← Eesti

3-2-3-2-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-2-06 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtuasi Tallinna linna avaldus M.L eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2/228-22540/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C L kohtuvigade parandamise avaldus Menetlusosalised ja nende Huvitatud isik C.L (isikukood xxxxxxxxxxx), huvitatud isik M.L esindajad Riigikohtus (isikukood xxxxxxxxxxx), huvitatud isik J.A (isikukood xxxxxxxxxxx) ning avaldaja Tallinna linn ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
  11. Tagastada Advokaadibüroole T.M. Hiob OÜ
  12. detsembril
  13. a C L kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tallinna linn esitas Tallinna Linnakohtusse avalduse alaealisele M.L eestkostja määramiseks. Linnakohus kutsus kohtuistungile avaldajana Tallinna linna ning asjast huvitatud isikuna J.A, kelle eestkostjaks määramist taotleti.
  15. Tallinna Linnakohus rahuldas
  16. oktoobri
  17. a otsusega Tallinna linna avalduse ning määras xx. xxxxxxxx xxxx. a sündinud M.L eestkostjaks J.A. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. Linnakohtu otsuse peale esitas
  19. detsembril
  20. a kohtuvigade parandamise avalduse C.L. Kohtuvigade parandamise avalduse kohaselt lahendas linnakohus alaealisele isikule eestkostja määramise ilma alaealist ja tema seaduslikku esindajat protsessi kaasamata. Alaealine, kellele eestkostja määratakse, ja tema vanem on asjast huvitatud isikud, kes tuleb kaasata menetlusse enne
  21. jaanuari
  22. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg 2 kohaselt. Põhiseaduse (PS) §-st 24 tulenevalt on isikul õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui alaealise isiku vanus ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, peab kohus omal algatusel määrama alaealisele esindaja riigi kulul. Avalduse esitaja leiab, et linnakohus rikkus TsMS § 249 lg-t 3, jättes kontrollimata, kas avaldus alaealisele eestkoste seadmiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Avalduse kohaselt rikkus linnakohus ka perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg-t 3, millest tulenevalt peab kohus eestkostja valikul kontrollima isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.
  23. Tallinna linn palub vastuses kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata jätta. Linnakohtul ei olnud kohustust kaasata huvitatud isikutena menetlusse alaealist ja tema seaduslikku esindajat. Kohus on asja läbivaatamisel õigesti lähtunud TsMS §-st 266, mille kohaselt vaatab kohus avalduse alaealisele eestkostja määramiseks läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks määramist soovitakse. Kohus kontrollis asja läbivaatamisel piisavalt eestkostja määramise avalduse seaduslikkust ja esitatud tõendeid. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning tuleb
  25. jaanuarist
  26. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 7 ning enne
  27. jaanuari
  28. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 3 alusel rahuldada.
  29. Perekonnaseaduse § 50 lg 2 kohaselt on lapse seaduslikuks esindajaks tema vanem. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Sama seaduse § 90 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on jäänud vanemlikust hoolitsusest ilma muudel põhjustel, kui on loetletud sama paragrahvi lõikes
  30. Enne
  31. jaanuari
  32. a kehtinud TsMS § 249 lg 2 järgi vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Sama seadustiku § 266 lg 1 kohaselt vaatab kohus avalduse alaealisele eestkostja määramiseks läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks määramist soovitakse. Kolleegium leiab, et TsMS § 266 lg 1 andis huvitatud isikute näidisloetelu, kuid ei muutnud sama seaduse § 249 lg-s 2 sisalduvat kohtu kohustust kaasata kõik asjast huvitatud isikud. Tõlgendus, mille kohaselt TsMS § 266 lg-s 1 toodud menetlusse kaasatud isikute loetelu on ammendav, ei oleks kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, millest tulenevalt on igaühel õigus olla kohtuasja arutamise juures, kus otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle.
  33. Kolleegium leiab, et alaealine, kellele eestkostja määramist taotletakse, ja tema vanem, kellelt pole vanema õigusi ära võetud, on eestkostja määramise menetluses huvitatud isikuteks, kes tuleb kaasata menetlusse ja kutsuda kohtuistungile. Tsiviilkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse ja kutsuda võimalusel kohtuistungile (nt tsiviilkolleegiumi
  34. veebruari
  35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-2-05 (RT III 2005, 6, 57) ja
  36. septembri
  37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277)). Alaealise isiku tsiviilprotsessiõiguste kasutamist reguleeriti enne
  38. jaanuari
  39. a kehtinud TsMS § 71 lg-s 3, milles muu hulgas sätestati, et alaealise tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. Seda põhimõtet tuli kohaldada ka alaealisele eestkostja määramise menetluses, kuni kohus ei olnud vanemat esindajana kõrvaldanud protsessist TsMS §-st 88 tulenevalt. Alates
  40. jaanuarist
  41. a tuleb isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime määramisel juhinduda TsMS §st
  42. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku esindamise üldnormiks on § 217 lg 3, kuid selles asjas võib tekkida küsimus esindaja määramisest alaealisele kohtu poolt mõnel TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud alusel. Seega peab kohus alaealisele eestkostja määramise menetlusse kaasama ka tsiviilkohtumenetlustusteovõimetu lapse tema esindaja kaudu ning tema vanema kui seadusliku esindaja.
  43. Vastuseks kohtuvigade parandamise avalduse väidetele, et linnakohus ei kontrollinud, kas avaldus alaealisele eestkoste seadmiseks vastas seadusele ja oli tõendatud ning jättis kontrollimata isiku omadused ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks, määrates eestkostjaks ebasobiva isiku, märgib kolleegium, et sisulised väited saab huvitatud isik esitada asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Need väited ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.