← Eesti

3-1-1-23-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-23-06 Otsuse kuupäev

  1. mai
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi J. P. väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-2301/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtuvälise menetleja Põhja politseiprefektuuri esindaja A. R., kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill
  6. a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri esindaja A. R. RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. detsembri
  9. a kohtuotsus J. P. väärteoasjas KarS § 218 lg 2 järgi ning saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
  10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Põhja Politseiprefektuuri
  12. septembri
  13. a otsusega karistati J. P.-d KarS § 218 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse väheväärtusliku asja kahjustamise eest, 10 trahviühiku (600 krooni) suuruse rahatrahviga. Karistatav tegu seisnes selles, et J. P.
  14. augustil
  15. a kell 13.00 lõi Tallinnas N. tänaval jalaga vastu sõiduauto (reg. nr X) küljeplekki, tekitades sinna mõlgi. Sellega põhjustas ta varalise kahju 3000 krooni.
  16. J. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et ta tekitas autot lüües väärteokoosseisus nõutava kahju. Lisaks märgiti kaebuses, et J. P. oli sunnitud autot lööma, vältimaks selle juhi lahkumist sündmuskohalt. Nimelt oli auto juht eelnevalt menetlusalust isikut peksnud ja talle otsa sõitnud.
  17. Tallinna Linnakohus rahuldas
  18. detsembri
  19. a otsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteoasjas menetluse. Kohtuotsuse kohaselt on auto löömine tõendatud, kuid et KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asja, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, pole auto puhul tegemist väheväärtusliku asjaga. Seega puudub KarS §-le 218 lg-le 1 vastav tegu.
  20. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub linnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et linnakohus oleks pidanud karistama J. P.-d KarS § 218 lg 1 järgi ning seda mitte tehes kohaldas ta materiaalõigust ebaõigesti VTMS § 149 p 1 tähenduses. Kohus asus ekslikult seisukohale, et KarS § 218 lg 1 ei ole kohaldatav, kuna auto puhul ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga. Nimelt näeb sama paragrahvi teine lõige ette, et väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks lõike 1 tähenduses loetakse asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Asja kahjustamise puhul on põhikoosseisuks KarS § 203, mistõttu KarS § 218 lg 1 tuleb kohaldamisele juhul, kui asja kahjustamisel ei tekitatud olulist kahju. Oluliseks kahjuks loetakse KarSRS § 8 kohaselt summat, mis ületab kehtivat palga alammäära kuus kümnekordselt. Kuna Vabariigi Valitsuse
  21. detsembri
  22. a määruse nr 374 kohaselt oli alates
  23. jaanuarist
  24. a kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni, algas teo toimepanemise ajal oluline kahju summast 26 900 krooni. Käesoleval juhul tekitati aga kahju 3000 krooni ulatuses. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Väärteoprotokolli kohaselt lõi J. P. teisele isikule kuuluvat sõiduautot
  26. augustil
  27. a. Samas muutis seadusandja juba
  28. septembril
  29. a senist KarS § 218 lg-t 2, sätestades selle järgnevas redaktsioonis: "

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203,204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju." Seega lisati varemkehtinud tekstile, mille kohaselt loeti väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks tõepoolest üksnes asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, teine alternatiiv, mille kohaselt loetakse väheväärtuslikuks ka asi või õigus, mille kahjustamisel seadustiku eriosa paragrahvides 203, 204 ja 206 sätestatud väärtegude toimepanemisel ei põhjustatud olulist kahju. Seetõttu ei oma tähtsust see, kui palju maksis kannatanu auto, vaid see, kui suurt kahju rahalises väljenduses sellele autole väärteokoosseisu realiseerimisel tekitati ning kas see kahju oli hinnatav olulisena või mitte. Linnakohus, tuvastades, et J. P. tekitas autot lüües sellele mõlgi, jättis alusetult välja selgitamata tekitatud kahju suuruse ja lähtus auto väärtusest. Seda tehes kohaldas linnakohus ebaõigesti materiaalõigust, jättes arvestamata KarS § 218 lg-s 2 tehtud ülalviidatud muudatused. 6. Kuna linnakohus ei ole hinnanud, kas ja kui suurt kahju teoga tekitati, ning Riigikohtul kui kassatsioonikohtul puudub võimalus tuvastada faktilisi asjaolusid, tuleb Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus VTMS § 175 p-st 1 ning § 174 pst 7 lähtuvalt tühistada ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.