Obsah (4)

§ 107§ 105§ 108§ 152

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-22-06 Otsuse kuupäev 13. aprill 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigiko

§ 107

lg-ga 1 ja § 108 lg-ga 1 tuvastatud Maksukorralduse seaduse ja Käibemaksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses selle rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust. Järelikult on tasaarvestusnõude täitmine peatatud õiguspäraselt. 4. OÜ XXXXX XXXXXX taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud

§ 107lg-t 1 ja § 108 lg-t 1 ebaõigesti.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. detsembri
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tasaarvestusnõude täitmise peatamise otsusest ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et

§ 107lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.

Maksuhaldur ja Tartu Halduskohus on KMS § 107 lg-t 1 kohaldanud õigesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. OÜ XXXXX XXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ning teeks asjas uue otsuse, millega rahuldaks kaebuse. Kassaator taotleb ka kantud kohtukulude väljamõistmist. Kassaator leiab, et maksuhaldur ja kohtud on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme - eeskätt

§ 107lg-t 1.

OÜ XXXXX XXXXXX taotlus käibemaksu tasaarvestamiseks põhineb tegelikult tehtud majandustehingutel. Maksu- ja Tolliamet ning kohtud ei ole näidanud, millist asjassepuutuvat seaduse nõuet on kaebuse esitaja rikkunud. Kriminaalmenetlust on alustatud eesmärgiga kontrollida, kas J. N. poolt äriühingutele antud laenude näol on tegemist rahapesuga, mitte aga selleks, et kontrollida, kas OÜ XXXXX XXXXXX esitatud käibemaksu tasaarvestusnõue on alusetu.

1. Maksu- ja Tolliamet leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ta on tuvastanud Käibemaksuseaduse ja Maksukorralduse seaduse rikkumise tunnused, mis viitavad sellisele kuriteole, kus nõutakse alusetult käibemaksu tasaarvestamist kasu saamiseks. OÜ XXXXX XXXXXX on
2. a veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastanud seoses kinnistute ostmisega alusetult sisendkäibemaksu ning see tegu vastab KarS § 386 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnustele. Seega on OÜ XXXXX XXXXXX rikkunud

§ 105

lg-s 1 sätestatud kohustusi ja KMS §-des 24, 29 ja 31 sätestatud sisendkäibemaksu arvestamise, tasumise ja mahaarvamise korda.

§ 107

lg 1 kohaldamine ei eelda, et maksuseaduste või Maksukorralduse seaduse rikkumised oleksid tõendatud, piisab põhjendatud kahtlusest ja selle aluseks olevate asjaolude näitamisest. Sellisteks asjaoludeks on kinnistute tavapärasest u 100 korda kõrgem ostuhind, ostuhinna (kokku 9 147 950 krooni) tasumine sularahas ja kinnistute eest tasumiseks 14 300 000 krooni laenamine sularahas OÜ XXXXX XXXXXX juhatuse liikmelt J. N.-lt. OÜ XXXXX XXXXXX tasaarvestusnõude materjalid on edastatud MTA uurimisosakonnale, kes on teatanud, et need materjalid on liidetud menetlemiseks kriminaalasja juurde. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Selle kohtuasja faktilised ja õiguslikud asjaolud on sarnased samade menetlusosalistega kohtuasjaga nr 3-3-1-8-06, milles Riigikohtu halduskolleegium tegi otsuse 6. aprillil 2006. Asjaolu, et asjas nr 3-3-1-8-06 oli tegemist enam makstud käibemaksu tagastusnõude täitmise peatamisega ja selles asjas tasaarvestusnõude täitmise peatamisega, pole oluline. Vastavalt

§ 108

lg-le 1 tähendab tasaarvestusnõue tagastusnõude tasaarvestamist ja tasaarvestamisele kohaldatakse tagastusnõude kohta sätestatut. Riigikohtu halduskolleegium ei korda kogu ulatuses asjas nr 3-3-1-8-06 tehtud kohtuotsuse põhjendusi.

1. KMS § 16 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja kui kauba käivet. Sama sätte kohaselt ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis, ja krundile Planeerimisseaduse tähenduses. KMS § 16 lg 3 p 2 alusel võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult teavitama maksuhaldurit. Vaidlusaluste kinnistute osas pole müüja maksuhaldurit teavitanud.
2. Kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis tulnuks käibemaksu tasaarvestamise taotlus jätta rahuldamata, mitte peatada tasaarvestamist. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. 11.

§ 107

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude, järelikult ka tasaarvestusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et maksuhaldur pole tuvastanud OÜ XXXXX XXXXXX tegevuses või tegevusetuses Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid. 12. Maksualaseks süüteoks, mille menetlust peab vastavalt

§ 107lg-le 1 olema alustatud, on enamasti maksude väärarvutus (Kar

S § 386 ja

§ 152

). Maksude väärarvutus seisneb selles, et eirates Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste nõudeid, esitatakse maksuhaldurile sellised andmed, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem. Seega on Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste nõuete eiramine maksude väärarvutuse üheks eelduseks.

§ 107

lg 1 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama piisava osa sellise rikkumise tunnustest. Rikkumise tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Kõigi loetletud tunnuste tuvastamine pole vajalik ja tasaarvestusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on maksuhalduri tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui selle nõude rahuldamata jätmise korral. Rikkumise tunnuseid tuvastades peavad maksuhaldur ja kohus koguma andmeid ja põhjendama, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste nõudeid ja milles see seisnes. Paljasõnalised ja oletuslikud väited, et taotluses näidatud tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem maksuseadusega ettenähtust, ei ole nõude täitmise peatamise aluseks ka siis, kui majandustehinguga seonduvad asjaolud on tõepoolest tavapäratud.

1. Maksuhaldur on kohtumenetluses väitnud, et ta on tuvastanud Maksukorralduse seaduse ja Käibemaksuseaduse rikkumise tunnuseid. Maksuhaldur on nimetanud järgmisi konkreetseid asjaolusid: - kinnistute väärtus on tunduvalt ülehinnatud; - kinnistute eest tasuti sularahas; - kinnistute ostuks saadi sularahas laenu ostja juhatuse liikmelt J. N.-lt, keda kahtlustatakse rahapesus; - materjalid kinnistute ostu-müügi kohta on saadetud kriminaalmenetluse alustamiseks uurimisosakonnale, kes on need liitnud menetluses oleva kriminaalasjaga. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuigi nimetatud asjaolud võivad tekitada ebamäärast kahtlust maksupettuse osas, ei ole need asjaolud eraldi ega kogumis käsitatavad kui OÜ XXXXX XXXXXX poolt Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnused.
2. Neil põhjustel asub Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et maksuhaldur ja kohtud on vääralt kohaldanud

§ 107lg-t 1.

Kolleegium leiab, et maksuhalduri esitatud põhjenduste ja kohtumenetluses selgunud asjaolude alusel polnud võimalik tasaarvestusnõude täitmist peatada. Ringkonnakohtu otsus, Tartu Halduskohtu otsus ja maksuhalduri otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada. 15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon tagastada. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamise tõttu tuleb HKMS § 93 lg 1 alusel Maksu- ja Tolliametilt mõista OÜ XXXXX XXXXXX kasuks välja tema kantud kohtukulud: riigilõiv I ja II astme kohtus kokku 2040 krooni ja 30 senti. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld