Obsah (8)

§ 132§ 164§ 115§ 98§ 118§ 31§ 129§ 128

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-7-06 Otsuse kuupäev 29. märts 2006 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Ka

) §-st 105 lg 1 tuleneva kohustuse mittetäitmine maksukohustuslase poolt. 2. Kaitseliidu Alutaguse Malev esitas Jõhvi Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse korralduse tühistamiseks ja maksuvõla sundtäitmise keelamiseks. Kaebuse kohaselt on korraldus motiveerimata ja alusetu, sest enne sundtäitmisele asumist pole esitatud

§-le 95 ja § 115 lg-le 3 vastavat intressinõuet. Korraldusest ei selgu intressi arvestus. Nõue tasuda võlg 10 päeva jooksul on põhjendamata ja ebaproportsionaalne.

§-de 132 lg 2, 164 lg 1 ja 170 lg 1 kohaselt aegus intressinõue

1. jaanuaril
3. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli vaidlustatud korralduse aluseks Ida-Viru Maksuameti
4. augusti
5. a ettekirjutus nr 52-12/375/14509, millega määrati ja nõuti sisse Eesti Kaitseliidu Alutaguse Maleva tasumata maksusummad ja neilt arvestatud intressid. Kuna kaebuse esitaja täitis
6. augusti
7. a ettekirjutuse vaid osaliselt, tasudes täielikult põhivõla ja vaid osaliselt intressivõla, siis on
8. märtsi
9. a korraldus suunatud eeskätt
10. a ettekirjutuse sundtäitmisele intressivõla osas.
11. Jõhvi Halduskohus tühistas
12. juuni
13. a otsusega asjas nr 3-82/2005 Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse korralduse ning keelas Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskusel sundtäita
14. augusti
15. a ettekirjutust intressinõude osas. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

§ 132

lg-te 1 ja 2 kohaselt on sundtäitmise aegumistähtaeg maksuvõla puhul seitse aastat ja intressinõude puhul üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Sama paragrahvi kolmanda ja seitsmenda lõike alusel lõpeb aegumisega maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning maksuvõla sundtäitmine ei ole enam lubatud.

§ 164lg 1 sätestas, et enne selle seaduse jõustumist (1.

juulil 2002) tekkinud maksuvõla sissenõudmisele kohaldatakse kehtiva seadusega sätestatud korda. Seega on Ida-Viru Maksuameti

1. augusti
2. a ettekirjutusega esitatud intressinõude sundtäitmine aegunud.
3. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Jõhvi Halduskohtu otsus osas, millega keelati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusel sundtäita
4. augusti
5. a ettekirjutuses kajastatud intressivõlga, samuti osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse
6. märtsi
7. a korraldus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole arvestatud asjaolu, et
8. a ettekirjutuses kajastatud maksuvõla sundtäitmise tähtaeg on seitse aastat. Nimetatud väitega mittenõustumist pole kohus põhjendanud. Kuna ettekirjutuses kajastatud intressivõlg on esitatud koos põhivõla tasumise nõudega, tuleb ka intressivõla suhtes rakendada 7-aastast aegumistähtaega.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Jõhvi Halduskohtu otsuse osas, millega keelati Ida maksukesksel sundtäita
12. augusti
13. a ettekirjutusega esitatud intressinõuet. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis sundtäitmise keelamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus kohaldas ebaõigesti intressinõude sundtäitmise aegumist. Kuna
14. a ettekirjutusega on määratud tasumisele kuuluv maksusumma koos intressiga, siis tuleb intressinõude osas rakendada 7-aastast aegumistähtaega vastavalt

§ 132lg-le 1, mitte sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud lühendatud aegumistähtaega.

Ringkonnakohus rõhutas, et seadusandja on

§-de 115 lg-tes 3 ja 4 ning 132 lg-tes 1 ja 2 toodud regulatsiooniga väljendanud oma tahet kehtestada intressinõude sundtäitmise erineva kestusega aegumistähtajad sõltuvalt sellest, kas intressinõue esitatakse koos tasumata põhivõla sissenõudmise otsusega (

§-d 115 lg 4 ja 132 lg 1) või eraldi pärast põhivõla tasumist (

§-d 115 lg 3 ja 132 lg 2). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 7. Kaitseliidu Alutaguse Malev taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti intressinõude sundtäitmise keelamise taotlus rahuldamata, ja saadaks asja selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et intressi sissenõudmisel on oluline, kas maksukohustus on täidetud, mitte aga see, millises haldusaktis on intressinõue esitatud. Intressinõude sundtäitmise aegumist, kui maksukohustus on täidetud, reguleerib

§ 132

lg 2, mis sätestab, et intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui maksukohustus on täitmata, siis kuulub kohaldamisele

§ 132lg 1, mis tähendab 7-aastast aegumistähtaega.

Veel väidab kassaator, et kui ringkonnakohus leidis, et intressinõude sundtäitmine pole aegunud, siis pidanuks kohus võtma seisukoha ja seda ka põhjendama Kaitseliidu Alutaguse Maleva teiste motiivide osas.

1. Maksu- ja Tolliamet leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et selle rahuldamiseks puudub esitatud motiivide põhjal alus. Maksu- ja Tolliamet selgitab, et
2. augusti
3. a ettekirjutus on tehtud maksuvõla sissenõudmiseks, mille moodustavad tähtaegselt tasumata jäetud maksusumma (põhivõlg) 1 931 158 krooni ja intressivõlg e põhivõlalt arvestatud intress 897 440 krooni. Kuna tegemist on enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlaga, siis tuleb kohaldada

§ 115

lg-t 4 ja § 132 lg-t 1, sest intressinõue esitati koos tasumata jäetud põhivõla sissenõudmisega, mis tähendab 7-aastast aegumistähtaega. Kui intressinõue esitatakse eraldi pärast põhivõla tasumist, siis tuleb kohaldada

§ 115lg-t 3 ja § 132 lg-t 2, s.o 1-aastast aegumistähtaega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Alates
2. juulist 2002 kehtivas

-s on aegumine sätestatud varemkehtinud

-ga võrreldes osaliselt teisiti, regulatsiooni tihedus on suurem ning lisandunud on aegumise peatumise ja katkemise reeglid. Seepärast on vajalik arvestada ka

üleminekusätteid.

§ 164lg 1 alusel nõutakse enne 1.

juulit 2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas Maksukorralduse seaduses sätestatud korras, kusjuures ka enne 1. juulit 2002 alustatud sissenõudmist võib jätkata kehtivas

-s sätestatud korras. Selles asjas on maksuvõlg kas täielikult või osaliselt (täielikult põhiosas ja osaliselt intressivõla osas) tekkinud enne 1. juulit 2002. Sellist maksuvõlga tuleb

§ 164

lg 1 alusel sisse nõuda kehtiva

alusel. 10. Kehtiv

sätestab erinevat liiki aegumisi: maksusumma määramise aegumise (

§ 98

), intresside määramise aegumise (

§ 118

) ning maksukohustuse ja kõrvalkohustuste sundtäitmise aegumise (

§ 132

). Kõrvalkohustused hõlmavad intressi tasumise kohustuse (

§ 31

lg 1 p 5).

§-s 118 kasutatud mõiste "intressi arvestamise aegumine" tähendab ka intresside määramise aegumist. Selline järeldus tuleneb

§ 115lg-st 1, mis sätestab maksukohustuslase kohustuse arvestada ja tasuda intressi.

Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata.

1. Maksusumma on määratud Ida-Viru Maksuameti
2. augusti
3. a ettekirjutusega ning vaidlust pole selle üle, et maksusumma on määratud õigeaegselt ja ettekirjutuse alusel ka tasutud. Vaidlus käib intressivõla ja selle sissenõudmise võimaluste üle.
4. Intressi määramise aegumist reguleerib

§ 118

. Selle paragrahvi lõike 1 alusel saab intressi määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast. Kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s.t põhivõlg, tasuti. Selles asjas pole tuvastatud, millal põhivõlg tasuti. Ringkonnakohtu istungi protokollist (tl 105) nähtub, et põhivõla viimane osa tasuti 2002. aasta teisel poolel. Seega aegus

§ 118lg 1 alusel lõpliku intressisumma määramine hiljemalt 2003.

a lõpuks. Tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse

§ 118

lg 2 alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma määramise aegumise regulatsiooni.

§ 98

lg 1 järgi algab nimetatud aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Järelikult tuleb intressisumma

§ 118

lg 2 alusel määramise aegumise kindlakstegemiseks arvestada samamoodi kui põhivõla puhul intressisumma kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade järgi. Sellel alusel intresside määramine aegub koos maksusumma määramise aegumisega. Selles asjas pole tuvastatud, millised olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad. Lähtudes

§ 98lg-s 1 märgitud aegumistähtaegadest, polnud intresside määramine 2000.

aasta ettekirjutusega tõenäoliselt aegunud. Pidades

1. a ettekirjutusega maksusumma määramist õigeaegseks (vt otsuse p 11), tuleb ka vastavate intresside määramist sama ettekirjutusega pidada õigeaegseks.
3. a ettekirjutusega intresside määramine ei lõpetanud intressisumma suurenemist, sest ettekirjutuse tegemise ajal oli põhivõlg tasumata. Kas ja kuidas jätkati intresside arvestamist kuni põhivõla tasumiseni pärast ettekirjutuse tegemist, on ebaselge. Selles osas pole intresside määramisena käsitatav
4. a korraldus. Järelikult on selles osas alusetult lõpetatud intresside arvestus ja jäetud õigeaegselt intressid määramata, sest

§ 118

lg 1 alusel saab intressi määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast.

1. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse
2. a korraldust tuleb mõista kui

§ 129

lg-tele 1 ja 3 vastavat sundtäitmise hoiatust.

§ 128

lg 2 p 2 alusel on maksuvõla sundtäitmine lubatud pärast maksu- ja intressinõuet sisaldava haldusakti maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tegemist. Järelikult saab sundtäitmise hoiatust anda vaid pärast sissenõutava maksu- ja intressisumma määramist.

1. a korraldusele eelnes intressisumma määramine ja sissenõudmine
2. a ettekirjutusega.
3. Kuna
4. a ettekirjutusega intressisumma määramine polnud tõenäoliselt aegunud, siis tuleb selles osas kontrollida, kas seda intressivõlga saanuks
5. aastal sundtäita. Vastavalt

§ 132

lg-le 2 on intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle nõude esitamise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist. Selles sättes peetakse silmas tavapärast olukorda, kus lõpliku intressivõla sundtäitmine toimub pärast põhivõla tasumist.
2. a ettekirjutuse tegemisel see säte veel ei kehtinud ja ettekirjutusega ei esitatud ka lõplikku intressinõuet, sest põhivõlg polnud veel tasutud. Selles asjas on

§ 132lg 2 kohaldamisel 2000.

a ettekirjutusega esitatud intressinõuet võimalik lugeda lõplikuks ja hakata selle nõude sundtäitmise tähtaega lugema alates kehtiva

jõustumisele järgneva aasta

1. jaanuarist, s.o
2. jaanuarist 2003, sest põhivõlg tasuti
3. aastal. Siis aegunuks sundtäitmine
4. detsembril 2003, s.o enne
5. a korraldust. Järelikult on
6. a korraldus õigusvastane seetõttu, et sundtäitmise hoiatus on antud seoses sellise intressivõlaga, mille sundtäitmine on aegunud.
7. Otsuses esitatud põhjenduste ja järelduste alusel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Jõusse on võimalik jätta Jõhvi Halduskohtu otsus, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse
8. a korraldus ning keelati sundtäita
9. a ettekirjutust intressinõude osas. Jõhvi Halduskohtu otsust tuleb täiendada käesoleva otsuse motiividega. Kuigi kassaator taotles asja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, on kassatsioonkaebuse ja Jõhvi Halduskohtule esitatud kaebuse sisu arvestades kassatsioonkaebus rahuldatud ka sellega, et jõusse jäetakse Jõhvi Halduskohtu otsus.
10. Kautsjon tuleb tagastada. Maksu- ja Tolliametilt kuulub Kaitseliidu Alutaguse Maleva kasuks väljamõistmisele kaebaja õigusabikulud ringkonnakohtus 14 160 krooni ja õigusabikulud Riigikohtus. Kaebaja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine Maksu- ja Tolliametilt kogu ulatuses pole Riigikohtu halduskolleegiumi arvates põhjendatud. Arvestades kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulusid I ja II astmes, peab kolleegium õigeks vähendada kassatsioonimenetluses väljamõistetavaid õigusabikulusid (21 417 krooni) poole võrra. Seega kuulub Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks väljamõistmisele kantud õigusabikulud summas 24 868 krooni ja 50 senti. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann