KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-9-06 Otsuse kuupäev 27. aprill 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus A

§ 33

lg 1 alusel on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 järgi laieneb tagastusnõude õigus ka maksukohustuslasele, kes on tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse.

§ 106

lg 1 kehtestab, et tagastusnõue esitatakse maksuhaldurile kirjalikult, märkides selles ka nõude täitmise viisi (tasumine, tasaarvestus). Riigikohtu halduskolleegium leiab, et AS XXXXXXXX

1. detsembri
2. a kirjas Jõgeva Maksuametile esitatud taotlused vastavad tagastusnõude tunnustele.
3. Tagastusnõude põhjendatus eeldab, et maksukohustuslane on tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse. Selleks, et selgitada, kas intresse on tasutud seadusega ettenähtust rohkem, peab kontrollima intresside arvestust ja intresside tasumist.
4. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates tuleneb maksuhalduri ülesannetest (

§ 10

lg 2) ja maksukohustuslase tagastusnõude õigusest maksuhalduri kohustus esitada tagastusnõude rahuldamata jätmisel, vaide- või kohtumenetluses andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta. Nende andmete alusel peab maksukohustuslasel ja kohtul olema võimalik kontrollida, kas intresse on tasutud õigesti e. tagastusnõude põhjendatust. Jõgeva maksukeskus ei ole

1. jaanuari
2. a otsuses ega kohtumenetluse käigus esitanud kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust.
3. Kaebuse esitaja on väitnud, et Vabariigi Valitsuse
4. juuli
5. a korraldusega nr 496-k (RT I 1997, 53, 857) kustutati riigiettevõtte Jõgeva Riigimajand maksuvõlg, mistõttu see ei saanud Jõgeva Riigimajandi erastamisel üle minna AS-ile XXXXXXXX. Kaebaja väidetest võib aru saada ka nii, et ka siis, kui Jõgeva Riigimajandil oli erastamisel maksuvõlg, ei läinud see üle AS-ile XXXXXXXX. Teiseks on kaebuse esitaja seisukohal, et kuna maksuhaldur pole määranud intressisummat, siis pole ka võimalik väita, et intresse on tasutud õigesti.
6. Seisukohta, et Vabariigi Valitsuse
7. juuli
8. a korraldusega nr 496-k ei kustutatud seda osa Jõgeva Riigimajandi maksuvõlgadest, mida kajastab Maksuameti
9. märtsi
10. a otsus, põhjendab ringkonnakohus eeskätt isikukontoridade andmetega. Käibemaksu intressi ja tulumaksu intressi osas nähtub isikukontoridadelt (toimiku l-d 145 ja 147) tõepoolest, et intressivõlga ei kustutatud nende maksude osas täielikult. Kuid toimikus puuduvad andmed sotsiaalmaksu intressi kohta, mistõttu pole võimalik selles osas sama põhjendust pidada asjakohaseks.
11. Võrreldes Vabariigi Valitsuse
12. juuli
13. a korraldust ja maksuvõla tasumise ajakava (toimiku leht 21), selgub, et Vabariigi Valitsus ei kustutanud maamaksu intressivõlga.
14. Ringkonnakohus põhjendab p-s 12 nimetatud seisukohta veel apellandi enda käitumisega pärast Jõgeva Riigimajandi erastamist. See ringkonnakohtu põhjendus on Riigikohtu halduskolleegiumi arvates selles asjas vaid abistava tähendusega. Intressivõla ajatamise taotlusest, Maksuameti
15. märtsi
16. a otsuse mittevaidlustamisest ja kaebuse esitaja
17. a majandusaasta aruandest ei saa teha järeldust, et intresse on tasutud õigesti ja tagastusnõude rahuldamiseks puudub alus.
18. Veel põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta Rahandusministeeriumi seletuskirjaga, millest selgub, et "seisuga 01.03.1997 oli Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg 21 051 584, kuid Vabariigi Valitsuse
19. juuli 1997 korraldusega nr 496-k kustutati maksuvõlg 19 864 730 krooni ulatuses, s.o osaliselt, arvestades juba 01.03.1997 olemas olnud võlgnevust". Nimetatud
20. juuli
21. a seletuskirja järgi (toimiku l-d 142-143) tehakse ettepanek kustutada Jõgeva Riigimajandi maksuvõlad kogusummas 20 869 912 krooni, kusjuures maksuvõlg on 21 051 584 krooni. Seletuskirjas väidetakse, et maksuvõlg 21 051 584 krooni koosneb põhivõlast 12 012 737 krooni ja intressivõlast 8 857 175 krooni. Kuid põhivõla ja intressivõla summa ei ole mitte 21 051 584 krooni, vaid 20 869 912 krooni - summa, mis tulnuks maksuvõlana kustutada. Seega tuleb pidada võimalikuks, et seletuskirjas on vigu või on see mitmetimõistetav. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohtu põhjendused seoses seletuskirjaga pole veenvad.
22. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et "Nähtuvalt asja materjalidest, erastas AS XXXXXXXX 28.08.1997 sõlmitud ostu-müügilepinguga Jõgeva Riigimajandi vara. AS XXXXXXXX
23. a majandusaasta aruande kohaselt (halduskohtu toimiku nr 3-77/04 tl 34) koos varadega osteti ka Jõgeva Riigimajandi riigimaksude võlad kokku 3 985 313 krooni, aasta lõpuks jäi maksuvõlgadesse 2 741 166 krooni, mille tasumine oli maksuameti graafikuga ajatatud." Eeskätt neist asjaoludest teeb ringkonnakohus järelduse, et paljasõnaline on apellandi väide, et talle ei läinud üle Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et AS XXXXXXXX
24. a majandusaasta aruanne, samuti tema raamatupidamis- ja maksuarvestus ei ole määrav vaidluses tagastusnõude üle. Tegemist võib olla maksukohustuslase eksimusega, mis tuleneb raamatupidamisarvestuses kehtivast konservatiivsuse nõudest. Raamatupidamise seaduse § 16 kohaselt tuleb aastaaruande koostamisel lähtuda muuhulgas konservatiivsuse printsiibist - raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Andmed maksuvõla ülemineku kohta peaksid olema riigiettevõtte Jõgeva Riigimajand ostu-müügi lepingus.
25. Maksuhaldur ja kohtud on seisukohal, et intressivõlg on määratud ja intressinõue esitatud Maksuameti
26. märtsi
27. a otsusega, millega ajatati maksuvõla tasumine ja kinnitati tasumise ajakava. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Näiteks on võimalik ajatada ka vaidlustatud maksuvõlga. Ajatamisotsus on selline lubava sisuga haldusakt, mis annab aluse tasuda maksuvõlg hiljem. Ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks. Tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline ka see, et maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel vaidlustada neid haldusakte, mitte aga loota võimalusele saavutada nimetatud aktide õiguspärasuse hindamine tagastusnõude esitamisega. Tagastusnõuet ja selle seost intressivõla määramisega on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud ka
28. detsembri
29. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-
31. Selles asjas võib olla oluline ka tagastusnõude aegumine. Vastavalt

§ 33

lg-le 1 tuleb tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul arvates enammakse tekkimise päevast. Kui tagastusnõue esitati

1. detsembril 2003, siis on see nõue õigeaegne nende enammaksete osas, mis tekkisid pärast
2. detsembrit
3. Maksuvõla tasumise ajakavast (toimiku leht 21) aga nähtub, et intressivõlga tasuti alates maist
4. Järelikult tuleb selgitada, millal ja millises ulatuses AS XXXXXXXX tegelikult intressivõlga tasus ning millises osas on tagastusnõue aegunud.
5. Materiaalõiguse väära kohaldamise ja asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu tühistab Riigikohus nii ringkonnakohtu kui ka Tartu Halduskohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann