3-1-1-7-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-7-06 Otsuse kuupäev

1. aprill 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Väärteoasi X AS-i karistamises Loteriiseaduse § 183 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-1662/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rahandusministeerium, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2006 Istungil osalenud isikud Rahandusministeeriumi esindajad Aet Sallaste ja Tiit Rebane, X AS-i kaitsja vandeadvokaat Villu Otsmann Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu
5. oktoobri
6. aasta otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. juunil
9. a koostas Rahandusministeerium kohtuvälise menetlejana väärteoprotokolli X AS-i suhtes. Väärteoprotokoll koostati selle kohta, et X AS korraldas kampaania, mille tulemusena loositi välja peaauhind maastikuauto Volkswagen Touareg ja viis ekspressomasinat Saeco Magic Deluxe. Kampaanias sai osaleda iga isik, kes omas või omandas kampaania ajal (
10. jaanuari
11. a seisuga) vähemalt kolmekuulise "X" tellimuse või kellel oli sõlmitud otsekorraldusleping. Kampaania läbiviimise kulusid ajalehe hinnale ei lisatud.
12. Rahandusministeeriumi
13. juuli
14. a otsusega karistati X AS-i eelmises punktis kirjeldatud teo eest Loteriiseaduse (LotS) § 183 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 krooni. 2.1 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et X AS-i korraldatud kampaania on käsitatav loteriina, mille korraldamiseks olnuks LotS § 8 lg 1 kohaselt vajalik korraldusluba. Otsuses leiti, et Loteriiseaduses ja Hasartmänguseaduses sätestatud loterii, õnnemängu ja hasartmängu mõisteid koos analüüsides järeldub, et loterii on mäng, mille tulemus sõltub täielikult juhusest, kusjuures mängija riskib kaotada mängus osalemise eest tehtud panuse. Kuna X AS-i korraldatud kampaania võitjad selgitati loosimise teel, esines juhuslikkusel põhinev tegevus kui loterii esimene kvalifitseeriv tunnus. Ajalehe tellimisega sai kampaanias osaleja kaks hüve - nõudeõiguse ajalehele ja võimaluse osaleda auhindade loosimisel. Seega kätkes ajalehetellimuse eest tasutud hind mõlema omandatud hüve hinda. Tarbija jaoks on loteriis osalemise võimalust pakkuv kaup ahvatlevam kui kaup, mille ostmisega sellist võimalust ei kaasne. Mida kallim on auhind, seda tõenäolisem on teenuse ostmine just loosimises osalemise võimaluse pärast. X AS-i korraldatud tarbijamängus oli selgelt olemas panus kui teine oluline loteriid kvalifitseeriv tunnus. Omandamaks võimalust osaleda auhindade loosimises, tuli sõlmida leping ajalehe tellimiseks, s.t võtta rahaline kohustus. 2.2 Samuti asuti kohtuvälise menetleja otsuses seisukohale, et loterii korraldas X AS ja see toimus X AS-i huvides ajalehe läbimüügi suurendamise eesmärgil. Loterii läbiviimisele suunatud toimingud tegid oma tööülesandeid täites X AS-i töötajad. Juhatus oli teadlik reklaamikampaania üldistest põhimõtetest (sh selle läbiviimisest loterii vormis), kuid ei takistanud kampaania korraldamist.
15. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes Rahandusministeeriumi otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses sisalduvad põhilised argumendid olid järgmised. 3.1 Rahandusministeeriumi
16. juuli
17. a otsus väärteoasjas tuleb tühistada, kuna selle on teinud ebaseaduslik menetleja.
18. juulil
19. a jõustunud LotS § 184 lg 3 redaktsiooniga anti sama seaduse §-s 183 sätestatud väärteo menetlemise pädevus Rahandusministeeriumilt üle Maksu- ja Tolliametile ning politseiprefektuuridele. 3.2 X AS-i korraldatud kampaania ei ole käsitatav loteriina. Lehetellijad, kelle vahel X AS tegi auhindade jagamisel valiku, ei teinud mingit täiendavat panust, mida nad riskinuksid kaotada. Isikud said vastavalt sõlmitud tellimusele ajalehe. Ajalehe tellimishind oli enne ja pärast kampaania algust täpselt ühesugune. Kampaania käigus jagatud auhindade näol oli tegemist X AS-i poolt oma lepingupartneritele tehtud kingitustega, millelt menetlusalune isik tasus Tulumaksuseaduse § 49 lg 1 alusel tulumaksu 24/74 kingituste väärtusest. Juhul, kui tegemist olnuks loteriiga, polnuks vajadust tulumaksu tasuda ning korraldusloa saamise järel kuulunuks tasumisele vaid hasartmängumaks 18%. Korraldatud kampaania käsitamine loteriina olnuks X AS-ile rahaliselt soodsam. 3.3 Kohtuvälise menetleja tõlgendus loterii mõistele on vastuolus PS § 13 lg-s 2 sätestatud õiguskindluse põhimõttega, kuna Loteriiseaduse kehtivusperioodi jooksul ei käsitanud riigivõim X AS-i korraldatud kampaaniaga analoogseid kampaaniaid korraldusluba nõudva loteriina. On üldteada fakt, et selliste kampaaniate korraldamine on Eestis tavaline ja avalik praktika, mida kõik järelevalveorganid on 10 aasta vältel aktsepteerinud kui seaduslikke. Halduspraktika muutmisel tuleb sellest avalikult teatada ning anda kõigile isikutele võimalus muudatusega arvestada.
20. Tallinna Linnakohtu
21. oktoobri
22. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ning väärteomenetlus lõpetati Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Linnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Kuna Rahandusministeerium alustas väärteomenetlust ja koostas väärteoprotokolli ajal, mil ta oli LotS §-s 183 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja, oli ministeerium ka pädev tegema asjas otsuse. Selline seisukoht tugineb üldtunnustatud menetluspraktikale ja lähtub menetluse heast tavast. Maksu- ja Tolliamet tegutseb Rahandusministeeriumi haldusalas. 4.2 Lähtudes Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-st 1 ja KarS § 2 lg-st 2 tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja üheseltmõistetavalt kindlaks teinud X AS-i organit või juhtivtöötajat, kes korraldas väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud kampaania. 4.3 Väärteoasja materjalides ei leidu kõige olulisemat tõendit - trükiväljaannet või veebilehe väljatrükki, mis sisaldaks kampaania sõnastust ja tingimusi. Väärteoasja materjalides on valguskoopiatena esitatud "Auhindade loosimise läbiviimise kord" ja "Auhindade loosimise läbiviimise protokoll", kuid neil puudub märge koopia õigsuse kohta, samuti ei nähtu, kust need materjalid pärinevad ja kelle poolt ning kelle nõudmisel need on esitatud. Eeltoodud põhjustel on kõnealuste materjalide kasutamine tõendina kaheldav, kuna need pole nõuetekohaselt vormistatud. 4.4 Isegi kui "X-s" oli välja kuulutatud väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud kampaania, ei olnud nimetatud kampaania käsitatav loteriina ja selle korraldamine ei ole kvalifitseeritav LotS § 183 lg 2 järgi. Kampaanias osalemise õigus kuulus kõigile isikutele, kes juba olid tellinud või kes kampaania ajal tellisid endale "X" vähemalt kolmeks kuuks. Need isikud, kes olid ajalehe tellijad juba enne kampaania väljakuulutamist, ei riskinud millegi kaotamisega. Vaevalt olid nad ajalehe tellinud eesmärgiga osaleda samaaegselt kampaaniates. Olemasolev ajalehetellimus ei saanud kampaania kaudu omandada loterii tähendust. Samuti puudub teave, kas need isikud, kes tellisid ajalehe pärast kampaania väljakuulutamist, tegid seda selleks, et ajalehte lugeda ja nautida, ainult loosimisest osavõtu pärast või pidasid silmas mõlemat hüve. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks tulnuks läbi viia tellijaküsitlus, mida kohtuväline menetleja teinud ei ole. Tuleb asuda seisukohale, et vähemalt kolmekuuline ajalehetellimus on olulisem hüve kui kampaanias osalemise võimalus. Käesoleval juhul oli loosimisest osavõtt ajalehetellijate jaoks tasuta, kuna ajalehe tellimishind jäi samaks. Loteriis tehtud panuse puhul on olemas risk see panus kaotada. Ajalehte tellides ja kampaanias osaledes ei kaotanud tellijad aga midagi, kuna nad said endale ajalehe. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvälise menetlejana kassatsiooni Rahandusministeerium (kassatsioonis nimetatud Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu), kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. 5.1 Arusaamatu on linnakohtu lähenemine, mille kohaselt jäetakse kohtuotsuses lahtiseks, kas väärteoasja materjalides sisalduvad valguskoopiad "Auhindade loosimise läbiviimise korrast" ja "Auhindade loosimise läbiviimise protokollist" on tõenditena arvestatavad või mitte. Kassaatori hinnangul on nimetatud tõendid kogutud kooskõlas VTMS § 31 lg-ga 2 - need esitas kohtuvälisele menetlejale menetlusalune isik koos juhatuse liikmete kirjaga vastuseks kohtuvälise menetleja järelepärimisele. Muu hulgas nähtub kõnealustest dokumentidest juriidilise isiku juhtorgani selgesõnaline korraldus loosimiskampaania läbiviimiseks. Seega on väärteomenetluses ka kindlaks tehtud juriidilise isiku organ ja juhtivtöötaja, kelle otsuse alusel kampaania korraldati. Kui linnakohtul tekkis kahtlus konkreetsete valguskoopiate õigsuses, olnuks tal võimalus seda ise kontrollida. Kohtuotsuses on jäetud lahtiseks, kas väärteoasjas leiduvate valguskoopiate näol on tegemist tõenditega või mitte. 5.2 Linnakohus on alusetult seadnud kahtluse alla X AS-i poolt reklaamikampaania korraldamise fakti. Esiteks tuleb arvestada, et menetlusalune isik ei ole kampaania korraldamist kunagi eitanud, vaid vaidlustanud üksnes kampaania käsitamist loteriina. Teiseks tulnuks kampaania toimumine "X" leviulatust silmas pidades tunnistada vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 60 lg-le 3 üldtuntud asjaoluks. 5.3 Kohtuotsuses lähtutakse panuse mõiste sisustamisel ekslikult loosimises osalejate huvidest. Loteriiseaduse §-s 183 sätestatud väärteokoosseisuga kaitstavaks hüveks on eelkõige legaalne majandustegevus. Seetõttu on loteriiga tegemist sõltumata sellest, kas loterii korraldaja otsustab, et loteriis osalejad peavad kaupa või teenust ostes maksma täiendavalt kindlaksmääratud summa, või arvestatakse loterii korralduskulud korraldaja majanduskuludesse. Käesoleval juhul tuli selleks, et omandada võimalus osaleda auhindade loosimises, sõlmida ajalehe tellimiseks leping, s.o võtta rahaline kohustus. Ajalehetellimuse eest makstud summa kätkes endas tasu nii ajalehe kui ka loosimisel osalemise võimaluse eest.
24. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid Rahandusministeeriumi esindajad kassatsiooni ja palusid selle rahuldada. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata ja linnakohtu otsus muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Kriminaalkolleegium täpsustab, et tulenevalt VTMS § 9 p-st 1 ei saa kohtuvälise menetlejana käsitada mitte riiki kui avalikõiguslikku juriidilist isikut, kes esineb mõne riigiasutuse kaudu, vaid konkreetset täidesaatva riigivõimu volitustega asutust. Seega on kassatsioonis ekslikult märgitud selle esitajaks Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Kõnealune ebatäpsus ei takista aga kassatsiooni läbivaatamist.
26. Esmalt peab kolleegium vajalikuks anda hinnangu linnakohtu seisukohale, mille kohaselt oli Rahandusministeerium käesolevas asjas pädev tegema kohtuvälise menetleja otsust. 8.1 Väärteomenetlust X AS-i suhtes alustati ja ka väärteoprotokoll koostati ajal, kui oli jõus LotS § 184 lg 3 redaktsioon, mis nägi ette, et LotS §-s 183 sätestatud väärtegude menetlejad on Rahandusministeerium ja politseiprefektuur. Otsuse X AS-i LotS § 183 lg 2 järgi karistamise kohta tegi Rahandusministeerium aga
27. juulil
28. a, s.o pärast Hasartmänguseaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja loteriiseaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 32, 236) jõustumist
29. juulil
30. a. Nimetatud seaduse § 3 p-ga 1 kehtestati LotS § 184 lg 3 redaktsioon, mis annab LotS §-s 183 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetleja õigused lisaks politseiprefektuurile Maksu- ja Tolliametile, mitte aga enam Rahandusministeeriumile. Seejuures ei sisalda Hasartmänguseaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja loteriiseaduse muutmise seadus üleminekusätet, mis reguleeriks edasist menetlust nendes LotS § 183 tunnustel alustatud väärteoasjades, mis olid
31. juuni
32. a seisuga Rahandusministeeriumi menetluses. (Selline üleminekunorm oli ette nähtud näiteks Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (RT I 2000, 51, 321) § 6 lg-s 3, mis sätestas, et
33. aasta
34. detsembril halduskohtu, ringkonnakohtu või Riigikohtu halduskolleegiumi menetluses olevad haldusõiguserikkumise asjad lahendatakse samas kohtus või kolleegiumis.) Seega puudus Rahandusministeeriumil alates
35. juulist 2005 menetlemispädevus LotS §-s 183 sätestatud väärtegude lahendamiseks. Rahandusministeeriumi pädevust teha X AS-i suhtes kohtuvälise menetleja otsus ei saa tuletada ka Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 9 lg 3 esimesest lausest, mis sätestab, et haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 ls-st 1 ei saa käesoleval juhul lähtuda seetõttu, et vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole väärteomenetlus haldusmenetlus Haldusmenetluse seaduse tähenduses. 8.2 Põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemine väärteomenetluses on käsitatav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, milleks peab menetlejal olema muu hulgas ka protsessuaalne pädevus. Kuna alates
36. juulist 2005 polnud Rahandusministeeriumil seadusest tulenevat volitust LotS § 183 tunnustele vastavaid väärtegusid menetleda, pidanuks ministeerium saatma väärteomaterjalid pooleliolevates menetlustes politseiprefektuuridele või Maksu- ja Tolliametile. Mõistetavalt ei mõjutanud
37. juulil
38. a jõustunud seadusemuudatus Rahandusministeeriumi poolt enne
39. juulit 2005 tehtud väärteomenetluse toimingute seaduslikkust. 8.3 Eeltoodust tulenevalt ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium linnakohtu seisukohaga, et lähtudes üldiselt tunnustatud menetluspraktikast ja menetluse heast tavast oli Rahandusministeeriumil õigus määrata kuni
40. juulini 2005 alustatud menetlustes LotS § 183 järgi väärteokaristusi ka
41. juulil
42. a ja pärast seda. Samuti ei ole tähtsust kohtu osutatud asjaolul, et Maksu- ja Tolliamet kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Väärteomenetluse seaduse § 9 p 1 mõttes on tegemist kahe eraldiseisva täidesaatva riigivõimu volitustega asutusega. 8.4 Seega tegi X AS-i suhtes kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslik menetleja. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 2 kohaselt on nimetatu näol tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, samuti ei ole seda rikkumist võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada.
43. Ehkki käesoleva otsuse punktis 8 toodu välistab Rahandusministeeriumi kassatsiooni rahuldamise, käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks ka küsimust, kas X AS-ile etteheidetav kampaania on vaadeldav korraldusluba nõudva loteriina. 9.1 Loteriiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on loterii vastavalt selle korraldaja poolt ettenähtud reeglitele toimuv õnnemäng, millest osavõtu õiguse omandanud isiku (loteriimängija) võit sõltub arvudest, sümbolitest või pildist, mis määratakse loosimise või muu juhuslikkusel põhineva tegevusega. Õnnemängud on Hasartmänguseaduse (HasMS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt hasartmängud, mille tulemus määratakse täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures ühtlaselt jaotuvaid juhuslikke arve, millest mängu tulemus sõltub, saadakse kaardipaki, ruletiketta, täringu, elektroonilise või mehhaanilise mänguautomaadiga või muul viisil. Hasartmäng on aga mäng, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures hasartmängus osaleja (mängija) riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse (HasMS § 3 lg 1). Seda, et loterii on käsitatav hasartmängu alaliigina - millele küll ei laiene Hasartmänguseaduses hasartmängu korraldamiseks ette nähtud õiguslikud alused - kinnitab ka HasMS § 1 lg
44. Tsiteeritud sätetest tulenevalt on loterii mäng, milles osalemine võimaldab omandada raha või muud vara ning millest osavõtu õiguse omandanud isiku võit sõltub arvudest, sümbolitest või pildist, mis määratakse loosimise või muu täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures loteriis osaleja riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. 9.2 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et X AS määras auhinna võitjad lehetellijate hulgast loosimise kui täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega. Küll ei ole aga kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku vahel üksmeelt küsimuses, kas loosimises osalenud isikute poolt ajalehetellimuse eest tasutud summa on käsitatav panusena HasMS § 3 lg 1 mõttes ning kas auhinna mittevõitnud lehetellijate puhul saab rääkida panuse kaotamisest HasMS § 3 lg 1 tähenduses. 9.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et panus HasMS § 3 lg 1 mõttes on varaline väärtus, mille hasartmängus (sh loteriis) osaleja annab mängus osalemise õiguse eest ja mille ta juhuslikkusel põhineva tegevuse teel väljaselgitatava võidu mittesaamisel kaotab. Kolleegiumi hinnangul vastab panuse tunnustele üksnes selline varaline sooritus, mille tegemine toob kaasa riski, et võidu väljaselgitamiseks toimuva juhuslikkusel põhineva tegevuse tagajärjel väheneb panuse tegija vara. Loosimises osalemise õiguse eest tasutud summa ei ole käsitatav HasMS § 3 lg 1 mõttes panusena, kui loosimise tagajärjel ei saa isiku vara võrreldes loosimises osalemise õiguse omandamisele eelnenud olukorraga väheneda. 9.4 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Sama seaduse § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Järelikult ei tähenda rahasumma tasumine vara vähenemist, kui seeläbi omandatakse makstud summaga samaväärne asi või õigus või vabanetakse kohustusest. 9.5 Olukorras, kus isik tasub teatud rahasumma (või annab üle muu vara) eesmärgiga omandada selle eest samaaegselt nii mingi kaup või teenus kui ka õigus osaleda varalise väärtuse (auhinna) loosimises, saab tasutud summat lugeda HasMS § 3 lg 1 mõttes panuseks üksnes tingimusel, et see ületab lisaks loosimises osalemise õigusele omandatud kauba või teenuse turuhinda. Seda põhjusel, et kui omandatud kauba või teenuse väärtus on loosimises osalemise õiguse väärtust arvestamata vähemalt võrdne kauba või teenuse eest tasutud summaga, ei kaasne loosimises osalemise õiguse omandamisega riski, et loosimise tagajärjel võib isiku vara võrreldes tehingueelse olukorraga väheneda. Saades enda soorituse eest objektiivses mõttes varaliselt samaväärse kauba või teenuse, puudub alus rääkida soorituse tegija vara vähenemise riskist ja seega ka soorituse panuselisest iseloomust isegi siis, kui kauba või teenuse omandaja subjektiivses otsuses tehingu tegemiseks mängis määravat rolli soov omandada lisaks kaubale või teenusele ka õigus osaleda auhinna loosimises. 9.6 Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et summa, mille eest oli väärteoprotokollis kirjeldatud kampaania käigus võimalik samaaegselt omandada nii "X" tellimus kui ka õigus osaleda maastikuauto ja ekspressomasinate loosimises, oleks ületanud omandatud toote, s.t üleriigilise päevalehe tellimuse turuhinda. Väärteoprotokollis on otsesõnu märgitud, et kampaania läbiviimise kulusid ajalehe hinnale ei lisatud. Järelikult ei olnud kampaania käigus "X" tellimuse eest makstav summa vaadeldav panusena HasMS § 3 lg 1 tähenduses, kuna tasutud hinna eest sai kampaanias osaleja X AS-ilt rahaliselt samaväärse vastusoorituse, mistõttu ei kaasnenud loosimises osalemise õiguse omandamisega riski, et loosimise tagajärjel võib kampaanias osaleja vara võrreldes ajalehe tellimisele eelnenud olukorraga väheneda. 9.7 Kuna väärteoprotokollis kirjeldatud kampaania käigus "X" tellimuse eest tasutud summad ei ole käsitatavad panustena HasMS § 3 lg 1 mõttes, ei vasta kõnealune kampaania LotS § 2 lg-st 1 ja HasMS § 3 lg-st 1 ning § 4 lg 1 p-st 1 tulenevale loterii mõistele ja selle korraldamiseks polnud nõutav LotS § 8 lg-s 1 ette nähtud loa olemasolu. Järelikult ei saa käesoleval juhul rääkida ka LotS §-s 183 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemisest.
45. Sõltumata eeltoodust on X AS-i karistamine välistatud ka põhjusel, et kohtuväline menetleja pole nõuetekohaselt välja selgitanud, milline X AS-i organi liige või juhtivtöötaja väärteoprotokollis kirjeldatud teo aktsiaseltsi huvides toime pani. Selles osas nõustub kriminaalkolleegium linnakohtu otsuses märgituga. Täiendavalt meenutab kolleegium oma varasemat seisukohta, et asjaolu, milline juhtivtöötaja või organ on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
46. märtsi
47. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06, p 5;
48. märtsi
49. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10). Käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud.
50. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et tõendite hindamist ja väärteoprotokollis kirjeldatud kampaania asetleidmise tuvastamist puudutavas osas on linnakohtu põhistused vastuolulised. Kolleegium märgib, et hinnates ühe või teise potentsiaalse tõendusteabe allika lubatavust või usaldusväärsust tõendina, ei saa kohus asuda seisukohale, et selle kasutamine tõendina on "kaheldav". Tulenevalt VTMS § 134 lg-st 1 ja § 110 p-dest 1 ja 2 peab kohtuotsusest üheselt selguma, millised tõendid on kohus lugenud lubatavateks ja usaldusväärseteks ning millised mitte. Samuti ei ole linnakohus põhistanud, miks ta seab kahtluse alla väärteoprotokollis kirjeldatud kampaania toimumise fakti olukorras, kus menetlusalune isik ei ole seda menetluse kestel kordagi vaidlustanud. Kuna aga käesoleva otsuse punktides 8-10 toodud põhjustel on X AS-i LotS § 183 lg 2 järgi karistamine välistatud sõltumata sellest, kas kampaania leidis aset või mitte, ei anna linnakohtu eksimused menetlusõiguse kohaldamisel alust kohtuotsuse tühistamiseks.
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
52. oktoobri
53. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid asendab linnakohtu seisukoha Rahandusministeeriumi pädevuse kohta teha käesolevas asjas kohtuvälise menetleja otsus käesoleva otsuse punktis 8 toodud põhistustega. Rahandusministeeriumi kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Hannes Kiris Jüri Ilvest Eerik Kergandberg