KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-2-1-06 Otsuse kuupäev Tartu, 18. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi R.J avaldus S.T

§ 249

lg 1 kohaselt vaatas kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt vaatas kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud.
2. Kolleegium on oma eelnevates lahendites eestkostja määramise asjades korduvalt märkinud, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse ning kutsuda võimalusel kohtuistungile (vt nt
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-14-05 (RT III 2006, 2, 17),
5. septembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-10-05 (RT III 2005, 29, 301),
7. septembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277),
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-8-05 (RT III 2005, 22, 227),
11. aprilli
12. a otsus tsiviilasjas nr 32-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) jt). Samas on selgitatud ka enne
13. jaanuari 2006.

§s 259 sätestatud kohustuse eesmärki ja tähendust. Kolleegium ei pea vajalikuks eeltoodud seisukohta muuta. 9. Vaidlusaluses asjas nähtub, et kohus on enne 1. jaanuari 2006.

§ 258lg 1 alusel määranud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi.

Eksperdiarvamuse kohaselt (tlk-d 20-21) ei ole isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, oma psüühilise seisundi poolest võimeline kohtuistungist osa võtma ega otsustama eestkostja kandidatuuri üle. Eksperdiarvamusest nähtub, et selline järeldus põhineb eksperdile esitatud dokumentidel ja tütrelt, kelle eestkostjaks määramist taotleti, saadud andmetel. Seega isiklikult ekspert uuritavaga ei kohtunud. Lähtuvalt eksperdiarvamusest on kohus määranud avaldajale TsMS § 83 lg 3 järgi esindaja riigi kulul. Asja materjalide kohaselt oli esindaja kutsutud

1. mai
2. a kohtuistungile (tlk 29). Kohtistungil esindaja avaldas, et ta ei ole esindatavaga kohtunud (tlk 48). Seega ei ole isikuga, kellele eestkostja määramist taotletakse, vahetult kokku puutunud ega suhelnud ei tema esindaja, ekspert ega ka kohus.
3. Menetlus, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, seab kohtule nõudmise teha kõik võimalikud toimingud, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne aste. Esiletoodud asjaoludest järeldab kolleegium, et linnakohus ei ole seda kohustust nõuetekohaselt täitnud. Sellega rikkus linnakohus enne
4. jaanuari 2006.

§ 249lg-t 3 ja § 259.

Kolleegium on seisukohal, et menetluses, millega piiratakse isiku teovõimet, peab ekspert oma arvamuse andmiseks kõne- ja kontaktivõimelist isikut isiklikult uurima. Kohtul oli võimalus määrata TsMS § 136 alusel kordusekspertiis, selleks et ekspert saaks vahetult suheldes kujundada oma veendumuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema või mitte. Ka võib kohus võimaluse korral isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes temaga eksperdi juuresolekul.

1. Vastuseks teistmisavaldusele esitatud Tallinna linna vastuväitele, et avaldajal pole tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja ta saab tsiviilkohtumenetluses oma õigusi kaitsta vaid seadusliku esindaja kaudu, märgib kolleegium, et avaldajal on alates
2. jaanuarist
3. a kehtiva TsMS § 202 lg 4 järgi õigus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses isiklikult. Viidatud sätte kohaselt on täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime. Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isikul ka teistmisavalduse esitamiseks kohtuotsusele, millega talle määrati eestkostja. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull