3-3-1-63-05

RIIGIKOHTUNIK JAAK LUIGE ERIARVAMUS Ma ei nõustu üldkogu otsusega ORAS § 7 lg 3 tervikuna kehtetuks tunnistamise kohta. Eriarvamusele jäämist põhjendan järgmiselt.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. detsembri
3. a määrusega üldkogule läbivaatamiseks antud asjas soovis kolleegium, et üldkogu annaks hinnangu seadusandja tegevusetusele pärast ORAS § 7 lg 3 põhiseadusvastaseks tunnistamist Riigikohtu üldkogu
4. oktoobri
5. a otsusega ja selle sätte kehtivusele.
6. Riigikohtu üldkogu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ja §-ga 14 nende koostoimes ja kohustati seadusandjat viima sätte kooskõlla õigusselguse põhimõttega. Sama otsuse põhjendustest tulenevalt on ORAS § 7 lg 3 õigusselgusetus tingitud seadusandja kohustuse − sõnastada piisavalt arusaadavalt ümberasujate ning neile kuulunud vara kasutajate õigused − põhiseadusevastasest täitmata jätmisest. Otsuses leiti, et ORAS § 7 lg-t 3 ei saa kehtetuks tunnistada, kuna selle tagajärjel tuleks osale
9. aastal ümberasunutest nendelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada või kompenseerida ORAS-iga sätestatud korras. Üldkogu asus seisukohale, et poliitilise otsuse, kas ja millistel tingimustel neile isikutele vara tagastatakse või kompenseeritakse, saab vastu võtta vaid seadusandja seadusega ette nähtud protseduurireegleid järgides: kohus ei ole pädev sellist otsust vastu võtma. Ühinen E. Kergandbergi eriarvamuses väljendatud seisukohaga, et lähtuvalt eelnevast on alust väita, et
10. oktoobri
11. a otsuses jõudis üldkogu ORAS § 7 lg 3 ajaloolise, süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise tulemusena veendumusele, et sisuliselt on ORAS § 7 lg 3 loogilises struktuuris kaks teineteisest suhteliselt iseseisvat sätet: 2.1 kategooriline, olevikuline ja täiesti õigusselge säte, mille kohaselt Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunud isikud ei ole õigustatud nõudma vara tagastamist või kompenseerimist ORAS-iga sätestatud tingimustel ja korras; 2.2 ebalev, tulevikuline ja õigusselgusetu säte, mille kohaselt Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunud isikute vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.
12. Kuigi Riigikohtu üldkogu
13. oktoobri
14. a otsuse resolutsioonis tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ORAS § 7 lg 3 tervikuna, ei ole üldkogu selles otsuses leidnud, et käsitletav säte erinormina on põhiseadusega vastuolus seetõttu, et ei võimalda ümberasujatel nõuda vara tagastamist või kompenseerimist ORAS-iga sätestatud tingimustel ja korras. Põhiseadusevastase olukorra ületamiseks olnuks seega piisav vaidlusaluse sätte kehtetuks tunnistamine osas, mis sätestab ümberasujatele vara tagastamise riikidevahelise kokkuleppe alusel. Leian, et selline poliitiline otsustus olnuks vähemalt õigustatud sisuliste asjaoludega. 3.
15. Vabariigi Valitsuse
16. aasta jaanuaris Riigikogule esitatud ORAS § 7 lõike 3 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt nähakse eelnõus ette loobuda omandireformi aluste seaduse § 7 lõikes 3 riikidevahelisele kokkuleppele viitamisest ning jääda senisele seisukohale, mille kohaselt nimetatud vara ei saa omandireformi aluste seaduse põhjal selle kunagistele omanikele või nende õigusjärglastele tagastada ega kompenseerida (Riigikohtu
17. oktoobri
18. a otsuse p 24). 3.
20. oktoobri
21. a otsuse kohaselt kujutab ORAS § 7 lg 3, mis seab ümberasujate vara tagastamise sõltuvusse riikidevahelise lepingu sõlmimisest, põhiõiguse korraldusele ja menetlusele riivet, sest enam kui kümne aasta jooksul pole sõlmitud riikidevahelist kokkulepet ja puudub väljavaade kokkuleppe sõlmimiseks tulevikus ning samuti pole säte õigusselge, sest annab ümberasunutele ja nende pärijatele endiselt lootust vara tagastamiseks või kompenseerimiseks (viidatud otsuse p-d 30-32). Selle vara kasutajatel aga puudub selgus kodu loomise ja perekonnaelu korraldamise võimalustes (viidatud otsuse p 34). 3.
23. oktoobri
24. a otsuse p-st 36 tulenevalt on ORAS § 7 lg-st 3 lähtuv ümberasujate erinev kohtlemine vara tagastamise või kompenseerimise taotluste lahendamisel õigustatud ning see säte ei ole vastuolus PS §-s 32 sätestatuga. 3.
25. Käesoleva otsuse p 25 kohaselt ei ole ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud lepingut sõlmitud ja seda sätet pole
26. oktoobri
27. a kohtuotsusest möödunud rohkem kui kolme aasta jooksul muudetud. 3.
28. Kuigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
29. juulil 2004 jõustunud § 15 lg 1 p 21 annab Riigikohtule õiguse tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks, ei pidanud üldkogu vajalikuks hinnata seadusandja tegevuse põhiseadusepärasust ORAS § 7 lg 3 õigusselguse põhimõttega vastavusse viimisel.
30. Kokkuvõtvalt märgin, et Riigikohtu otsuse jõustumisel osas, millega ORAS § 7 lg 3 tunnistatakse kehtetuks, tuleb ümberasujatele või nende pärijatele vara tagastada või kompenseerida ORAS-i üldnormides sätestatud tingimustel ja korras. Sel juhul on Riigikohus revideerinud omandireformis enam kui neliteist aastat kehtinud põhimõtet, et Saksamaale ümberasunud isikud ei ole õigustatud nõudma vara tagastamist või kompenseerimist ORAS-iga sätestatud tingimustel ja korras. Kui Riigikohus tunnistanuks aga selle sätte kehtetuks osas, mis sätestab ümberasunud isikute vara tagastamise või kompenseerimise taotluste lahendamise riikidevahelise kokkuleppega, kandnuks ORAS § 7 lg 3 tervikuna kehtetuks tunnistamisel poliitilist vastutust seadusandja. Jaak Luik