldus, et A. J.-le tuleb erastada elamu juurde maad Valga Rajooni TSN TK
  3. veebruari
  4. a korraldusega nr 36-k määratud 7617 m2 ulatuses.

§ 221lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30.

juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Maavanem saab õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest. Ei VVS § 85, ORAS § 17 lg 8 ega

§ 15

lg 3 anna maavanemale volitust teostada järelevalvet haldusakti otstarbekuse üle ning seda ei saa teha ka kohtud.

  1. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Valga Linnavalitsuse erastamiskorraldustega määratud erastatav maa ei ole ilmselgelt ebamõistlikult suur. Kohtud on ekslikult leidnud, et tiheasustusega alal võib erastada hoone juurde ainult krundiga määratud õiguspärases kasutuses oleva maa. III
  2. Ringkonnakohus leidis, et erastamise õigustatud subjektil ei ole erastamise eeltoimingutest tulenevalt veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi leping. A. J. leidis, et ostuhinna ettemaksu tasumise ja järelevalve mõistliku aja möödumise tõttu on tal võimalik toetuda usalduse kaitsele. Riigikohtu halduskolleegium leidis
  3. detsembri
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-01, et omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 ja
  7. mai
  8. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-00 leidis kohus, et nii maavanem kui ka ÕVVTK komisjon peavad oma järelevalve tegevuses või otsuste muutmisel arvestama isiku usalduse kaitsega.
  9. Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Õiguspärane ootus võib tekkida aga sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Ka maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Usalduse kaitse ei ole absoluutne, kuid see on oluline õiguslik põhimõte, millega maavanem maa erastamise otsustamisel peab arvestama.
  10. A. J. leiab, et kohtumenetlusse oleks tulnud kaasata ka Valga Linnavalitsus. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et haldusorgan, kelle antud kehtiva haldusakti suhtes võtab kohus seisukoha, tuleb reeglina kaasata kohtumenetlusse. Kuid asja tagasisaatmine haldus- või ringkonnakohtule uueks lahendamiseks pikendaks niigi õigusvastaselt kaua kestnud erastamismenetlust. Seetõttu peab Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks teha asjas uus otsus Valga Linnavalitsust kaasamata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.