← Eesti

3-3-1-26-06

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-26-06

  1. aprill 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX kaebus Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri
  3. a korralduse nr 481-k õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle korraldusega tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. jaanuari
  5. a määrus haldusasjas nr 3-04-453 Kaitseministeeriumi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus haldusasjas nr 3-04-453 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  8. novembri
  9. a määrus haldusasjas nr 3-2672/
  10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  12. septembri
  13. a otsuse XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX kohta p-ga 1 otsustati riigistada XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX vara. Vabariigi Valitsuse
  14. detsembri
  15. a korraldusega nr 481-k anti vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  16. septembri
  17. a otsusele XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX kohta Võru maakonnas Meegomäel asuvad XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX Võru Tehnikakooli hooned, rajatised ja muu vara (bilansilise maksumusega
  18. a jaanuari seisuga 1 milj 200 tuh rubla) Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi omandusse. Vara üleandmise akt allkirjastati
  19. jaanuaril
  22. detsembril 2004 esitas XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX Tallinna Halduskohtusse kaebuse Vabariigi Valitsuse
  23. detsembri
  24. a korralduse nr 481-k õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle korraldusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 2 000 000 krooni suuruses summas. Kaebuse kohaselt ehitati Võru Tehnikakool välja XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX õiguseellase ALMAVÜ Eesti organisatsiooni vahenditega ja riigilt vahendeid selleks pole saadud. Seetõttu on Võru Tehnikakooli hoonete andmine Kaitsejõudude peastaabi omandusse ilma õiglast ja kohest hüvitist maksmata põhiseadusevastane.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. veebruari
  27. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-2672/04 tunnistas kohus selles asjas vastustajaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi kaudu.
  28. Kaitseministeeriumi seletuses kaebusele leitakse, et Eesti Vabariik ei ole tekitanud kaebuse esitajale varalist kahju, mistõttu tekitatud kahju hüvitamise nõue on alusetu ja põhjendamatu. Vastustaja leidis, et halduskohtusse pöördumise tähtaeg kahju hüvitamise nõudes on möödunud. Kuigi enne
  29. jaanuari 2002 välja antud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks võis kohtusse pöörduda kuni
  30. jaanuarini 2005, on kahju hüvitamise nõude esitamiseks sätestatud ka kümneaastane lõpptähtaeg. Selle kohaselt pidanuks kaebuse esitaja esitama kahjunõude ajavahemikus kuni
  31. detsembrini
  32. Vastustaja taotles seetõttu menetluse lõpetamist.
  33. Tallinna Halduskohtu
  34. oktoobri
  35. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi kaudu esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus andis XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXXle 15-päevase tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõudele laienes TsÜS §-s 113 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. See tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt
  36. detsembril
  37. Halduskohus leidis, et hagi aegumine on omane hagile materiaalses mõttes ning hagi (nõude) aegumistähtaega ei saa samastada kaebuse esitamise tähtajaga. Tulenevalt HKMS § 9 lg 4 ja Riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lg-st 3 ning § 31 lg-st 2 on kahju hüvitamise kaebuse esitamise 10-aastase tähtaja puhul tegemist protsessuaalse kaebuse esitamise tähtajaga, seega ei saa kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse puhul kohaldada varem kehtinud põhimõtteid hagi esitamiseks (materiaalõiguslikku nõude aegumistähtaega). Samas ei nähtu ühtegi põhjust, miks ei pöördutud kohtu poole kehtestatud tähtaja jooksul. Halduskohus leidis, et HKMS § 12 lg-st 3 tulenevalt peab kohus tegema kindlaks, kas kahjunõue on esitatud tähtaegselt, s.o kümne aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada oma õiguste rikkumisest ning kui kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud, tuleb otsustada tähtaja ennistamise küsimus. Erinevalt hagi aegumise tähtajast on kohtul võimalik ennistada kaebuse esitamise tähtaega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-25-05).
  38. Tallinna Halduskohtu
  39. novembri
  40. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-2672/2004 jäeti MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati kaebuse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus järeldas, et kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitatavad objektiivse takistusena, mis saaks olla HKMS § 12 lg 3 kohaselt tähtaja ennistamise taotluse rahuldamise aluseks.
  41. XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX esitas
  42. detsembril 2005 Tallinna Halduskohtu määrusele erikaebuse. Erikaebuse kohaselt on riik XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX varade võõrandamisel käitunud sõnamurdlikult. Kaebaja on kohe pärast vaidlustatud korralduse vastuvõtmist asunud oma huve kaitsma halduskorras. Pidevalt on toimunud läbirääkimised alusetult riigistatud varade tagastamiseks. Kaitseministeerium lõpetas need läbirääkimised
  43. veebruaril 2004 vaatamata sellele, et veel
  44. jaanuaril 2004 oli Riigikaitsekomisjon soovitanud Kaitseministeeriumile saavutada kohtuväline kokkulepe. Arvestada tuleb sellel ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumist puudutavaid sätteid. XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX algatas
  45. a juulikuus Tallinna Linnakohtus tsiviilasja oma vara ebaseaduslikust võõrandamisest tuleneva põhiseaduslike õiguste rikkumise kõrvaldamise nõudes, mis jäeti läbi vaatamata kohtu määrusega
  46. oktoobril
  48. Tallinna Ringkonnakohtu
  49. jaanuari
  50. a määrusega haldusasjas nr 3-04-453 MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX erikaebus rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu
  51. novembri
  52. a määruse haldusasjas nr 3-2672 ja saatis asja Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei nõustunud Tallinna Halduskohtu järeldusega, et kaebuse esitamise 10-aastast tähtaega tuleb arvestada
  53. detsembrist
  54. Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul oleks tulnud kohaldada kuni
  55. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1, mille kohaselt aegumistähtaja kulg katkes hagi esitamisega ning lg 2 p 1 kohaselt katkenud aegumistähtaja kulg algas kohtus uuesti kohtus hagi läbivaatamata jätmisel, kusjuures sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvata. Ringkonnakohus järeldas, et kaebaja poolt hagi esitamisega
  56. a hagi aegumistähtaja kulg tol ajal kehtinud seaduse kohaselt katkes ja algas uuesti pärast hagi kohtus läbivaatamata jätmist
  57. oktoobril 1995, kusjuures kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud tähtaja hulka ei arvata. Sellest ajast tulebki käesoleval juhul arvestada 10-aastast kaebetähtaega, mis ei olnud halduskohtule kaebuse esitamise ajaks, s.o
  58. detsembriks 2004 möödunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  59. Tallinna Ringkonnakohtu
  60. jaanuari
  61. a määrusele esitas määruskaebuse Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu. Määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist kohtu poolt protsessiõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) kohtud on tuvastanud, et nõudeõigus tekkis kaebajal alates
  62. detsembrist
  63. Lähtuda tuleb 10aastasest kaebuse esitamise tähtajast ning kaebaja oleks pidanud kahju nõudes kohtu poole pöörduma hiljemalt
  64. detsembril 2001; 2) Tallinna Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 121 lg 1 p 1, lg 2 p 1 ja lg-t 3 kuni
  65. juulini 2002 kehtinud redaktsioonis. Õige on Tallinna Halduskohtu
  66. oktoobri
  67. a määruses märgitu, et hagi (nõude) aegumistähtaega ei saa samastada kaebuse esitamise tähtajaga; 3) MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX esitas hagi omandi kaitseks, mis ei ole samastatav kahju hüvitamise nõude esitamisega. Seetõttu on väär ringkonnakohtu järeldus, et
  68. a alanud kohtuvaidlus tsiviilasjas katkestas aegumistähtaja kulgemise; 4) TsÜS § 121 reguleeris kuni
  69. juulini 2002 hagi aegumist, mida ei saa samastada protsessitähtajaga halduskohtule kaebuse esitamiseks. Kaebuse esitamiseks ei olnud ette nähtud mitte kümneaastane kaebetähtaeg, vaid kolmeaastane kaebetähtaeg oma õiguse rikkumisest ja kahju tekitanud isikust teadasaamisest. HKMS § 9 lg 41 kohaselt peab kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitama kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte rohkem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.
  70. MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu
  71. jaanuari
  72. a määruse kui õige ja põhjendatud kohtulahendi tühistamiseks. MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX on seisukohal, et varalise kahju nõude lahendamisel tuleb halduskohtumenetluses aegumise hindamisel arvestada analoogiat samasuguse tsiviilõigusliku nõude lahendamisel.
  73. aastal ei olnud riigivastutuse materiaal- ja protsessiõiguslikud küsimused seadusandlikult lahendatud. Kaebuse esitamisel lähtus kaebaja Riigikohtu
  74. novembri
  75. a lahendis nr 3-3-1-66-04 avaldatud kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadest. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  76. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Enne
  77. jaanuari 2002 välja antud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks võis kohtusse pöörduda kuni
  78. jaanuarini
  79. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et korraldusest, millega väidetavalt kaebajale tekitati kahju, sai kaebaja teada hiljemalt
  80. detsembril
  81. XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX esitas kaebuse halduskohtusse
  82. detsembril
  84. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et eelnimetatud 10-aastast tähtaega võib HKMS § 12 lg-s 3 toodud alustel ennistada. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Halduskohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks.
  85. Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks kohaldada käesoleval juhul kuni
  86. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1, mille kohaselt aegumistähtaja kulg katkes hagi esitamisega. Riigikohtu halduskolleegium ei pea õigeks kohaldada HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaegadele tsiviilõiguses sätestatud nõude aegumise peatumise või katkemise sätteid. Kehtiva TsÜS §-des 150, 160 ja 167 nimetatud asjaolud võivad omada halduskohtumenetluses kaalu kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuid ei too halduskohtumenetluses kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on väär Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et
  87. a Tallinna Linnakohtus XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX algatatud hagimenetlus hageja põhiseaduslike õiguste rikkumise kõrvaldamise nõudes tõi kaasa HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja katkemise ning tähtaeg hakkas uuesti kulgema pärast hagi läbivaatamata jätmist.
  88. Eeltoodud asjaoludel tuleb määruskaebus rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
  89. jaanuari
  90. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-04-453 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu
  91. novembri
  92. a määruse haldusasjas nr 3-2672/
  93. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.