KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-16-06 Otsuse kuupäev 2. mai 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Väärteoasi A. L. karist

§ 7419

järgi määratud 12 000 krooni suuruse rahatrahvi muutmata, halvendas Pärnu Maakohus lubamatult A. L. olukorda võrreldes sama kohtu

1. oktoobri
2. a otsusega. Pärnu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega karistati A. L.-i
5. augustil
6. a toimepandud joobes juhtimise eest LS § 7419 järgi rahatrahviga 100 päevamäära summas 6000 krooni. Selle kohtuotsuse vaidlustas üksnes A. L. kaitsja, kelle teistmisavalduse alusel Riigikohus maakohtu otsuse ka tühistas. Jättes väärteoasja uuel arutamisel kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses jõusse, lõi Pärnu Maakohus olukorra, kus A. L. kaitsja teistmisavalduse rahuldamine tõi kaasa A. L. karistuse raskendamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kirjeldatud olukord on vastuolus reformatio in peius keelu põhimõttega. Viidatud põhimõttele tugineb KrMS § 341 lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt ei tohi esimese astme kohtu otsuse tühistamine üksnes süüdistatava apellatsiooni alusel kaasa tuua süüdistatavale apelleeritud otsusega mõistetud karistuse raskendamist. Tulenevalt VTMS §-st 2 kehtib sama reegel ka väärteomenetluses maakohtu otsuse tühistamisel menetlusaluse isiku või tema kaitsja apellatsiooni alusel. Seadusandja ei ole aga sõnaselgelt lahendanud küsimust, kas keelatud on karmistada ka karistust, mis on isikule mõistetud kohtuotsusega, mis tühistatakse üksnes isiku enda või tema kaitsja kassatsiooni või teistmisavalduse alusel. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks isikut - erinevalt tema huvides apellatsiooni esitamisest - kassatsiooni või teistmisavalduse esitamisel ähvardama oht, et tema enda kaebus võib kaasa tuua vaidlustatava otsusega mõistetud karistuse raskendamise. Arvestades eeltoodut ja VTMS §-st 2 ning KrMK § 1 p-st 4 tulenevat Riigikohtu kohustust lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes väärteomenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-71-04 - RT III 2004, 21, 236, p 10) asub kriminaalkolleegium seisukohale, et kohtumenetluses, mis toimub pärast väärteoasja teistmist üksnes menetlusaluse isiku kaitsja avalduse alusel, ei tohi menetlusaluse isiku karistust võrreldes teistitud kohtulahendis ettenähtuga raskendada. Selle nõude eiramine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
10. novembri
11. a otsuse osas, millega jäeti muutmata Lääne Politseiprefektuuri
12. septembri
13. a otsusega A. L.-

§ 7419järgi määratud karistus - rahatrahv 200 päevamäära ehk 12 000 krooni.

Riigikohus mõistab A. L.-

§ 7419järgi karistuse, mis ei ületa A.

L.-le Pärnu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega mõistetud karistust, s.o rahatrahvi 100 päevamäära ehk 6000 krooni. Muus osas jätab kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a otsuse muutmata. A. L. kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Hannes Kiris Jüri Ilvest Eerik Kergandberg