Obsah (4)

§ 330§ 61§ 237§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-24-06 Otsuse kuupäev Tartu, 19. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve Kohtuasi E OÜ hagi C AS-i (e

§ 330lg 4 nõuetele.

Juhul kui pooltevaheline kokkulepe on käsitatav müügilepinguna, tuleb silmas pidada, et müügilepingu kui kohustustehinguga ei läinud telgi omand veel kostjale üle. Omandi üleminekuks kostjale (müügilepingu täitmiseks) tuleb sõlmida eraldi käsutusleping. Nimelt sätestab TsÜS § 6 lg 3, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehinguga). Omandi tekkimist vallasasjadele reguleerib AÕS §

1. Selle sätte
2. lõike järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Seega on kostjale kui telgi valdajale selle omandi üleminekuks nõutav, et pooled on sõlminud kokkuleppe omandi üleminekuks. Kolleegium leiab, et kui pooltevaheline kokkulepe on käsitatav tingimusliku müügilepinguna ja kostja on selles märgitud tingimused täitnud, ei oma hagi lahendamise seisukohalt tähtsust, kas kostja kui telgi valdaja on esitanud müügilepingu täitmisnõude (telgi omandi üleandmise nõude) või mitte. Nõustuda ei saa ringkonnakohtuga, et kostjal on võimalik vaidlusalusest kokkuleppest tulenevaid õigusi maksma panna vaid juhul, kui ta on esitanud sellekohase (vastu)hagi. Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt hagejal ei olnud õigust telki kostjalt välja nõuda. Kostja vastuväidete õiguslikuks aluseks saavad olla AÕS § 83 lg 1, samuti kohustuse täitmisest keeldumist reguleerivad VÕS §-d 110 või
3. Asjaõigusseaduse § 83 lg 1 järgi võib valdaja asja väljanõudmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Viidatud säte ei esita valdajale nõuet esitada sellekohane vastuhagi. Kui pooltevaheline kokkulepe on käsitatav müügilepinguna, tuleneb kostja õigus asja vallata viidatud müügikokkuleppest. Samuti ei nõua nimetatud võlaõigusseaduse sätted võlausaldajapoolse soorituse kinnipidamise õiguse rakendamiseks vastuhagi esitamist. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kostja vastuväidete alusel hinnata, kas tal on õigus telgi väljaandmisest keelduda, ning otsustada hageja nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle.
4. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitis sisaldab ebaõigesti käibemaksu, mis ei ole hagejale kui käibemaksukohuslasele kuluks. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt muu hulgas VÕS § 335 alusel välja nõuda kasutustasu renditud vara tagastamisega viivitamise eest. Viidatud sätte järgi võib üürileandja juhul, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, nõuda viivitatud aja eest kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri. Pooltevahelise lepingu lisa 1 nägi ette rendimakse tasumise koos käibemaksuga. Seega tuli ringkonnakohtul hageja nõude rahuldamisel arvestada väljamõistetava summa hulka ka käibemaks. Jõustunud kohtuotsuse alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt arve esitamist, milles on kajastatud ka käibemaks. Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuse väitega, et hagejale kui käibemaksukohuslasele ei saa kostjalt välja mõista kantud õigusabikuludes sisalduvat käibemaksu. Enne
5. jaanuari 2006.

§ 61

lg 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kehtinud seadusest ei tulenenud, et õigusabikulust tulnuks välja arvestada käibemaks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

1. jaanuarist
2. a kehtiva TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt piisab käibemaksusumma tõendamiseks avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega saab
3. jaanuarist
4. a menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule.
5. Nõustuda tuleb kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on kostjalt hageja kasuks välja nõudnud õigusabikulu suuremas summas, kui hageja taotles. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada poolte kohtukulude hüvitamine silmas pidades, et hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulude väljamõistmist kogusummas 51 153 krooni (tlk 115-119). Kolleegium märgib ühtlasi, et kohtuotsuses esineva ilmse ebatäpsuse korral oli protsessiosalisel õigus enne
6. jaanuari 2006.

§ 237alusel taotleda kohtuotsuse parandamist.

Vead parandab kohus määrusega. Kassatsioonkaebuses esitatud taotlus mõista hagejalt välja kostja tasutud kassatsioonkautsjon ei põhine seadusel. Enne 1. jaanuari 2006.

§ 56

lg 3 sätestas, et kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon tagastatakse, kaebuse rahuldamata jätmise korral aga arvatakse kautsjon riigituludesse. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve