MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-31-06 Otsuse kuupäev Tartu, 17. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi OÜ V pankrotimenetlus. Vaidlustatud kohtul

§ 82

lg 4 alusel tehtud määruse peale erikaebuse esitamist pankrotiseadus ette ei näe. Samas lõikes sätestatud määrusega lahendab kohtunik vaidluse esialgsete häälte määramise üle, lähtudes nõudest ja selle aluseks olevatest haldurile esitatud dokumentidest. Määrus, millega kohtunik on häälte arvu määranud, peaks olema piisavalt autoriteetne otsus, et sellega arvestada ja kaebamist võimaldamata menetlusega edasi minna. Seadus näeb ette kohtuniku osavõtu võlausaldajate üldkoosolekust seetõttu, et tagada kiiresti õiglane häälte jaotus oluliste küsimuste vastuvõtmisel võlausaldajate poolt ja välistada pikad kohtuvaidlused häälte määramise üle. Pankrotiseaduse § 82 lg-s 5 sätestatud määruse puhul ei ole vaidlust, mida tuleks lahendada. Kohtunik kontrollib siis üksnes seda, kas menetluslikult toimus kõik õigesti. Häälte määramist kohtunik sel juhul sisuliselt ei kontrolli. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. OÜ M (pankrotis) ja OÜ F (pankrotis) paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldajad leiavad, et ringkonnakohus jättis alusetult võlausaldajate erikaebused läbi vaatamata. Ei ole põhjendatud piirata võlausaldajate kaebeõigust PankrS § 82 lg 4 alusel tehtud määruse osas. Riigikohtu praktika kohaselt on võlausaldajal õigus PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud määrust vaidlustada.
2. OÜ V (pankrotis) leiab määruskaebustele esitatud vastustes, et ringkonnakohus kohaldas materiaalõiguse normi õigesti. Võlausaldajate õigus esitada PankrS § 82 lg 5 teises lauses nimetatud määruse peale määruskaebus ei hõlma sama paragrahvi
3. lõikes nimetatud määrust. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Vaieldakse selle üle, kas PankrS § 82 lg-s 4 nimetatud kohtumääruse peale saab võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus on leidnud, et pankrotiseadus sellist õigust võlausaldajale ei anna.
6. Kolleegium leiab, et kohtuniku poolt PankrS § 82 lg 4 alusel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlausaldajate häälte arvu määramiseks tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kolleegium on seda seisukohta põhjendanud
7. aprilli
8. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-05 (RT III 2005, 15, 154). Kolleegium peab vajalikuks korrata,

§ 82

lg 4 reguleerib häälte määramist olukorras, kus üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja. Sellisel juhul määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik. PankrS § 82 lg 5 järgi peab halduri määratud hääled kinnitama kohtunik. Mõlemal juhul teeb kohtunik määruse. Õigus esitada PankrS § 82 lõike 5 teises lauses nimetatud määruse peale määruskaebus hõlmab ka sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrust. Vastupidisel juhul tekib olukord, mil ühes ja samas vaidlusaluses küsimuses, s.o võlausaldajale häälte arvu määramises lubatakse ja ei lubata (PankrS § 5 lg 1) ringkonnakohtule määruskaebust esitada. Kolleegium ei näe kohtuniku poolt häälte arvu kinnitamises või vaidluse korral häälte määramises kvalitatiivse eristamise vajadust, mis ühel juhul (lg 5) õigustaks määruskaebuse esitamist ja teisel juhul (lg 4) ei õigustaks. Nii häälte arvu kinnitamisel kui häälte arvu määramisel tuleb kohtunikul kontrollida PankrS § 82 lg-tes 1-3 sätestatud aluseid. Seega on põhjendatud määruskaebuste väide,

§ 82lg 4 alusel tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu