← Eesti

3-3-1-15-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-15-06 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Saare maavanema protest Salme Vallavolikogu
  2. detsembri
  3. a otsuse nr 29 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus haldusasjas nr2-3/218/2005 A. S. ja O. S. ning Salme Vallavolikogu kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebused. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3/218/
  8. Täiendada Pärnu Halduskohtu
  9. mai
  10. a otsust haldusasjas nr 3-32/2004 käesoleva otsuse põhjendustega. Kautsjonid tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Salme Vallavolikogu
  12. detsembri
  13. a otsusega nr 29 kinnitati vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastajate nimekirjad.
  14. juulil 2003 tegi Maa-amet Saare maavanemale ettekirjutuse viia läbi maavanema järelevalvemenetlus Salme Vallavolikogu
  15. detsembri
  16. a otsusega nr 29 kinnitatud nimekirjade vastavuse kontrollimiseks seaduses sätestatud tingimustele.
  17. detsembril 2003 tegi Saare maavanem Salme Vallavolikogule ettepaneku viia
  18. detsembri
  19. a otsus nr 29 seadusega vastavusse osas, millega kinnitati vaba maa erastajateks A. S. ja O. S., kuna Viljandi Maakohtu
  20. juuni
  21. a määrusega oli A. S. ja O. S. suhtes kohaldatud ärikeeldu. Salme Vallavolikogu
  22. jaanuari
  23. a otsusega nr 1 jäeti maavanema ettepanek täitmata.
  24. märtsil 2004 esitasid A. S. ja O. S. taotluse Viljandi Maakohtule, milles palusid kinnitust, et nad võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjatena (hk tl 120-121). Viljandi Maakohtu
  25. aprilli
  26. a määruses leidis kohus, et ei näe takistusi A. S. ja O. S. tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjatena (hk tl 122-123).
  28. jaanuaril 2004 esitas Saare maavanem Pärnu Halduskohtule protesti, milles palus tühistada Salme Vallavolikogu
  29. detsembri
  30. a otsus nr 29 osas, millega vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajateks kinnitati A. S. ja O. S. Saare maavanem leidis, et MaaRS § 231 lg 2 ja § 232 lg 2 kohaselt võib erastajaks olla füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud isik. Viljandi Maakohtu
  31. juuni
  32. a määrusega kohaldati A. S. ja O. S. suhtes ärikeeldu seoses AS XXXXXXXX pankrotiga. Seetõttu ei saanud nad õiguspäraselt olla erastajateks. Salme Vallavolikogu vastuses leiti, et A. S. ja O. S. on kantud füüsilisest isikust ettevõtjatena äriregistrisse. Oma taotlusele lisasid nad selle tõendamiseks kehtivad Pärnu Maakohtu registriosakonna äriregistri registrikaartide ärakirjad. Maavanema protest on esitatud hilinemisega ning rikub seetõttu A. ja O. S. õiguspärast ootust. Kolmandate isikute A. S. ja O. S. vastuses paluti jätta protest rahuldamata ning leiti, et nad vastasid erastamise tingimustele. Nad olid kantud äriregistrisse ning tegutsevad ka tegelikult füüsilisest isikust ettevõtjatena. Kehtetuks tunnistamisel peab volikogu arvestama usalduse kaitsega ning oluline avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks puudub. Arvamuse andmiseks kaasatud Maa-ameti vastuses leiti, et A. S. oli kantud äriregistrisse
  33. oktoobril 1999 ja O. S.
  34. detsembril
  35. Pärast ärikeelu kohaldamist ei oleks O. S. tohtinud taotleda enda äriregistrisse kandmist. Kolmandad isikud vastasid erastamise tingimustele ainult formaalselt. Kolmandad isikud on käitunud pahauskselt, jättes Salme Vallavolikogu ärikeelust teavitamata. Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise õigus tekkis kolmandatel isikutel alates Viljandi Maakohtu
  36. aprilli
  37. a määruse jõustumisest. Pärnu Halduskohtu otsusega jäeti protest rahuldamata. Halduskohus leidis, et kolmandad isikud vastasid taotluste esitamise ajal nii formaalselt kui ka sisuliselt erastamise tingimustele. Viljandi Maakohtu
  38. aprilli
  39. a määrusest nähtub, et maakohus ise ei näinud ärikeelus takistust tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana. Protestitava otsuse tühistamiseks puudub õiguslik alus.
  40. Saare maavanem esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja protesti rahuldamist. Saare maavanem leidis, et halduskohus kohaldas valesti PankrS § 35 lg-t 2 ning hindas valesti Viljandi Maakohtu
  41. aprilli
  42. a määrust. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega rahuldati Saare maavanema apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja rahuldati maavanema protest täielikult. Ringkonnakohus leidis, et vallavolikogu otsuse tegemise ajal kehtinud PankrS § 12 lg 4, § 35 lg 2 ja ÄS § 1, § 3 ja § 76 lg 1 koostoimes tähendas ärikeeld seda, et isik ei tohtinud püsivalt tegeleda kaupade müügi või teenuste osutamisega oma nimel tasu eest. Viljandi Maakohtu
  43. juuni
  44. a määrusega kohaldati kolmandate isikute suhtes ärikeeldu kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Viljandi Maakohtu
  45. aprilli
  46. a määrusega tühistati ärikeeld, mitte ei selgitatud varasemat määrust. Asjaolu, et kolmandad isikud taotluse esitamise ja protestitud otsuse tegemise ajal faktiliselt tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjatena ning olid kantud äriregistrisse, ei tähenda, et nad vastasid erastamise tingimustele. Kui isikult oli seaduse alusel võetud ära õigus olla ettevõtja, siis ei saanud ta kasutada seadusega ettevõtjale antud õigusi. Kohtuvaidluse ajal ärikeelu tühistamine ei andnud alust lugeda Salme Vallavolikogu
  47. detsembri
  48. a otsust nr 29 õiguspäraseks ega jätta protesti rahuldamata. Salme Vallavolikogu ei saanud muutunud olukorda arvestades teha uut, kolmandaid isikuid soodustavat otsust, kuna
  49. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati MaaRS § 231 ja 232 kehtetuks ning § 13 alusel tuli viia menetlus lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne selle seaduse jõustumist. Samuti oli kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud volikogudele
  50. märtsist 2003 jõustunud MaaRS § 234 lg-s 7 antud lõpptähtaeg vaba metsamaa erastajate nimekirjade kinnitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  51. Kolmandad isikud ja vastustaja esitasid kassatsioonkaebused ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus kohaldas valesti MaaRS § 231 lg-t 2 ja § 232 lg-t
  52. Kuna kohtud tuvastasid, et kolmandad isikud faktiliselt tegutsesid ettevõtjatena ja olid kantud äriregistrisse, siis olid nad erastamise tingimused täitnud ning volikogu pidi nad ärikeelule vaatamata nimekirja kandma. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud
  53. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 ning viide alates
  54. märtsist 2003 jõustunud MaaRS § 234 on asjakohatu. Sõltumata protesti suhtes tehtavast lahendist tuleb see juhtum lahendada enne
  55. detsembrit 2002 kehtinud õiguse alusel.
  56. Saare maavanema vastuses peetakse ringkonnakohtu otsust õigeks ja palutakse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata. Maavanem leiab, et kolmandate isikute õigusvastane tegelemine ettevõtlusega ega nende õigusvastane kandmine äriregistrisse ei saa olla aluseks neile maa erastamisel. Ärikeelu kehtimise ajal ei saa isik taotleda enda kandmist vaba põllumajandus- või metsamaa erastajate nimekirja. Kuna kolmandad isikud ei vastanud enne
  57. detsembrit 2002 kehtinud erastamise tingimustele, siis hilisem asjaolude muutmine ei anna alust kolmandate isikute nimekirja kandmiseks sellel ajal kehtinud seaduse alusel. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  58. Kohtuasja lahendamiseks tuleb selgitada, kas pankrotistunud äriühingu juhatuse liikmele kohaldatud ärikeeld piirab tema õigust tegeleda ettevõtlusega füüsilisest isikust ettevõtja vormis (I) ja millise seaduse alusel ja korras peab volikogu korraldama vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamist (II). I
  59. Salme Vallavolikogu
  60. detsembri
  61. a otsuse nr 29 tegemise ajal kehtinud PankrS § 35 lg 2 kohaselt võis kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes nõukogu liikmetest, juhatuse või seda asendava organi liikmetest, likvideerijatest, täisühingu osanikest, usaldusühingu täisosanikest, suurema häältearvuga aktsionäridest, osaühingu suurema häältearvuga osanikest, prokuristidest ja raamatupidamise eest vastutavatest isikutest (PankrS § 12 lg 4) ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Sama tuleneb ka kehtiva PankrS § 91 lg-st
  62. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis
  63. märtsi
  64. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00, et ärikeelu kohaldamise eesmärgiks on takistada, et võlgnik ei põhjustaks kuriteoga enda maksejõuetust, hävitaks, peidaks ega raiskaks oma vara, teeks raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta muutus maksejõuetuks.
  65. Ärikeeld tähendab PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse olulist piirangut. Ettevõtlusega tegelemise keeld võib kahjustada isiku varalist ja sotsiaalset seisundit, kui seda kohaldatakse vastuolus ärikeelu kohaldamise eesmärgiga. Seetõttu peavad juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikule kohaldatava ärikeelu sisu ja ulatus olema selgelt määratletud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine. Kohus peab ärikeeldu kohaldades täpsustama, millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegelda. Viljandi Maakohtu
  66. juuni
  67. a määrusega kohaldati kolmandatele isikutele ärikeeldu seda täpsustamata.
  68. märtsil 2004 esitasid kolmandad isikud taotluse Viljandi Maakohtule, milles palusid kinnitust, et nad võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjatena (hk tl 120-121). Viljandi Maakohtu
  69. aprilli
  70. a määrust tuleb mõista nii, et kohus selgitas oma varasemat lahendit, mitte ei muutnud kohaldatud ärikeelu ulatust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kolmandatele isikutele Viljandi Maakohtu
  71. juuni
  72. a määrusega kohaldatud ärikeeld ei laienenud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele. II
  73. Ringkonnakohus leidis, et Salme Vallavolikogu ei saa muutunud olukorda arvestades teha uut, kolmandaid isikuid soodustavat otsust, kuna on möödunud seaduses sätestatud tähtajad erastamise läbiviimiseks. Kassaatorid leiavad, et sõltumata protesti suhtes tehtavast lahendist tuleb see juhtum lahendada enne
  74. detsembrit 2002 kehtinud õiguse alusel.
  75. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati MaaRS § 231 ja 232 kehtetuks. Sama seaduse § 13 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist kinnitatud erastajate nimekirja alusel viia vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras. Isiku õigust menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel on rõhutatud senises kohtupraktikas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  76. märtsi
  77. a. otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-99, halduskolleegiumi
  78. juuni
  79. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-00). Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine tuleb viia lõpuni erastajate nimekirjade kinnitamise ajal kehtinud õiguse alusel.
  80. Kassaatorid on taotlenud enda kasuks kohtukulude väljamõistmist. Salme Vallavolikogu on maksnud haldus- ja ringkonnakohtus õigusabi eest kokku 12 390 krooni. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et omandireformi vaidlustes peab kohaliku omavalitsuse üksus olema üldjuhul võimeline ennast ise kohtus esindama ning seetõttu ei ole õigusabikulude väljamõistmine Salme Vallavolikogu kasuks põhjendatud. Kautsjonid tuleb tagastada. Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.