← Eesti

3-3-1-13-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-13-06 4. aprill 2006 Eesistuja Tõnu

) § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus leidis, et sellistel juhtudel tuleb hüvitada tõenäoliselt tekitatud kahju. Vastasel juhul ei oleks tagatud isiku põhiõigus efektiivsele õiguskaitsele (PS § 15 lg 1) ja kahju hüvitamisele (PS § 25). Ringkonnakohus asus seisukohale, et kahju tekkimine on tõendatud ja kuna tekitatud kahju suuruse kohta puuduvad objektiivsetel põhjustel otsesed ja täpsed tõendid, tuleb hüvitis määrata hinnanguliselt; 3) kütuse müümisega alustamise osas pidas kohus usutavaks kaebaja väidet, et tavaliselt alustatakse tanklates kütuse müümist 2-3 kuu jooksul pärast ehitusloa saamist. Vastustaja leidis küll, et see väide ei ole tõendatud ning pidas reaalseks tegevuse alustamist 6 kuu jooksul, kuid ta ei esitanud ühtki veenvat argumenti, miks ei ole kolme kuu jooksul võimalik tüüpprojekti alusel tanklat valmis ehitada ja kasutusele võtta. Õigusvastane viivitus ehitusloa andmisel algas

  1. oktoobril
  2. Seetõttu lähtus ringkonnakohus oma hinnangulises kahjuarvestuses eeldusest, et kaebajal jäi tulu saamata alates
  3. veebruarist
  4. Kuna nõue on esitatud kuni
  5. oktoobrini 2003 tekitatud kahju eest, ei hõlma
  6. a juulit (halduskohtu tl 10) ja
  7. a juuni 6 päeva kohta kajastatud andmed ei saa hüvitist oluliselt mõjutada, võib kõne alla tulla hüvitis 31 kuu eest; 4) keskne majanduslik näitaja, millest saamata jäänud tulu suurus oleks sõltunud, on tanklas tõenäoliselt müüdud kütusekogus. Ringkonnakohus nõudis Maksu- ja Tolliametilt välja andmed XXXXXXX XXX AS (hiljem OÜ XXXXXXX XXXXX) Paldiski tankla müügikoguste kohta 26 kuu vältel aastatel 2003-
  8. Nimetatud tankla asukoht on kõige lähedasem kaebaja poolt kavandatud tankla asukohale. Tema turutingimused on olnud väga sarnased kaebaja poolt kavandatud tanklale; 5) Maksu- ja Tolliametile esitatud kütuse käitlemise aruannetest nähtuvalt oli keskmine kütusemüügi kogus XXXXXXX tanklas 104 751 liitrit kuus. Bensiin oktaanarvuga alla 95 moodustas sellest kogusest keskmiselt 5520 liitrit kuus. Ringkonnakohtule esitatud ehitusprojekti kohaselt ei olnud madalama oktaanarvuga bensiini müüki kaebaja tanklas kavandatud. Seega tuleb kahjuarvestuses lähtuda 99 231 liitrist kui võimalikust kuu keskmisest müügikogusest; 6) kaebaja poolt esitatud kahjuarvestusest (halduskohtu tl 10-12) nähtuvalt oleks mootorikütuse müügilt teenitava tulu keskmiseks marginaaliks olnud 0,6804 kr liitri kohta. Vastustaja ei ole kajastatud marginaalide suurust ümber lükanud. Kuu keskmine müügitulu oleks selle kohaselt olnud 67 516,77 kr (99 231×0,6804). Eespool aluseks võetud perioodi - 31 kuu - müügitulu oleks selle kohaselt olnud 2 093 019,87 krooni; 7) saamata jäänud tulu arvutamiseks tuleb tulust, mida tõenäoliselt oleks teenitud, arvata maha igasugune kasu, mida kaebaja sai kahju tekitamise tagajärjel, sh säästetud kulutused (

§ 127lg 5).

Kaebusele lisatud kahjuarvestuses on ringkonnakohtu arvates tankla ehitamise, kasutuselevõtu ja tegevusega seotud kulud üldjoontes adekvaatselt kajastatud. Perioodide veebruar kuni mai 2001 ja august 2001 kuni oktoober 2003 kulude kogusumma oli kaebaja arvestuse kohaselt 1 669 075,11 krooni (1 834 078,34 - 50 959,17 - 51 468,85 - 51 920,29 - 10 654,92). See summa tuleb saamata jäänud tulust maha arvata; 8) tankla tegevusega seotud tulude ja kulude vahe on 423 944,76 krooni (2 093 019,87 1 669 075,11). Seda summat tuleb täiendavalt vähendada seetõttu, et jättes tankla ehitamata, oli kaebajal vabaks jäänud rahalisi vahendeid võimalik kasutada oma ettevõtluses muul viisil ja teenida sellelt kasumit. Samuti jäi võtmata pangalaen ehitise osaliseks finantseerimiseks ning sellelt maksmata intressid. Nende asjaolude kohta ei ole kaebaja andmeid, vaatamata kohtu nõudmisele, esitanud. Tuvastada ei ole võimalik ka seda, kui pika tagasimakseperioodiga oleks laenu võetud ning milline oleks olnud intressimäär ja muud tagasimaksetingimused. Kohtul ei ole neid andmeid võimalik muudest allikatest hankida, seetõttu tuleb hüvitist vähendada samuti hinnanguliselt. Lisaks sellele tuleb hüvitist vähendada, kuna pole välistatud, et vaidlusaluse perioodi viimase nelja kuu jooksul oleks XXXXXXX XXX AS asunud kütusemüüjana Paldiskis tegutsema vaatamata kaebaja tankla valmimisele, ning kuna puudub selgus reklaami ja kindlustuskulude osas. Need summad luges ringkonnakohus õiglases ulatuses arvesse võetuks, kui vähendas hüvitist 250 000 kroonini (s.o veidi vähem kui 175 000 kr võrra); 9) kohus ei pidanud tõendatuks vastustaja väidet, et kahju tekitamises puudus süü. Vastustaja jättis ehitusloa andmata tahtlikult ja talle pidid olema ette näha selle teo tagajärjed. Korduvad kohtu poolt rahuldatud kaebused kinnitavad, et vastustaja otsis pahatahtlikult põhjust kaebajale ehitusloa andmata jätmiseks, mitte ei olnud õigusnormide ebaselguse tõttu eksituses; 10) kaebaja poolt halduskohtus kantud õigusabikulu 59 826 krooni vähendas ringkonnakohus 15 000 kroonini. Samuti oli kaebaja tasunud halduskohtusse pöördumisel riigilõivu 50 700,66 krooni ja dokumentaalse tõendi (audiitori arvamuse) saamise kulu 24 555,8 krooni. Esimeses astmes kantud põhjendatud kohtukulude suuruseks sai ringkonnakohus seega 90 256,46 krooni (15 000 + 24 555,80 + 50 700,66). Ümardades vastas kaebuse rahuldatud osale sellest summast proportsionaalselt 13 400 kr.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused XXXXX XXXXXX XXXXX AS ja Paldiski Linnavalitsus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  2. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsust ja teha uus otsus, millega mõista vastustajalt välja hüvitis summas 423 944,76 krooni. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust osas, millega vähendati väljamõistetud kahjuhüvitist ligi 175 000 krooni võrra, ning osas, millega ei mõistetud vastustajalt välja proportsionaalset osa apellatsiooniastmes tasutud riigilõivust. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus vähendas alusetult kassaatori oletatavaid müügimahtusid 5520 liitri võrra kuus, kuna vastavas ulatuses müüs XXXXXXX bensiini oktaanarvuga alla 95 ning kassaatori tanklaprojektis ei olnud sellise kütuse müüki kavandatud. Ringkonnakohus ei arvestanud kassaatori selgitusega, et planeeritud tanklas oleks võinud vastavalt vajadusele müüa ka madalama oktaanarvuga kütust. Samuti oleks hinnatundlik tarbija ostnud kõige odavamat saadaolevat bensiini ehk teisisõnu poleks jätnud veel seepärast tankimata, et puudub väiksema oktaanarvuga bensiin kui
  3. Seega puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks lugeda kassaatori oletatavat läbimüüki väiksemaks XXXXXXX tegelikust läbimüügist. Hüvitist vähendati ka põhjusel, et seoses tankla ehitamata jätmisega jäi kassaatorile võimalus vabadelt rahalistelt vahenditelt muul viisil kasumit teenida ning võimalikult pangalaenult jäid tasumata intressid. Asjas on tuvastatud, et kassaator äriühinguna ei ole mitmel eelneval majandusaastal kasumit teeninud. Tankla ehitamisest vabaks jäänud vahendite muul viisil kasumlikku paigutamist ei saa ettevõtte üldiste kahjumlike majandustulemuste taustal eeldada. Tasumata pangaintressid ei kuulu eraldi arvestamisele, kuna need kajastuvad juba kasumimarginaali arvestuses. Niisamuti ei olnud õige põhjendada vähendamist ebaselgusega reklaami- ja kindlustuskulude osas. Need olid kaebusele lisatud auditeeritud kahjuarvestuses kajastatud üldnimetaja "muud kulud" all. Pealegi on tegemist sedavõrd väikeste kuludega, et nende pinnalt ei ole mõistlik mingeid kaalutluslikke mahaarvamisi teha. Vastustajat on põhjendamatult soositud. Ringkonnakohus mõistis kassaatori kasuks välja sisuliselt minimaalse saamatajäänud tulu, mida siis omakorda vähendati kohtu suval ca 40%. Sellega ei ole tagatud isiku õigused efektiivsele õiguskaitsele ja kahju hüvitamisele. Kassaator jäi võimalusest ettevõtlusega kasumit teenida ilma üksnes vastustaja õigusvastase ja pahauskse käitumise tulemusena. Seda asjaolu tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada ning anda võimalikult suure summa määramisega õiglane hinnang vastustaja käitumisele. Kohtukulude jaotamisel rikkus ringkonnakohus HKMS § 93 sätteid ega arvestanud kassaatori poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 700,66 krooni ning jättis selle vastustajalt proportsionaalselt välja mõistmata. Kassaator ei esitanud ringkonnakohtus küll õigusabikulude hüvitamise taotlust, kuid riigilõivu osas apellatsioonkaebuses toodud taotlusega pidi kohus arvestama.
  4. Paldiski Linnavalitsuse kirjalikus vastuses vaieldakse XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebusele vastu. Vastuses leitakse, et kogu kassatsioonkaebus on suunatud kahjuarvestuse aluseks olevate faktiliste asjaolude ümbertuvastamisele, mida saaks teha vaid tõenditele antava hinnangu muutmise teel. Kassatsioonikohtu pädevusse ei kuulu tõenditele antud hinnangu muutmine. Kogu ringkonnakohtu kontseptsioon XXXXXXX XXX AS tulu suhtes on oletuslik, kuna käsitletud on üksnes müügimahtusid ja kasumimarginaali osas puuduvad tõendid, mis omakorda välistab täiendava 173 944 krooni väljamõistmise. Kuna kassaator ei esitanud ringkonnakohtus kohtukulude nimekirja, siis on väited kohtukulu väljamõistmata jätmise kohta ainetud.
  5. Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata ringkonnakohtule asi uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS ei ole kunagi rajanud kaebust XXXXXXX Paldiski tankla müügimahtudele. Kaebuse esitaja võttis kahjuarvestuse aluseks temale kuuluva Laagri tankla müügimahud. Teise astme kohtul puudusid alused omaalgatuslikult välja nõuda uusi tõendeid ja rajada otsust sellistele alustele, millest ei ole kaebuses lähtutud. Ringkonnakohus peab lähtuma apellatsiooni piiridest. Kaebuse esitajat esindas advokaat, mistõttu kohtu sekkumine oli ebaproportsionaalne ja ülemäärane. Ringkonnakohus võttis otsuses aluseks kaebuse esitaja paljasõnalise väite kasumimarginaali kohta 0,6804 krooni, osundades, et Paldiski Linnavalitsus ei ole seda ümber lükanud. Kohtuotsus peab rajanema uuritud tõenditel, mitte aga lepingulise esindaja väidetel. Isiku lepingulise esindaja seletus ei ole tõend (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-3-2-119-03). Otsuses ei ole motiveeritud, kuidas on võimalik kummutada kaebuse esitaja paljasõnalisi ja tõendamata väiteid muudmoodi, kui lihtsalt vastuväitega tõendamiskohustuse ja väite tõendamatuse kohta. Kohtuotsus ei rajane ühelgi tõendil kahju fakti ja saamatajäänud tulu suhtes. Teise juriidilise isiku müügimaht ei anna tunnistust kaebuse esitaja hüpoteetilisest tulust. Kasumimarginaali osas tõendid puuduvad ja neid ei ole kaevatavas otsuses tsiteeritud, mis välistab kahju olemasolu tuvastamise võimaluse.
  8. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kirjalikus vastuses palutakse Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt oli uurimispõhimõtte rakendamine ja XXXXXXX tankla andmete väljanõudmine Maksu- ja Tolliametilt igati põhjendatud. Kassaator pole väitnudki, et XXXXX XXXXXX AS-i turuosa või tankla ehitamise kiirus oleks teistsugune, ta lihtsalt kahtles neis andmetes. Kasumimarginaali kohta oli aga esitatud auditeeritud dokumentaalne tõend ja selles osas on kassaatori väited täiesti arusaamatud. Kassatsioonkaebuse viimane osa on pühendatud tõendite ümberhindamisele, millega Riigikohus vastavalt HKMS § 64 lg-le 2 ei tegele. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Vaidlus käesolevas asjas käib XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i poolt saamata jäänud tulu suuruse üle. Kasseeritud ringkonnakohtu otsuses leiti, et kahju tekkimine on tõendatud, ent kuna kahju suuruse kohta puuduvad objektiivsetel põhjustel otsesed ja täpsed tõendid, tuleb hüvitis määrata hinnanguliselt. Õiglaseks hüvitiseks luges ringkonnakohus 250 000 krooni. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonis ei nõustuta peamiselt hüvitise vähendamisega 250 000 kroonini. Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonis peetakse põhjendamatuks hüvitise väljamõistmist tervikuna. Haldusasja lahendamiseks selgitab kolleegium kõigepealt kahju hüvitamisega seonduvaid küsimusi üldiselt (osa I), mille järel käsitletakse eraldi XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebust (osa II) ja Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebust (osa III). I
  10. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebajal jäi tulu saamata
  11. veebruarist 2001 kuni
  12. oktoobrini 2003 (välja arvatud
  13. a juuni ja juuli). Enne Võlaõigusseaduse jõustumist
  14. juulil 2002 tuli Riigivastutuse seadusega (RVS) reguleerimata küsimustes juhinduda Tsiviilkoodeksist ning pärast
  15. juulit 2002 Võlaõigusseadusest. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi
  16. novembri
  17. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-64-04 ning Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
  18. märtsi
  19. a määrusega asjas nr 3-3-4-1-02 ja
  20. aprilli
  21. a määrusega asjas nr 3-3-4-2-
  22. Saamata jäänud tulu hüvitamine on võimalik nii Tsiviilkoodeksi alusel (§ 222 lg 2) kui ka Võlaõigusseaduse alusel (§ 128 lg 4).
  23. Ringkonnakohtu otsuses on nenditud, et ehitusloa andmise taotluse menetlemine Paldiski Linnavalitsuse poolt oli õigusvastane ning järgnevalt on lahendatud peamiselt kahju suuruse küsimust. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks peatuda ka küsimusel, kas Paldiski Linnavalitsuse õigusvastasel käitumisel ja XXXXX XXXXXX XXXXX AS-l tekkinud kahju vahel on vältimatu põhjuslik seos ning kas rikutud regulatsioon pidi kaebajat ka sellise kahju eest kaitsma. Asjas on varasemate kohtuotsustega tuvastatud, et Paldiski Linnavalitsuse käitumine ehitusloa menetlemisel oli õigusvastane. Tallinna Halduskohtu
  24. mai
  25. a otsusega haldusasjas nr 355/2001 tehti XXXXX XXXXXX XXXXX AS kaebuse alusel Paldiski Linnavalitsusele ettekirjutus 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest anda välja korraldus ehitusloa andmise taotluse lahendamiseks. Kohtuotsusega leiti, et linnavalitsus ei ole lahendanud ehitusloa andmise taotlust kahe nädala jooksul, nagu sätestas tolleaegse Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 53 lg
  27. juunil 2001 keeldus Paldiski Linnavalitsus ehitusloa väljaandmisest.
  28. juulil 2001 esitas XXXXX XXXXXX XXXXX AS uue taotluse ehitusloa väljaandmiseks. Paldiski Linnavalitsuse arhitektuuri ja projektide läbivaatamise komisjoni
  29. septembri
  30. a istungi protokollilise otsusega leiti, et seoses detailplaneeringu algatamisega OÜ XXXXXXX poolt kinnistu Uue-Tooma 5 suhtes ei saa ehitusluba väljastada. Tallinna Halduskohtu
  31. jaanuari
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-216/2002 rahuldati XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kaebus ja tehti Paldiski Linnavalitsusele ettekirjutus viivitamatult vastata XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i
  33. juuli
  34. a ehitusloa taotlusele. Kohtuotsuses leiti, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i ehitusloa taotlusele ei ole PES § 53 lg 2 mõttes vastatud. Samuti märgiti otsuses, et Planeerimis- ja ehitusseadus ei näinud ehitusloast keeldumise alusena ette detailplaneeringu algatamist. Kuna kohtuotsust ei täidetud, palus kaebaja Paldiski Linnavalitsusele selle eest trahvi määramist. Tallinna Halduskohtu
  35. juuli
  36. a määrusega trahviti linnavalitsust eelnimetatud kohtuotsuse täitmata jätmise eest 50 000 krooniga.
  37. mai
  38. a korraldusega jättis Paldiski Linnavalitsus ehitusloa taotluse rahuldamata. Selle korralduse peale esitas XXXXX XXXXXX XXXXX AS vaide. Pärast vaide rahuldamata jätmist pöördus XXXXX XXXXXX XXXXX AS kaebusega halduskohtusse.
  39. oktoobril 2003 väljastas Paldiski Linnavalitsus ehitusloa. Pärast seda kaebaja taotluse alusel menetlus halduskohtus lõpetati.
  40. Ehitusloa andmise otsustamine on diskretsiooniotsus. Seetõttu ei tähenda ehitusloa andmise otsustamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamine veel seda, et ainus õiguspärane alternatiiv oleks ehitusloa andmine. Kuid käesolevas asjas ehitusluba lõpuks anti. Asjas ei ole tuvastatud, et ehitusloa andmise ajaks oktoobris 2003 olid toimunud mingid muutused õiguslikus või faktilises olustikus, mis takistasid ehitusloa andmist varem. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ehitusloa oleks saanud anda ka varem.
  41. Ehitusluba annab isikule õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise kasutuselevõtmiseks või selles majandustegevuse alustamiseks. Samas saab tõenäoliseks pidada seda, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS, kes on tanklaid rajanud ja kasutusele võtnud üle Eesti ka varem, oleks tankla valmisehitamise järel saavutanud ka tankla töö alustamiseks nõutavate lubade andmise. Ilma vajaliku ehitiseta ei ole aga tankla tegevuse alustamine võimalik. Seega oli ehitusloa andmisega viivitamine põhjuseks, mis viis XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i jaoks kahju tekkimiseni. 16.

§ 1045

lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Ka RVS § 7 lg 1 annab nõudeõiguse kahju hüvitamiseks vaid isikule, kelle õigusi on rikutud. Kuna kolleegium jõudis eelnevalt järeldusele, et ehitusloa väljastamisega viivitamine on põhjuslikus seoses XXXXX XXXXXX XXXXX AS-le kahju tekitamisega, on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et rikutud ehitusloa väljastamist reguleerivate normide eesmärk oli antud juhul muuhulgas ka XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kaitsmine kahju eest, mis tekiks juhul, kui ta õigeaegselt tanklat ehitada ja järelikult ka kasutusele võtta ei saaks. Seega käitus Paldiski Linnavalitsus XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i ehitusloa menetlemisel õigusvastaselt

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 tähenduses, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamise kohustuse.

17. Järgnevalt käsitleb kolleegium kahju suuruse küsimust. Käesoleval juhul nõutakse hüvitist majandustegevuses saamata jäänud tulu eest.

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kaebaja seletuste kohaselt oleks kavandatud tanklast saanud Paldiski ainus bensiinijaam. Kolleegiumi arvates ei ole alust kahelda selles, et niisuguses olukorras oleks tankla suutnud kaubelda vähemalt sama kasumlikult kui XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i teised tanklad. Järelikult on tõenäoline, et tanklale ehitusloa mitteväljastamise tõttu on XXXXX XXXXXX XXXXX AS-le tekkinud kahju. Mingite täiendavate tõenditega ei ole sellises situatsioonis kahju tekkimist kolleegiumi arvates võimalik tõendada. 18. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole saamata jäänud tulu suurust võimalik täpselt kindlaks teha. Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või lausa võimatu tuvastada. See aga ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata.

§ 127

lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus on õigesti sellest sättest lähtudes kahjuhüvitise suuruse kindlaks määranud ja selle välja mõistnud. Hüvitise suurus sellistel juhtudel ongi paljuski kohtu poolt kaalutlusõiguse alusel kindlaksmääratav. II

  1. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu poolt välja mõistetud kahjuhüvitis oleks pidanud olema suurem. Ringkonnakohus on määranud hüvitise suuruseks 250 000 krooni. Kohus põhjendas valitud summat sellega, et XXXXXXX Paldiski tankla müügimahtude, XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i poolt välja toodud kasumimarginaali ning tanklaga seotud kulutuste põhjal arvutatava kahju suuruseks oleks 423 944,76 krooni. Seda summat pidas ringkonnakohus õiglaseks vähendada veel kuni 250 000 kroonini, kuna vabaks jäänud rahalisi vahendeid oli XXXXX XXXXXX XXXXX AS-l võimalik muul moel kasumlikult kasutada, võtmata jäi pangalaen ja maksmata intressid, välistatud polnud konkurentsi tekkimine ja puudus selgus reklaami ja kindlustuskulude osas.
  2. Riigikohtu halduskolleegium nõustub nende kahjuhüvitise suuruse määramise põhjendustega. Kolleegium ei pea XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuse põhjal vajalikuks hüvitise suurust muuta.
  3. XXXXX XXXXXX XXXXX AS väidab kassatsioonkaebuses, et vajaduse korral oleks tanklas võidud müüa ka 95-st madalama oktaanarvuga kütust ning seetõttu polnud alust lugeda kassaatori oletatavat läbimüüki väiksemaks XXXXXXX tankla läbimüügist. Kolleegiumi arvates ei lükka see ümber asjaolu, et ehitusprojektis kassaatoril sellise bensiini müümist ette nähtud ei olnud. Vastavalt saab tõenäolisemaks pidada ka seda, et sellist kütust seal müüma ei oleks hakatud. Kolleegium ei pea veenvaks ka seisukohta, et madalama oktaanarvuga bensiini puudumisel oleks tarbija leppinud lihtsalt kõrgema oktaanarvuga bensiini ostmisega ning seetõttu tuleks arvesse võtta XXXXXXX kogu läbimüüki. Tarbija käitumist sellises olukorras ei ole võimalik veenvalt kindlaks määrata. Samuti pole välistatud, et ühe kütuseliigi puudumine Paldiskis oleks kiirendanud konkurendi turulesaabumist. Neil põhjustel ei näe kolleegium alust muuta ringkonnakohtu järeldust, et XXXXXXX tankla 95-st madalama oktaanarvuga kütuse läbimüüki ei saa antud juhul arvesse võtta.
  4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus vähendas õigesti hüvitist põhjusel, et tankla ehitamisest vabasid vahendeid oli XXXXX XXXXXX XXXXX AS-l võimalik muul moel kasumlikult paigutada. Asjaolu, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS ei olnud mitmel eelneval majandusaastal kasumit teeninud, ei oma siinjuures tähtsust, sest see ei välista võimalust, et vabaks jäänud vahendite tulusa kasutamise arvel oli XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kahjum seetõttu tegelikus elus väiksem. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i väitel ei olnud alust hüvitise täiendavaks vähendamiseks tasumata pangaintresside arvel, kuna need kajastuvad juba kasumimarginaali arvestuses. Kolleegium märgib, et kasumimarginaali aruandes (halduskohtu tl 10-12), millest ringkonnakohus kahjuhüvitise arvestusel lähtus, intresside tasumisele kuulunud summat eraldi välja ei ole toodud. Kassatsioonkaebuses ei ole ka selgitatud, millisel real või millise näitaja hulgas intressid juba arvesse on võetud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et menetluse käigus ringkonnakohtus keeldus kassaator ise laenuintresside suurust avalikustamast viitega ärisaladusele (ringkonnakohtu tl 73). Sellises olukorras oli intresside arvessevõtmine hüvitise suuruse täiendaval vähendamisel ringkonnakohtu poolt põhjendatud. Ka kindlustus- ja reklaamikulude arvessevõtmine hüvitise täiendaval vähendamisel ringkonnakohtu poolt oli kolleegiumi arvates õige. Saamatajäänud tulu arvestuses on reas "muud kulud" toodud igakuiseks väljaminekuks vaid 150 krooni. Lisaks tegi ringkonnakohus täiendava mahaarvamise hüvitisest, arvestades kõiki eeltoodud ebaselgeid kulutusi kogumis. Kindlustus- ja reklaamikulud olid vaid üheks osaks mahaarvatud summas.
  5. Halduskolleegium ei jaga XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i seisukohta, et vastustajat on põhjendamatult soositud ja et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada vastustaja õigusvastase ja pahauskse käitumisega ning anda võimalikult suure hüvitise määramisega õiglane hinnang vastustaja käitumisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (tsiviilkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05). Halduskolleegiumi hinnangul kehtib sama põhimõte ka avalikus õiguses.
  8. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuses leitakse, et proportsionaalselt oleks tulnud tema kasuks välja mõista ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kuna apellatsioonkaebuses oli ta esitanud vastava taotluse. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i apellatsioonkaebuse viimasel lehel (ringkonnakohtu tl 12) taotletakse "mõista vastustajalt välja apellandi kohtukulud nii esimese kui teise astme kohtus, vastustaja kohtukulud jätta aga tema enda kanda". Samas toimikus on ka kviitung riigilõivu tasumise kohta. Nimetatud kviitung on käsitatav kuludokumendina. Kuid toimikust ei nähtu, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS oleks esitanud enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja. HKMS § 93 lg 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitama jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Seega näeb nimetatud säte selgelt ette, et kohtukulude väljamõistmiseks peab isik ise aktiivsust ilmutama ja esitama kohtukulude nimekirja. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i esindas ringkonnakohtus advokaat. Kolleegiumi hinnangul oleks advokaat pidanud HKMS § 93 lg-st 7 teadlik olema ning sellest juhinduma. Ringkonnakohus toimis apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu välja mõistmata jättes seaduslikult. III
  9. Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei võinud omal algatusel välja nõuda andmeid XXXXXXX XXX AS-i Paldiski tankla müügikoguste kohta. Riigikohtu halduskolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtumenetluse eesmärk on eeskätt kohtuasja õige lahendamine. Kui ringkonnakohus leidis, et selleks on vajalik täiendavate tõendite väljanõudmine ja kahjuarvestuses neist tõenditest lähtumine, siis ei olnud uurimisprintsiibist tulenevalt selleks mingit takistust. Menetlusosalisi sellega halvemasse olukorda ei seatud. Asjaolu, et kaebajat esindas advokaat, ei takista kohtupoolset tõendite kogumist, kui kohus seda vajalikuks peab.
  10. Kolleegium möönab, et väide kasumimarginaali suuruse kohta oli esitatud XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i poolt ning sellest marginaalist nagu ka enamikest saamata jäänud tulu arvestuses välja toodud andmetest ringkonnakohus otsuse tegemisel ka lähtus. Samas leiab kolleegium, et sellise saamata jäänud tulu hüvitamise vaidluse puhul, kus hüvitis tuleb määrata hinnanguliselt, ei olegi faktiliste, objektiivsete tõendite esitamine tihti võimalik. Asjakohane ei ole viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile, kus oli leitud, et isiku lepingulise esindaja seletus ei ole tõend. Nimetatud asjas üritati esindaja seletusega tõendada faktilist asjaolu, mille kohta tuleb seaduse kohaselt anda kirjalik dokument (erakonnast väljaarvamine). Tegemist oli seega asjaoluga, mida sai ja pidi tõendama kirjaliku tõendiga. Kui ringkonnakohus pidas XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kasumimarginaali ja muid tuluarvestuse andmeid tõenäolisteks, ei olnud tal takistusi sellest lähtumiseks. Kui Paldiski Linnavalitsus pidas neid andmeid ebatõenäolisteks, siis oleks ta pidanud esitama omapoolsed tõendid, mis oleks XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i esitatud andmed ümber lükanud või kahtluse alla seadnud. Paldiski Linnavalitsus selliseid tõendeid esitanud ei ole, ta on kohtumenetluses piirdunud vaid nende paljasõnalise kahtluse alla seadmisega. Lisaks on ringkonnakohus õigesti märkinud, et ebaselguse ja teadmatuse sündmuste käigu osas on loonud oma õigusvastase tegevusega just vastustaja, mitte kaebaja. Seetõttu peavad jääma eelkõige vastustaja kanda informatsiooni lünklikkusest tingitud tagajärjed. Lisaks märgib halduskolleegium veelkord, et tegemist on tõenäolise kahju väljamõistmisega, mis määratakse paljuski hinnanguliselt. Sellises olukorras ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kui palju on XXXXX XXXXXX XXXXX AS tegelikult kahju saanud. Kolleegium nendib, et antud juhul puuduvad kahju suuruse tuvastamiseks veenvad tõendid ning nii on paratamatu, et kohus lähtub paljuski poolte esitatud seisukohtadest. Kohtu otsustada jääb, milliseid seisukohti ta veenvamateks peab. Käesoleval juhul on ringkonnakohtu määratud summa kolleegiumi arvates õiglane, summa valikut on piisavalt põhjendatud ning selle muutmiseks ei näe kolleegium kummagi kassatsioonkaebuse põhjal alust. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.