Obsah (8)

§ 18§ 34§ 1§ 4§ 36§ 12§ 10§ 35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-24-06 12. aprill 2006 Eesistuja Tõn

) §-le 4 ja Notariaadiseaduse (NotS) §-le

1. Keeldumist põhjendas notar sellega, et üldkoosoleku protokolli tõestamist taotlesid nii AS XXXXX kui ka AS XXXXXXXXX , kuid kahe erinevate otsustamistulemustega protokolli samaaegne käibelolek oleks ilmselt lubamatu, ebaaus ja heade kommetega vastuolus. Protokolli ja selles sisalduvate otsuste kehtivuse eelduseks saab olla kas antud valitseva mõju küsimust lahendav kohtu või Finantsinspektsiooni otsus ja viimase vaidlustamise korral kohtu otsus. Samuti ei ole notaril võimalik tuvastada koosolekul Eesti Väärtpaberikeskuse esindajate poolt elektrooniliselt arvestatud hääletamise õigsust, sest ei ole selge, milliseid hääli arvestada koosoleku kvoorumisse, millest omakorda oleneb hääletamisele pandud otsuste vastuvõtmine või vastu võtmata jätmine (koosoleku otsustusvõime ja otsuste seadusele vastavus). Notar viitas ka AS XXXXXXXXX ja AS XXXXX vahelisele pooleliolevale kohtuvaidlusele tsiviilasjas nr 2/242-304/03, milles AS XXXXXXXXX taotles samade argumentidega AS XXXXX aktsionäride
2. detsembri
3. a üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamist, samuti AS XXXXXXXXX esitatud
4. novembri
5. a börsiteatele olulisest osalusest AS-s XXXXX.
6. AS XXXXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tallinna notar A. Mesikäpale ettekirjutus, millega kohustada notarit sooritama õigusvastaselt sooritamata jäetud ametitoimingut - tõestama AS XXXXX aktsionäride
7. detsembri
8. a korralise üldkoosoleku protokoll. Kaebuse esitaja leidis, et arusaamatu on notari viide keeldumise põhjusena AS XXXXXXXXX poolt konkureeriva protokolli esitamisele. Notar oleks pidanud tõestama AS XXXXX poolt esitatud üldkoosoleku protokolli, sest tõestamistoimingu tellijaks äriühingu organi otsuse tõestamisel saab olla vastav äriühing ise, mitte selle aktsionär. Tuleb arvestada, et
9. detsembri
10. a üldkoosolekul valiti protokollijaks R. P., mitte M. V. Finantsinspektsioon ei ole kunagi tuvastanud ülevõtmispakkumise tegemata jätmisega seonduvaid rikkumisi AS-s XXXXX ega rakendanud aktsiaseltsi suhtes VTS §-i
11. Samuti ei ole AS XXXXX aktsionärid, sh AS XXXXXXXXX, esitanud nõuet õiguse tunnistamiseks ülevõtmispakkumise saamisele või ülevõtmispakkumise tegemiseks kohustamiseks. Seega puudub õiguslik vaidlus
12. detsembri
13. a koosoleku, sh juhataja ja protokollija otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja hääleõiguseta aktsiate staatuse suhtes. Valitsev mõju on dünaamiline ja oluline on selle esinemine või puudumine
14. detsembri
15. a üldkoosoleku aja seisuga. Notari viidatud kohtuasjas on vaidluse esemeks
16. detsembri
17. a üldkoosoleku otsuste kehtivus. Notar rikkus notariaaltoimingu sooritamisest keeldumisel ka kaebuse esitaja HMS § 40 lg-test 1 ja 2 ja

§ 18

lg-st 2 tulenevat ärakuulamisõigust, kuna ei andnud kaebuse esitajale võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. mai
3. a otsusega haldusasjas nr 3-178/2004 AS XXXXX kaebuse rahuldamata ning mõistis temalt vastustaja kasuks välja viimase poolt XXXX XXXXXXXXXXX AS kaudu kantud kohtukulud summas 7788 krooni. Halduskohus leidis, et notar on õiguspäraselt keeldunud notariaaltoimingu tegemisest.

§-s 36 nimetatud notari ülesannetest tulenevalt peab üldkoosoleku otsuse notariaalne tõestus tagama, et koosoleku kvoorum arvestatakse õigesti ja otsuste vastuvõtmisel peetakse kinni seadustest ja põhikirjast. Seega ei ole notari ülesandeks üldkoosoleku protokolli tõestamisel vaid sündmuste toimumise fikseerimine, vaid ta peab kontrollima, kas vastuvõetud otsused on seaduslikud. Otsuste seaduslikkus eeldab, et notar on kontrollinud koosoleku kokkukutsumise seaduslikkust, hääletamiskeeldudest kinnipidamist, hääletamise arvulisi ja sisulisi tulemusi ning osavõtjate nimekirja õigsust. Sealjuures saab notar hinnata õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, kuid notar ei saa lahendada õigusvaidlusi. Ebaõige on kaebaja väide, et üldkoosoleku kvoorumi ja hääleõiguse osas puudub õiguslik vaidlus. Õigusliku vaidluse olemasolu näitavad AS XXXXXXXXX avaldused ja üldkoosoleku kahe erineva protokolli esitamine notarile. Kuigi vastustaja viidatud kohtuvaidlus ei puuduta 14. detsembril 2003 toimunud üldkoosolekut, kinnitab seegi selguse puudumist hääleõiguse kasutamise osas. Ebaõige on kaebuse väide, mille kohaselt tõestustoimingu tellijaks äriühingu organi otsuse tõestamisel saab olla vastav äriühing ise, mitte aga aktsionär. Notariaadiseadus ei näe ette erinevaid reegleid ametitoimingu tegemiseks sõltuvalt taotleja isikust. Põhjendamatud on kaebaja viited haldusmenetluse normide rikkumisele, kuna

§ 34lg 2 kohaselt ei kohaldata seaduse 2.

peatükis sätestatut juriidilise isiku organi otsuse tõestamiseks notariaalakti koostamisele ning NotS § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldata HMS-i notari ametitoimingutele.

1. AS XXXXX esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et halduskohtu seisukoht õigusliku vaidluse olemasolu kohta on põhjendamatu ega tugine õigusnormidele. Puudub vaidlus, et hääletamist korraldas
2. detsembri
3. a korralisel aktsionäride üldkoosolekul Eesti Väärtpaberikeskus, kes pidi kontrollima kõigi üldkoosolekust osavõtjate hääleõigust, kuid kes ei kahelnud otsuste seaduslikkuses ja häälte arvestuses. Ülevõtmispakkumise kohustuse suhtes on seaduse kohaselt pädev seisukohta võtma Finantsinspektsioon, mitte aktsionär. Finantsinspektsioon ei ole kohaldanud AS XXXXX või üldkoosolekul hääletamist korraldanud Eesti Väärtpaberikeskuse suhtes haldussundi, mis oleks seisnenud VTS § 182 lg 2 alusel häälte äravõtmises või sellise ülevõtmispakkumise tegemiseks kohustamises, mis oleks apellandi arvates andnud alust tõestamistoimingu mittetegemiseks. Samuti ei ole AS XXXXX aktsionärid esitanud nõuet õiguse tunnistamiseks ülevõtmispakkumise saamisele või ülevõtmispakkumise tegemiseks kohustamiseks. Seega puudus õiguslik selgusetus
4. detsembri
5. a korralise aktsionäride üldkoosoleku (sh juhataja ja protokollija) otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja hääleõiguseta aktsiate staatuse suhtes. Ühe aktsionäri subjektiivne arusaam kvoorumist ja VTS rikkumisest ei saa olla aluseks juriidilise isiku organi otsuse tõestamisest keeldumisele. Vastustaja ja halduskohus lähtuvad tõlgendusest, mille kohaselt notar sisuliselt ei peagi tõestamistoimingu tegemisega seonduvaid õiguslikke asjaolusid hindama. Kuigi notar ei ole õigusemõistja, on tema kohustuseks tõestamistoimingu tegemisel hinnata faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Halduskohtu seisukoht ohustab äriühingu normaalset toimimist oma organite kaudu ja võimaldab iga pisimagi vastuväite alusel anda notarile aluse ametitoimingu tegemisest keeldumiseks.
6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas
7. novembri
8. a otsusega halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas AS XXXXX kaebuse ja kohustas notar A. Mesikäppa tõestama AS XXXXX aktsionäride
9. detsembri
10. a korralise üldkoosoleku protokolli. Samuti mõistis kohus A. Mesikäpalt AS XXXXX kasuks välja kohtukulud summas 16 667.20 krooni. Ringkonnakohus leidis, et

§ 1

lg 4 kohaselt notar kajastab tõestamistoimingu käigus isiklikult tajutud asjaolud notariaalaktis või -märkes. See väljendab dokumenteerimisõiguse printsiipi, mille kohaselt on tõestamise puhul tegemist spetsiifilise tunnistustoiminguga, mille käigus notar fikseerib tunnistajana teatud juriidilise fakti, misläbi ta loob ühtlasi erilise, kõrgendatud usaldusväärsusega tõenddokumendi. Tõestamistoimingutele on erinevalt notari muudest ametitoimingutest omane, et tegemist on eelkõige tunnistuse fikseerimisega. Tunnistusdokumendid erinevad tõendist selle poolest, et viimased sisaldavad notari õiguslikku otsustust tähtsust omavate asjaolude kohta. Tunnistusdokumendi puhul aga on esmatähtis teatud faktiliste asjaolude fikseerimine usaldusväärsel kujul sellistena, nagu need tegelikult on. NotS § 40 lg 1 sätestab, et notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel.

§ 4

loetleb alused keeldumiseks tõestamistoimingu tegemisest.

§ 36sätestab notari kohustused juriidilise isiku organi otsuse tõestamisel.

Vastustaja on teinud neist sätetest eksliku järelduse, et kõrvaldamata kahtluste puhul näiteks koosoleku otsusevõimes või vastuvõetud otsuste vastavuses seaduse ja põhikirja nõuetele võiks notar jätta koosoleku protokolli tõestamata. Ka tehingu tõestamise puhul ei too igasugused kahtlused selle õiguspärasuses või osalejate teo- või otsusevõimes või esindaja esindusõiguses kaasa tõestamisest keeldumist.

§ 12

lg 3 näeb ette, et kui notar ei saa vajaliku esindusõiguse olemasolu tuvastada või kahtleb selles, aga tõestamist nõutakse sellele vaatamata, märgib notar selle asjaolu notariaalakti.

§ 36

lg-tes 1 ja 2 sätestatud notari kohustused on notari

§ 1

lg-st 4 tulenevale tunnistusfunktsioonile lisanduvad ülesanded, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et notariaalaktis fikseeritavad toimingud ei kannataks nendes sätetes viidatud puuduste all. Eeltoodu ei tohi kahjustada notari põhifunktsiooni - tunnistusfunktsiooni täitmist. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste õiguspärasuse hindamisel on möödapääsmatu tuvastada üldkoosoleku läbiviimise ja otsuste langetamise faktiline olustik. Sellekohane oluline tõend on notari poolt tõestatud üldkoosoleku protokoll. Sellise tõendi loomisest keeldumisega raskendab notar võimalike õiguslike vaidluste lahendamist ja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste õiguspärasuse hindamist. Vastustaja viidatud õiguslik vaidlus ei kuulu

§-s 4 nimetatud notariaaltoimingu tegemisest keeldumise aluste hulka. Protsessiosaliste vahel ei ole olnud vaidlust selles, et faktiliselt võeti üldkoosolekul toimunud hääletamisel arvesse hääli, mille mittearvestamist AS XXXXXXXXX üldkoosolekul taotles. Seetõttu keeldus notar õigusvastaselt P. L. ja R. P. esitatud AS XXXXX aktsionäride

1. detsembri
2. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. Tallinna notar A. Mesikäpp palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt mõistnud tõestamistoimingu olemust ja sellega seonduvaid notari kohustusi. Notari ülesanne tõestamistoimingu kui tunnistustoimingu juures ei ole mitte olla pelgalt fakti fikseerija, vaid ta peab oma toimingu kaudu tagama ka õiguskindlust ja õigusselgust. Kui notar oleks üksnes fakti tunnistaja, siis tuleks fikseerimiskõlbuliku fakti olemasolul alati tõestamistoiming teha ja

§-l 4 puuduks mõte.

§ 36

lg-tega 1 ja 2 notarile pandud kohustuste eesmärk on tagada üldkoosoleku otsuste seaduslikkus. Antud juhul oli aktsionäride vahel vaidlus, kas teatud aktsiatel on hääleõigus või mitte. Notaril ei olnud võimalik hääleõiguse olemasolu või puudumist kontrollida ning tal puudub õiguspädevus hinnata ise selliseid asjaolusid ja vaidlust lahendada. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et võimatuse korral teha kindlaks organi koosseis, pidanuks notar tõestamistoimingu ikkagi tegema ning tooma vastava puuduse välja notariaalaktis, mitte aga keelduma notariaaltoimingu tegemisest. Ringkonnakohtu sellise seisukoha järgi oleks notar pidanud tõestama mõlemad esitatud protokollid ja seega eksisteerinuks ühe üldkoosoleku kohta kaks erinevat protokolli, seejuures ühe alusel oleks välja vahetatud enamus aktsiaseltsi nõukogu liikmetest. Kahe erineva protokolli käibes olemine oleks ilmselt lubamatu, ebaaus ja vastuolus heade kommetega. Notar ei saanud ise otsustada, milline esitatud protokoll tõestada, sest see oleks tähendanud õigusliku hinnangu andmist asjaoludele, mille üle otsustamine ei ole notari pädevuses. Tõestamisseadus võimaldab tõestada puudustega tehinguid, kuid notaril puudub samas kohustus tõestada mittetehinguid (kus puudub tehingu koosseis). Antud juhul olid üldkoosoleku protokolli tõestamisel kontrollimatud sellised asjaolud, mille puhul võinuks protokollis kajastatud otsused osutuda mitteotsusteks. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu käsitlus tõestamistoimingust kui tõendi loomisest piirab notariaalse tõestamise olemust ja eesmärke. Kohus viitas samuti, et protokolli tõestamisest kui tõendi loomisest keeldumisega raskendab notar võimalike õigusvaidluste lahendamist ja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste õiguspärasuse hindamist, kuid väita võib ka vastupidist - protokolli tõestamisest keeldumisega hoiab notar ära vaidluse üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, täites sellega notariaalse tõestamise ennetavat funktsiooni. 9. AS XXXXX vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Samuti palutakse mõista vastustajalt välja AS XXXXX kassatsiooniastmes kantud kohtukulud 8569 krooni. Notar keeldus AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamisest põhjusel, et esineb vaidlus selle üle, milliseid hääli lugeda üldkoosoleku kvoorumisse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04 kummutati AS XXXXXXXXX väited valitseva mõju, kvooruminõuete ja hääletamiskeelu osas. Selle Riigikohtu lahendi järel loobus AS XXXXXXXXX hagist 14. detsembri 2003. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks. Tallinna Linnakohus võttis 1. detsembri 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/254-2056/04 loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Vaatamata igasuguste seaduslike aluste puudumisele ja võimalike kahtluste äralangemisele on vaidlustatud notariaaltoiming praeguseni sooritamata. Kaebusest ei ilmne keeldumist õigustanud objektiivsed asjaolud, mis andnuks

§ 4ja Not

S § 40 lg 1 alusel õiguse tõestamistoimingust keelduda.

§-s 4 ja NotS § 40 lg-s 1 sisaldub ammendav loetelu keeldumise alustest. Neile alustele tuginetud ei ole. Seadus ei näe ette, et vähemusaktsionäri poolt alternatiivse protokolli esitamine oleks andnud aluse üldkoosoleku protokolli tõestamisest keeldumiseks. Ei ole vaidlust, et üldkoosoleku tegelik käik oli kajastatud AS XXXXX esitatud protokollis, mille notar oleks pidanud tõestama, märkides vajaduse korral notariaalakti, et AS XXXXXXXXX seadis osade aktsionäride hääleõiguse kahtluse alla ning esitas omapoolse protokolli. Vaidlust ei ole selle üle, et tegu oli

§ 34

lg 2 tõestamistoiminguga ja selle puhul tuleb lähtuda

§ 1lg 4 faktilise asjaolu tajumise ja fikseerimise põhimõttest.

Lähtuda tuli ka ÄS § 228 lg-st 2 ja Eesti Väärtpaberikeskuse häältearvestusest, kahtlused või AS XXXXXXXXX vastuväited tulnuks kanda notariaalakti. Vaidluse üldkoosoleku otsuse kehtivuse või kehtetuse üle lahendab tsiviilkohus. Kui iga vähemusaktsionäri poolt sarnase kahtluse esitamise korral notar keelduks ametitoimingust, halvaks see äriühingute normaalse toimimise. Ebaõige on kassaatori väide, et protokolli tõestamisest keeldumisega hoiab notar ära vaidluse üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, täites sellega notariaalse tõestamise ennetavat funktsiooni. Antud juhul tingis notari keeldumine hoopis tsiviilvaidlusele lisaks ka paralleelse haldusvaidluse samas küsimuses.

1. Kolmas isik AS XXXXXXXXX kassatsioonkaebusele ei vastanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Käesolevas asjas on kassatsiooniastmes vaidlus eelkõige selle üle, millistel tingimustel on notaril õigus keelduda äriühingu üldkoosoleku protokolli tõestamisest. Ringkonnakohtus toimunud menetluse käigus langes ära vaidlus äriühingu osadest aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või puudumise üle, mis oli üheks aluseks notari keeldumisele sooritada taotletud tõestamistoiming. Menetlusosalised ei vaidle enam selle üle, et äriühingu kõigist aktsiatest tulenevad hääled tuli arvata üldkoosoleku kvoorumisse. Kolmas isik AS XXXXXXXXX loobus ka üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks Tallinna Linnakohtusse esitatud hagist ning kohus võttis hagist loobumise vastu.
3. Kassaator leiab, et notar ei ole tõestamistoimingu puhul mitte pelgalt teatud asjaolu esinemise kinnitaja, vaid ta peab oma toimingu kaudu tagama ka õiguskindlust ja õigusselgust. Notar peab

§ 36lg-te 1 ja 2 järgi tagama üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse.

Kassaator peab ebaõigeks ringkonnakohtu seisukohta, et võimatuse korral teha kindlaks organi koosseis, pidanuks notar tõestamistoimingu ikkagi tegema ning tooma vastava puuduse välja notariaalaktis, mitte aga keelduma notariaaltoimingu tegemisest. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et iseenesest on õige kassaatori seisukoht, et notar peab oma võimaluste piires alati püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse. NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar peab oma ametit pidama ausalt, väärikalt ja erapooletult (NotS § 2 lg-d 4, 5; § 9 lg 1) ning järgima ametitoimingute tegemisel oma ametist tulenevat vajalikku hoolsuskohustust. NotS § 40 lg 1 kohaselt keeldub notar ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel.

§ 4

näeb ette, et notar keeldub tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. 13.

§ 36

lg 1 järgi kontrollib notar juriidilise isiku organi otsuse tõestamiseks organi koosoleku otsustusvõimet ning koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet. Vastavalt ÄS § 297 lg-le 1 võib üldkoosolek otsuseid vastu võtta, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Üldkoosoleku otsustusvõime kontrollimiseks peab notar selgitama, kas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks seaduse või põhikirjaga ettenähtud häälte arv ehk kvoorum on olemas. Kvooruminõue ja seega ka vajadus kontrollida selle täitmist puudub ÄS § 297 lg 2 alusel sama päevakorraga uue üldkoosoleku kokkukutsumisel. Notari ametikohustustest tuleneb tema kohustus püüda võimaluste piires alati tagada, et tõestatavad toimingud oleksid seaduslikud. Aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või puudumine ei mõjuta ainuüksi koosoleku kvoorumit, vaid omab tähtsust kõigi üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel, seega ka neil juhtudel, mil üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid ei sõltu koosolekul esindatud häälte arvust. Seda arvestades on notaril kohustus kontrollida aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu igal juhul, mitte ainult kvoorumi kindlakstegemise vajadusest lähtuvalt. 14. VTS § 182 lg 1 järgi ei saa isik, kes on rikkunud VTS §-s 166 sätestatud kohustust ning keda ei olnud selle kohustuse täitmisest vabastatud, teostada kuni rikkumise lõppemiseni hääleõigust sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse. Seega mõjutab aktsiatest tuleneva hääleõiguse teostamise võimalikkus üldkoosoleku kvoorumi olemasolu ning notar peab kvoorumi olemasolu kindlakstegemiseks kontrollima ka aktsionäri õigust kasutada oma aktsiatest tulenevat hääleõigust. Käesoleva asja lahendamiseks on oluline selgitada, kui kaugele ulatub notari selline kontroll juhul, kui ta otsustab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tõestamise või sellest keeldumise üle. 15. Vastavalt

§ 36

lg-le 2 kontrollib notar kahtluse korral otsuse vastuvõtmisel seaduse ja põhikirja nõuetest kinnipidamist. Sama paragrahvi lõike 3 järgi vastutab osalejate nimekirja õigsuse eest koosoleku juhataja ning hääletusprotokolli õigsuse eest hääletamise korraldaja, kes peab selle kinnituseks nimekirjale või protokollile notari juuresolekul alla kirjutama. Osalejate nimekiri või hääletusprotokoll lisatakse notariaalaktile. Nimetatud sätetest järeldub, et notar ei vastuta otseselt osalejate nimekirja ja hääletusprotokolli õigsuse eest. See tähendab, et notar ei kontrolli oma initsiatiivil aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu. Sellist kontrolli oleks notaril ka praktiliselt võimatu läbi viia, sest valitsev mõju on dünaamiline ja võib sõltuvalt asjaosaliste tegudest hetkega muutuda. Kui näiteks sihtemitendis valitsevat mõju omav isik võõrandab enne üldkoosoleku toimumist osa aktsiatest selliselt, et sihtemitent ei ole enam tema poolt kontrollitav äriühing VTS § 10 lg 1 tähenduses, siis VTS § 167 lg 1 kohaselt puudub isikul sihtemitendis valitsev mõju. Sellisel juhul ei saa isiku suhtes kehtida ka VTS §-st 166 tulenev kohustus teha ülevõtmispakkumine sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. novembri
2. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04, p 34). Samasisulise selgituse valitseva mõju kohta andis vastuseks AS XXXXX järelepärimisele ka Finantsinspektsioon oma
3. detsembri
4. a kirjas nr F 13-2/2794 (halduskohtu tl 45-46). Notaril ei ole reeglina võimalik otsustada hääleõiguse puudumise üle ka juhtudel, kui väidetakse valitseva mõju olemasolu kokkuleppe alusel kooskõlastatult tegutsevate isikute kaudu.
5. Eelnevast nähtub, et aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või puudumist tuleb hinnata üldkoosoleku toimumise aja seisuga. Notaril puudub võimalus ja ka pädevus ise hinnata, kas isik omab sihtemitendis valitsevat mõju ning kas ta on rikkunud ülevõtmispakkumise tegemise kohustust, mille tagajärjel ta kaotaks õiguse teostada aktsiatest tulenevat hääleõigust. Järelikult saab notar üldkoosoleku protokolli tõestamise otsustamisel hinnata aktsiatest tuleneva hääleõiguse küsimust üksnes juhul, kui talle esitatakse vastavad dokumendid, ja tingimusel, et puudub vaidlus aktsiate hääleõiguslikkuse üle. Vaidluse korral aktsiatest tuleneva hääleõiguse teostamise võimalikkuse üle võib notar tulenevalt NotS § 37 lg 1 p-st 3 asjast huvitatud isiku taotlusel ametitoimingu tegemise kuni 10 päevaks edasi lükata, kui taotleja soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peatatakse notari ametitoimingu tegemine kohtu sellekohase teate alusel kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni kohtus. Selleks, et notaril oleks alust ametitoimingu tegemine peatada, peab asjast huvitatud isik õigeaegselt kohtus vaidlustama ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust. Antud juhul tulnuks vaidlustada AS-s XXXXX valitsevat mõju omavate isikute aktsiatest tuleneva hääleõiguse puudumine
6. detsembri
7. a üldkoosoleku toimumise ajal. AS XXXXXXXXX küll esitas hagi vaidlusaluste häälte üldkoosolekul andmise tühisuse tunnustamiseks, häälte mahaarvamiseks üldkoosoleku kvoorumist ja üldkoosolekul (tegelikkuses) vastuvõetud otsuste tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2/254-2056/04), kuid AS XXXXXXXXX
8. märtsi
9. a menetluse peatamise taotluse (halduskohtu tl 84-88) andmetel esitati hagi linnakohtule alles
10. märtsil
12. NotS § 36 kohaselt teeb notar ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja tehtud ettenähtud maksed. Sellest tuleneb, et notar peab otsustama ametitoimingu tegemise, edasilükkamise või sellest keeldumise põhjendamatu viivituseta. NotS § 40 lg 2 sätestab, et notar annab isiku nõudmisel, kellele ta keeldus ametitoimingut tegemast, keeldumise päevast arvates hiljemalt kolme tööpäeva jooksul dokumendi, milles on toodud keeldumise põhjused. Seega peab isik, kes seab kahtluse alla notariaaltoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust, esitama oma kaalutlused ja asjakohased tõendid notarile enne notariaaltoimingu tegemist. Käesolevas asjas esitas AS XXXXXXXXX enne üldkoosoleku algust notarile ja hääletamise korraldajale taotluse mitte arvata osadest aktsiatest tulenevaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.
13. detsembril 2003 esitas AS XXXXXXXXX notarile taotluse kas tõestada S. J. M. ja M. V. esitatud protokoll ja jätta tõestamata P. L. ja R. P. esitatud protokoll või lükata AS XXXXX aktsionäride
14. detsembri
15. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamine edasi kuni on lahenenud õiguslik vaidlus koosoleku (sh juhataja ja protokollija) otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja hääleõiguseta aktsiate staatuse suhtes.
16. detsembri
17. a aktiga otsustas notar keelduda notariaaltoimingu tegemisest. Seega otsustas notar ametitoimingust keeldumise pärast AS XXXXXXXXX taotluse saamist ja tal oli võimalik võtta otsustamisel arvesse taotluses esitatud asjaolud.
18. Ringkonnakohus pidas ekslikuks A. Mesikäpa seisukohta, et kõrvaldamata kahtluste puhul näiteks koosoleku otsusevõimes või vastuvõetud otsuste vastavuses seaduse ja põhikirja nõuetele võib notar jätta koosoleku protokolli tõestamata. Ringkonnakohus märkis, et õiguslik vaidlus (selgusetus), mille olemasolule notar keeldumises viitas, ei kuulu

§-s 4 nimetatud notariaaltoimingust keeldumise aluste hulka. NotS § 40 lg 1 annab notarile õiguse keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel.

§ 36

lg-tes 1 ja 2 sätestatud notari kohustused on notari

§ 1

lg-st 4 tulenevale tunnistusfunktsioonile lisanduvad ülesanded, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et notariaalaktis fikseeritavad toimingud ei kannataks nendes sätetes viidatud puuduste all. Eeltoodu ei tohi kahjustada notari põhifunktsiooni - tunnistusfunktsiooni täitmist. Üldkoosoleku protokolli tõestamisega loob notar erilise usaldusväärsusega tõendi, mis on oluline üldkoosoleku otsuste õiguspärasuse hindamisel ning notar tohib sellise tõendi loomisest keelduda üksnes

§-s 4 sätestatud juhtudel. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas vaidlustatud notariaaltoimingu tegemisest keeldumise aktis viidatud õiguslik vaidlus ei saa

§ 4

kohaselt olla aluseks notari keeldumisele tõestamistoimingu tegemisest.

§ 4

annab notarile õiguse ja paneb samas ka kohustuse keelduda tõestamistoimingu tegemisest ühelt poolt juhul, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad. Ühegi eelnimetatud asjaolu esinemist ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Kassaator on küll viidanud, et ilmselt lubamatu, ebaaus ja heade kommetega vastuolus oleks tõestada ühe üldkoosoleku kohta kaks vastukäivat protokolli, mida temalt taotleti, kuid nagu selgitatakse käesoleva otsuse punktis 20, ei anna see notarile alust tõestamistoimingust keeldumiseks. Teiselt poolt peab notar

§ 4

kohaselt keelduma tõestamistoimingu tegemisest, kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Kolleegium leiab, et viidatud sätte järgi on notaril õigus ja kohustus keelduda ametitoimingu tegemisest üksnes juhul, kui osalise vajaliku õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõiguse puudumine on selge. Õige on ringkonnakohtu otsuses sisalduv viide analoogilisele regulatsioonile tehingute tõestamise puhul.

§ 10

lg 3, § 11 lg-te 1 ja 2 ning § 12 lg 3 kohaselt juhul, kui notaril puudub võimalus osaleja või esindaja suhtes tekkinud kahtluste paikapidavust tuvastada, märgib notar nimetatud asjaolu notariaalakti ja tõestab taotleja nõudel tehingu oma kahtlustele vaatamata. Kuna käesoleval juhul puudus notaril võimalus kontrollida AS XXXXX üldkoosoleku otsustusvõime suhtes esitatud kahtluste paikapidavust, ei anna

§ 4alust keelduda tõestamistoimingu tegemisest.

19.

§ 1

lg 4 kohaselt kajastab notar tõestamistoimingu käigus isiklikult tajutud asjaolud notariaalaktis või -märkes.

§ 34

lg 2 kohaselt koostab notar juriidilise isiku organi otsuse tõestamiseks notariaalakti

§-de 35 ja 36 alusel ning ilma notariaalaktita on tõestamine tühine. Vaidlustatud notariaaltoimingu tegemisest keeldumise akti koostamise ajal kehtinud

§ 35

lg 1 nägi ette, et notariaalakt peab sisaldama notari nime, ametinimetust ja allkirja ning tema tähelepanekute aruannet, ilma selleta on tõestamine tühine. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et juhul, kui notaril ei ole ka oma ametist tulenevat nõuetekohast hoolsust üles näidates võimalik

ikindlalt välja selgitada notariaaltoimingu tegemisel tähtsust omava asjaolu esinemine või puudumine, ei või notar keelduda ametitoimingu tegemisest. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et käesoleval juhul pidanuks Tallinna notar A. Mesikäpp AS XXXXX esitatud üldkoosoleku protokolli tõestama ning teatud aktsiatest tuleneva hääleõiguse üle toimuva vaidluse olemasolu märkima ära notariaalaktis. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et notaril oleks olnud võimalik ametitoimingu tegemine ka kuni 10 päevaks edasi lükata, andes huvitatud isikule võimaluse kohtus vaidlustada aktsiatest tulenevat hääleõigust. Kohtu vastavasisulise teate alusel pidanuks notar sel juhul ametitoimingu tegemise peatama kuni vaidluse lahendamiseni kohtus (vt otsuse punkti 16). Käesoleval juhul võis toimingu tegemise edasilükkamiseks olla ka alust, sest notarile oli esitatud Tallinna Linnakohtu

1. oktoobri
2. a otsus, millega oli tuvastatud O. K.-l valitseva mõju olemasolu AS XXXXX aktsionäride
3. detsembri
4. a üldkoosolekul. Kui asjast huvitatud isik oleks esitanud edasilükkamise tähtaja jooksul notarile kohtu teate hagi esitamisest hääleõiguse puudumise tuvastamiseks AS XXXXX aktsionäride
5. detsembri
6. a üldkoosoleku toimumise ajal, oleks notar saanud ametitoimingu tegemise peatada kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni. Vastav hagi esitati aga alles
7. märtsil 2004 ja seetõttu, isegi kui notar oleks toimingu tegemise kuni 10 päevaks edasi lükanud, ei olnud tal pärast tähtaja möödumist õigust keelduda toimingu tegemisest, sest kohtu teadet hääleõiguse vaidlustamise kohta
8. detsembri
9. a üldkoosoleku kohta notarile ei esitatud. Seega pidanuks notar üldkoosoleku protokolli tõestama ja vaidluse olemasolu märkima ära notariaalaktis.
10. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassaatori arusaamaga, et kuna notarile esitati tõestamiseks kaks protokolli ühe üldkoosoleku kohta, siis ringkonnakohtu seisukoha järgi oleks notar pidanud tõestama mõlemad esitatud protokollid, mis tähendaks aga ilmselt lubamatu, ebaausa ja heade kommetega vastuolus oleva olukorra tekkimist, kus ühe üldkoosoleku kohta käibib kaks sisult erinevat protokolli. Kassaator leiab, et notar ei saa otsustada, milline protokoll tõestada, sest see tähendaks õigusliku hinnangu andmist asjaoludele, mille üle notar ei ole pädev otsustama. Kolleegium märgib, et asjas ei ole kogu kohtumenetluse kestel olnud vaidlust selle üle, et AS XXXXX aktsionäride
11. detsembri
12. a korraline üldkoosolek viidi tegelikkuses läbi viisil, mis kajastus P. L. ja R. P. esitatud protokollis. See tähendab, et üldkoosolekul tegelikult arvati kvoorumi hulka ning arvestati ka hääletamistulemuste selgitamisel nendest aktsiatest tulenevaid hääli, mille suhtes oli AS XXXXXXXXX esitanud taotluse neid üldkoosoleku kvoorumisse mitte arvata. Ringkonnakohus märkis õigesti, et notar peab tõestama asjaolud, mida ta isiklikult tajus. Seega ei oleks antud juhul notar tohtinud tõestada S. J. M. ja M. V. esitatud protokolli, sest see ei vastanud üldkoosoleku tegelikule käigule. Veelgi enam, notari keeldumine ametitoimingu tegemisest põhjendusega, et tõestamiseks esitati kaks erineva sisuga üldkoosoleku protokolli, ei ole kolleegiumi arvates üldse asjakohane. Nimetatud põhjendus saaks olla asjakohane vaid juhul, kui notar ei osale isiklikult üldkoosolekul ja ei tea seetõttu, mis koosolekul tegelikult toimus. Sellist olukorda ei saa aga tekkida, sest notar tohib põhimõtteliselt tõestada üksnes selle üldkoosoleku protokolli, millel ta on ise osalenud. Otsustamine selle üle, milline protokoll vastab üldkoosoleku tegelikule käigule, ei kujuta ega saa kujutada endast notari poolt üldkoosoleku otsustele õigusliku hinnangu andmist ega vaidluse lahendamist aktsiate hääleõiguslikkuse üle.
13. Ringkonnakohus tühistas käesolevas asjas HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas AS XXXXX kaebuse ja kohustas notar A. Mesikäppa sooritama õigusvastaselt sooritamata jäetud ametitoimingu - tõestama AS XXXXX aktsionäride
14. detsembri
15. a korralise üldkoosoleku protokolli. Ringkonnakohus märkis, et HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist ning kohus peab sellise kaebuse rahuldama ja tegema HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse toimingu sooritamiseks, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingu sooritamist, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võib olla ära langenud. NotS § 40 lg 4 näeb ette, et isik, kellele notar keeldus ametitoimingut tegemast, võib nõuda selle tegemist halduskohtumenetluse korras. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et viidatud sättest ei tulene siiski, et halduskohus saaks kohustada notarit taotletud ametitoimingut sooritama, vaid kohus võib selle alusel üksnes teha notarile ettekirjutuse vaadata uuesti läbi temale esitatud taotlus ametitoimingu tegemiseks. NotS § 2 lg-te 2 ja 3 kohaselt on notar ametitoimingute tegemisel sõltumatu ning peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. NotS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. NotS § 14 lg 4 järgi riik notari tekitatud kahju eest ei vastuta. NotS § 15 alusel on notar kohustatud eelnimetatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlmima ametikindlustuslepingu. Kui kohus kohustab kohtuotsuse ettekirjutuses notarit sooritama ametitoimingu, mille tegemisest keeldumise kaebaja halduskohtus vaidlustas, siis peab notar ametitoimingu tegema. Jõustunud kohtulahend on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (HKMS § 97 lg 1). Kui notaril puudub õigus ise otsustada toimingu tegemise või sellest keeldumise üle, ei saa notarit pidada vastutavaks ka tõestatava dokumendi sisulise õiguspärasuse eest ning sellise ametitoimingu suhtes notari vastutust puudutavad sätted ei laieneks. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kui isikule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses notari poolt kohtulahendi alusel tehtud ametitoiminguga, siis võib kujuneda olukord, kus isikul puudub üldse võimalus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et isikute õiguste tõhusa kaitse ja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb NotS § 40 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et see annab halduskohtule volituse kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotluse uuesti lahendama, kuid ei anna kohtule õigust kohustada notarit konkreetset toimingut sooritama. Notaril peab olema võimalik otsustada ametitoimingu tegemine, selle edasilükkamine või sellest keeldumine kaalutlusõiguse alusel. Seejuures on notar diskretsiooni teostamisel seotud seadusest tulenevate piirangutega (nt NotS § 37 lg 1, § 40 lg 1;

§ 4). 22.

Eeltoodut arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Tallinna notar A. Mesikäpa kassatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsust tuleb muuta, jättes kohtuotsuse resolutsioonist välja ettekirjutuse, millega ringkonnakohus kohustas notarit tõestama AS XXXXX

1. detsembri
2. a aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli. Riigikohtu halduskolleegium teeb muudetud osas uue otsuse, millega kohustab Tallinna notar A. Mesikäppa vaatama uuesti läbi AS XXXXX taotlus AS XXXXX aktsionäride
3. detsembri
4. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu otsuse motiive tuleb muuta vastavalt käesolevale otsusele.
5. HKMS § 92 lg 1 näeb ette, et kohtukulud kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust. A. Mesikäpp on kassatsioonkaebuses palunud mõista AS-lt XXXXX välja kohtukulud, mille nimekiri esitatakse enne asja sisulist arutamist. Riigikohtule on esitatud OÜ Advokaadibüroo Concordia
6. detsembri
7. a maksekorraldus A. Mesikäpa kassatsioonkaebuselt kautsjoni tasumise kohta. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kautsjon HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Muude kantud kohtukulude nimekirja ega nende kandmist tõendavaid kuludokumente A. Mesikäpp esitanud ei ole. HKMS § 93 lg 7 kohaselt kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. AS XXXXX on kassatsiooniastmes esitanud taotluse mõista A. Mesikäpalt kaebuse esitaja kasuks välja kantud õigusabikulu 8569 krooni. Kohtukulude nimekirjale on lisatud Teder Glikman & Partnerid Advokaadibüroo
8. jaanuari
9. a arve nr TGP nr 000002 summas 8569 krooni ja 25 senti ning arve AS XXXXX poolt tasumist tõendav
10. jaanuari
11. a maksekorraldus nr
12. HKMS § 93 lg 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas rahuldab Riigikohus küll osaliselt kassatsioonkaebuse, kuid põhiosas jääb muutmata vaidlustatud ringkonnakohtu otsus, millega AS XXXXX kaebus rahuldati täielikult. Seetõttu ei ole kohtukulude jaotuse muutmiseks põhjust. Kolleegium leiab, et AS XXXXX õigusabikulude kandmine kassatsiooniastmes on tõendatud ja nende suurus põhjendatud, mistõttu tuleb kassatsiooniastme kohtukulud summas 8569 krooni vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jüri Põld