← Eesti

3-1-1-25-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-25-06 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Väärteoasi AS M. I. süüdistuses Elektrituruseaduse § 101 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus nr 4-2316/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS M. I. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill
  6. a Istungil osalenud isikud AS M. I. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik ja kohtuvälise menetleja Energiaturu Inspektsiooni esindaja Tiina Maldre Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. detsembri
  9. a kohtuotsus ja Energiaturu Inspektsiooni
  10. oktoobri
  11. a otsus AS M. I. väärteoasjas Elektrituruseaduse § 101 lg 2 järgi.
  12. Lõpetada väärteoasjas menetlus.
  13. Hüvitada AS-le M. I. kaitsjale makstud tasu 8 500 (kaheksa tuhat viissada) krooni riigieelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Kohtuvälise menetleja Energiaturu Inspektsiooni
  15. oktoobri
  16. a otsusega karistati AS-i M. I. elektrituruseaduse (edaspidi ElTS) § 101 lg 2 alusel rahatrahviga summas 6000 krooni, selle eest, et AS M. I., tuues põhjuseks ilma lepinguta voolu tarbimise, katkestas
  17. augustil
  18. a Viimsi vallas H. H. põik 1 asuva kinnistu elektrienergiaga varustamise. Kohtuväline menetleja leidis, et AS M. I. võrguettevõtjana rikkus oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustust. Vaatamata asjaolule, et Neeme Jõearul puudusid
  19. augustil
  20. a elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist takistavad asjaolud, katkestas aktsiaselts alusetult H. põik 1 kinnistul elektrienergiaga varustamise põhjendusega, et toimus voolutarbimine ilma lepinguta.
  21. AS M. I. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja väidete kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus vastuoluline, sest otsuses toodud väärteo lühikirjeldus ja otsuse motiveeriv osa ei lange täielikult kokku, mistõttu ei ole võimalik üheselt tuvastada, milliseid võrguettevõtja võrguteenuste osutamise kohustusi on AS M. I. rikkunud ja mille eest on aktsiaseltsi karistatud. Kaitsja märkis, et H. põik 1 kinnistu uus omanik N. J. ei sõlminud aktsiaseltsiga elektrienergia ostu-müügilepingut, mistõttu lülitati tarbimiskoht välja ja lukustati elektrikilp. N. J. ei avaldanud rohkem soovi ostu-müügilepingu sõlmimiseks, vaid lõhkus kilbi lukustuse ja asus energiat tarbima omavoliliselt ilma lepinguta. Seetõttu katkestas AS M. I.
  22. augustil
  23. a võrguühenduse uuesti ja koostas olukorra fikseerimiseks akti ja protokolli, selgitades tarbijale üksikasjalikult ühenduse katkestamise põhjusi ning selle seaduslikku alust. Tarbija keeldus aktile alla kirjutamast ega avaldanud valmisolekut lepingu sõlmimiseks. Kohtuistungil märkis kaitsja, et käesoleval juhul karistati väärteo toimepanemise eest juriidilist isikut, kuid seejuures ei selgitatud välja, juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kes on koosseisupärase teo toime pannud. Otsuses pole tuvastatud, kes konkreetselt jättis elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimata või kes katkestas elektrienergiaga varustamise.
  24. Tallinna Linnakohtu
  25. detsembri
  26. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja AS M. I. kaitsja kaebus rahuldamata. Linnakohus märkis, et toimiku materjalidest nähtuvalt ostis N. J. H. põik 1 kinnistu
  27. märtsil
  28. a ning pidi sõlmima võrguteenuse osutajaga AS M. I. elektrienergia ostu-müügilepingu. Ta soovis lepingu sõlmida
  29. aprillil
  30. a, kuid sellest keelduti, sest ta ei nõustunud sõlmima teeninduslepingut.
  31. mail
  32. a saatis N. J. koos eelmise kinnistu omanikuga aktsiaseltsile ühise kirja lõpetamaks vana ja sõlmimaks uut elektrienergia ostu-müügilepingut. Sellele taotlusele saatis AS M. I. haldusjuht L. L.
  33. juunil
  34. a vastuse, milles teatas, et enne elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist tuleb esitada elektrisüsteemide kasutuselevõtu akt, millest nähtuks elamus olevate elektrisüsteemide vastavus normatiividele. N. J. esitas nõutud akti
  35. juunil 2005 a ja taotles uuesti ostu-müügilepingu sõlmimist.
  36. augustil
  37. a vastas kirjalikult aktsiaseltsi juhatuse liige Margus Valdes, kes kirjeldas objekti elektrienergiaga varustamise lõpetamise põhjusi ja selgitas, et varustamine taastatakse koheselt peale elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist. Linnakohus märkis, et väärteotoimiku materjalide kohaselt tuvastasid AS M. I. esindaja L. L. ja juuresolija V. S.
  38. augustil
  39. a akt/protokollis nr 11 H. põik 1 kinnistul voolutarbimise ilma lepinguta ning seetõttu lülitati transiidikilp välja. Kilbi lõhkumist ega muid rikkumisi aktis ei kirjeldata. Kilbi lõhkumisest ja omavolilisest energia tarbimisest räägitakse esmakordselt AS M. I. juhatuse liikme
  40. augusti
  41. a kirjas. Linnakohtu hinnangul oli N. J. täitnud kõik AS M. I. nõudmised elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks ja ta soovis lepingu sõlmida juba
  42. aprillil
  43. a. Aktsiaselts sellele soovile ei reageerinud, vaid nõudis
  44. juunil
  45. a põhjendamatult veel ka elektrisüsteemide normatiividele vastavuse tõendamist, kuigi see nõue oli täidetud juba kinnistu eelmise omaniku poolt. Linnakohus asus seisukohale, et N. J. tegi kõik endast oleneva elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks, s.h täitis õigeaegselt AS M. I. nõuded. Seetõttu oli õige kohtuvälise menetleja otsus võrguettevõtja karistamise kohta viimase poolt oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustuste rikkumise eest. Kohustuste rikkumine seisnes elektrienergia ostu-müügilepingu mittesõlmimises ning elektrienergiaga varustamise katkestamises. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  46. AS M. I. kaitsja esitas linnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja ja linnakohtu otsused on ebaseaduslikud, sest neist ei nähtu üheselt, millist sätet elektrituruseadusest AS M. I. rikkus. Kuna ElTS § 101 on blanketne õigusnorm, tuleb väärteoprotokollis (-otsuses) näidata konkreetne norm, millest tulenevat kohustust on võrguettevõtja võrguteenuse osutamisel rikkunud. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsuses arvati aktsiaseltsi süüks elektrienergiaga varustamise katkestamine, linnakohtu otsuses aga lisaks sellele elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimata jätmine. Kaitsja hinnangul on sellega menetlusalust isikut kohtu poolt karistatud rikkumise eest, mida ei olnud talle eelneva menetluse käigus süüks arvatud ja mis on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Väärteomenetluse õigust on oluliselt rikutud ka sellega, et on jäetud välja selgitamata AS M. I. juhtivtöötaja või organ, kes konkreetselt pani toime süüdistuse sisuks olevad teod. Kaitsja leiab, et
  47. augustil
  48. a H. põik 1 kinnistu elektrienergiaga varustamist katkestades käitus aktsiaselts õiguspäraselt, sest N. J. kasutas elektrienergiat omavoliliselt. Kaitsja taotleb Energiaturu Inspektsioonilt AS M. I. kasuks kohtukulude, s.h kaitsjatasu väljamõistmist summas 20 945 krooni.
  49. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsioon on alusetu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole peale ElTS § 101 näidatud norme, milles kirjeldatud kohustusi AS M. I. rikkus, on üksnes vormiline viga, mis ei saa kaasa tuua otsuse tühistamist. Kuigi kohtuvälise menetleja otsuses puudub viide vastavale normile, on otsuses rikkumisi põhjalikult kirjeldatud. Kohtuväline menetleja peab põhjendamatuks kassaatori väidet, et menetlusalust isikut karistati rikkumise eest, mida talle menetluse käigus süüks ei arvatud. Kuna N. J.-l oli elektri ostumüügileping AS-ga M. I. sõlmimata viimase süül, siis ei olnud elektrienergiaga varustamise katkestamine õiguspärane. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka kassaatori seisukohaga, et pole välja selgitatud aktsiaseltsi juhtivtöötaja või organ, kes väärteo vahetult toime pani. Samuti on kohtuvälise menetleja hinnangul väärteootsuses piisavalt selgelt näidatud, milliseid seadusest tulenevaid kohustusi AS M. I. võrguettevõtjana võrguühenduse katkestamisel rikkus. N. J. avaldas
  50. aasta juulis soovi elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks, kuid aktsiaselts sellele ei reageerinud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  51. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab esmalt vajalikuks korrata juriidilise isiku vastutusele võtmise aluseid. On selge, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Erandjuhtudel (nt salajase hääletuse puhul) ei ole vajalik välja selgitada organi iga konkreetse liikme tegevust, kui on ilmne, et õiguserikkumisele viinud otsuse langetamisel vastas organi liikmete tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  52. septembri
  53. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04, RT III 2004, 24, 263, p 11). Seega on juriidilise isiku karistamiseks obligatoorne eelnevalt tuvastada selle juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Käesoleval juhul pole aga kohtuväline menetleja ega linnakohus kindlaks teinud, kas ja milline AS M. I. organ või juhtivtöötaja niisuguse teo toime pani. Seetõttu pole võimalik hinnata ka seda, kas tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Kuna seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka asja uuel arutamisel esimese astme kohtus, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  54. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks peatuda ka kaitsja väitel, et ElTS §-s 101 on blanketne dispositsioon ja seetõttu tuleb väärteoprotokollis ja -otsuses näidata norm, milles fikseeritud kohustusi on menetlusalune isik rikkunud. Kassatsioonivastuses leiti, et asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole peale ElTS § 101 näidatud norme, milles kirjeldatud kohustusi menetlusalune isik rikkus, on üksnes vormiline viga sest rikkumisi on otsuses põhjalikult kirjeldatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja selgitab järgmist. Elektrituruseaduse § 101 - Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine - sätestab võrguettevõtja vastutuse oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest. Konkreetset kohustust, mille rikkumise eest on võimalik isikut vastutusele võtta, see norm ei kirjelda. Seega peavad vastavad kohustused, millede rikkumise eest on võimalik isikut vastutusele võtta ElTS § 101 järgi, sisalduma mõnes teises õigusnormis või -aktis. Võrguettevõtja kohustused on fikseeritud elektrituruseaduse
  55. peatüki
  56. jaos §-des 65-70, s.h kohustused võrguteenuste osutamisel on sätestatud § 65 lg 1 pdes 1-7 ja lg -s
  57. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et isiku vastutusele võtmiseks ElTS § 101 järgi on väärteoprotokollis, kohtuvälise menetleja otsuses ja samuti kohtuotsuses lisaks rikkumise kirjeldamisele vajalik viidata paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega õigusaktile ja -normile, milles vastav kohustus on fikseeritud. See tagab süüdistuse konkreetsuse ja kaitseõiguse ning väldib võimalikke vaidlusi selle üle, millise konkreetse kohustuse rikkumises isikut süüdistatakse.
  58. Kassaator on esitanud taotluse mõista AS M. I. kasuks välja kohtukulu aktsiaseltsi poolt kaitsjale makstud summa 20 945 krooni ulatuses. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Seejuures lähtub kriminaalkolleegium oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03, RT III 2003, 12, 117 ja nr 3-1-1-98-03, RT III 2004, 10, 115). Samuti arvestab kriminaalkolleegium kaitsja poolt kassatsioonimenetluses tehtud töö mahu vajalikkust ja põhjendatust, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega, mille osas on Riigikohus oma seisukohta varem väljendanud juba mitmes otsuses. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb AS-le M. I. hüvitada 8 500 krooni.
  59. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 23, § 29 lg 1 p-st 1, § 150 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu ja kohtuvälise menetleja Energiaturu Inspektsiooni otsuse ning lõpetab AS M. I. väärteoasjas menetluse. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.