Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et nimetatud kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse äriühingule tekitatud kahju eest. Kui kostja oleks tegutsenud äris nõutava hoolega (kontrollinud kinnistut omandada sooviva äriühingu maksevõimet, seadnud ostuhinna tasumise tagamiseks mõne reaalse tagatise või vähemalt mõistliku tähtaja jooksul nõudnud sundtäitmist) poleks hagejal tekkinud kahju kinnistu ostuhinna tasumata jätmisest. Kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist.
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kõnealuse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega tekitatud kahju, mis seisneb summas, mis hagejal jäi lepingu järgi saamata, s.o 1 600 000 krooni. Hagi rahuldamise aluseks ei ole asjaolu, et selle lepingu sõlmimine oleks olnud pankrotiseaduse sätete mõttes raske juhtimisviga, mis põhjustas hageja maksejõuetuse. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata. Kinnistu müümisega ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Kinnistu ostja jättis tasumata ostuhinna, kuid jätkuvalt on hagejal olemas tema vastu nõudeõigus ostuhinna tasumiseks. Fakt, et kostja sõlmis müügilepingu, ei põhjustanud iseenesest kahju.
lõikest 2 tuleneb põhimõte, et enne tuleb oma nõue pöörata põhivõlgniku vastu ja alles siis vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.
) § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Tulenevalt sellest sättest on juhatuse liikmel kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks osaühingul kahju olemasolu, juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine (nende täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine), põhjusliku seose olemasolu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning juhatuse liikme süü. Osaühing peab seejuures nõude esitamisel tõendama, et kahju tekkis ning et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Maakohus leidis otsuses ebaõigesti, et tõendatud on hagejal kahju tekkimine Aardla 27 kinnistu müügi tõttu. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 2 järgi mõisteti kahjuna võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldajal saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Analoogselt sisustavad kahju mõiste ka kehtiva VÕS § 128 lõiked 2 ja 3, sätestades, et hüvitatava varalise kahjuna on eelkõige käsitatavad otsene varaline kahju, mis hõlmab kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, ning saamata jäänud tulu. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt eeldab ta, et kinnistu ostjalt või ka nõude loovutamise lepingu kehtivuse korral nõude ostjalt OÜ-lt G ei ole võimalik sisse nõuda lepingutes kokku lepitud müügihinda. See, et kinnistu müügilepingus ei seatud asjaõiguslikke tagatisi ostuhinna tasumiseks ning et kinnistu ostja ei ole siiani täitnud oma lepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust, aga samuti, et müügiobjektiks olnud kinnistu on kinnistu ostja omakorda võõrandanud, ei tõenda iseenesest, et müügilepingujärgse võla sissenõudmine kinnistu ostjalt oleks täielikult või osaliselt võimatu. Hageja ei ole ka pärast kostja volituste lõppemist juhatuse liikmena võtnud midagi ette selleks, et sundida kinnistu ostjat oma lepingujärgset kohustust täitma. Ringkonnakohtule esitatud täiendavatest tõenditest nähtuvalt on kinnistu ostja tegutsev äriühing ning tema majanduslik olukord võimaldab tal lepingujärgset ostuhinda hagejale tasuda. Isegi kui pidada kehtivaks hageja ja OÜ G (edaspidi "nõude ostja") vahel 2. veebruaril 2000. a sõlmitud nõude loovutamise lepingut, ei saa sellest järeldada, et nõude loovutamise eest kokkulepitud tasu sissenõudmata jätmisega oleks kostja tekitanud hagejale kahju. Maakohtule ei ole esitatud andmeid, et nõude ostja oleks maksejõuetu või et tal poleks piisavalt vara lepingu kehtivuse korral nõude loovutamise eest kokku lepitud tasu hagejale maksta. Nõude loovutamise lepingu kehtivuse korral tuleks arvestada nõude ostja varana (varalise õigusena), mille arvelt saaks rahuldada hageja nõude 1 000 000 krooni maksmiseks, ka viimase õigust nõuda kinnistu ostjalt kinnistu müügihinna 1 600 000 krooni tasumist. Hageja ei ole püüdnudki esitada nõuet kinnistu ostja või nõude ostja vastu lepingujärgse võla kättesaamiseks. Kuivõrd ei ole tõendatud, et hageja ei saa nõuda lepingu täitmist kinnistu ostjalt või nõude ostjalt, siis ei ole tõendatud ka kahju ja kostja vastutus on välistatud
8. Juhul kui oleks tõendatud see, et kinnistu ostjalt või nõude ostjalt ei oleks enam võimalik nõuda lepingulise kohustuse täitmist, siis saaks kostja vastutada kahju hüvitamise eest
lg 1 alusel, sest kostja rikkus oma kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja ei esitanud maksetähtaegade saabumise järel kinnistu ostja või nõude loovutamise lepingu kehtivuse korral nõude ostja vastu ostuhinna tasumise nõuet ega võtnud tarvitusele muid abinõusid võla kättesaamiseks. Kostja sellist süülist käitumist saaks lisaks võlgnikupoolsele lepingurikkumisele käsitada hagejale kahju tekkimist soodustava asjaoluna. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
jaanuari 2006. a kehtinud sõnastuses) alusel, sest ta rikkus oma kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
lg 1 alusel vastutuse kohaldamiseks pidi osaühing oma juhatuse liikmelt kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama, et kahju tekkis ning et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. TsK § 227 esimese lause järgi oli vastutus kohustise rikkumise eest süüline ja sama paragrahvi teise lause järgi pidi süü (tahtluse või ettevaatamatuse) puudumist tõendama kohustust rikkunud isik. Osaühingu juhatuse liikme poolt osaühingu nimel müügilepingu alusel vara ära andmine maksejõuetule isikule tasu kohe saamata või ilma tagatiseta tähendaks üksnes kohustuse rikkumist, kuid mitte veel süülist käitumist. Osaühingu juhatuse liige võiks kirjeldatud juhul olla kohustuse rikkumises süüdi, kui ta müügilepingut sõlmides teadis või oleks pidanud teadma ostja maksejõuetusest. Ka see, et kostja ei esitanud maksetähtaegade saabumise järel kinnistu ostja vastu ostuhinna tasumise nõuet ega võtnud tarvitusele muid abinõusid võla kättesaamiseks, ei annaks iseenesest alust võtta kostjat vastutusele hagejale kahju tekitamise eest. Asja müümisel maksejõuetule isikule võib ostuhinna tasumata jätmisest tulenev kahju saabuda juba müügilepingu sõlmimisel. Järgnev tegevus või tegevusetus ostjalt võla sissenõudmisel ei pruugi sellisel juhul olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.