← Eesti

3-3-1-28-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-28-06 Otsuse kuupäev

  1. mai 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus K. L.-i kaebus Tartu Linnavalitsuse
  2. jaanuari
  3. a korralduse nr 35 p 1.2 osaliseks tühistamiseks ja
  4. aprilli
  5. a korralduse nr 497 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-394/05 K. L.-i kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  8. aprill 2006 Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Linnavalitsuse esindaja Leida-Elli Vavrenjuk Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada K. L.-i kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. septembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-210/05 ja Tartu Ringkonnakohtu
  11. detsembri
  12. a otsus haldusasjas nr 2-3-394/
  13. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada K. L.-i kaebus ning tühistada Tartu Linnavalitsuse
  14. jaanuari
  15. a korralduse nr 35 p-ga 1.2 kinnitatud Kesakanni 53 üksikelamu laienduse projekteerimistingimuste punktid 3.3, 3.6, 3.10, 3.11, 3.12, 3.14, 3.16, 3.20, 5.3 ja 6 ning Tartu Linnavalitsuse
  16. aprilli
  17. a korraldus nr
  18. Kohustada Tartu Linnavalitsust lahendama projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas K. L.-i taotlus uuesti. Mõista Tartu Linnavalitsuselt K. L.-i kasuks välja kohtukulud summas 13 708 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Tartu Linnavalitsus andis
  20. jaanuaril 2005 korralduse nr 35, mille p-ga 1.2 määrati Kesakanni 53 üksikelamu laienduse projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale. Projekteerimistingimusi taotlenud K. L. esitas vaide projekteerimistingimuste osade punktide osas, mis olid sõnastatud järgnevalt: 3.
  21. Hoonete arv krundil: kuni 2; 3.
  22. Hoone lubatud suurim kõrgus: kuni 7,5 m alates soklijoonest; 3.
  23. Katusekatte materjal: vaba, tuldtõkestav; 3.
  24. Räästajoone kõrgus: kuni 2,8 m soklijoonest; 3.
  25. Välisviimistlus: vaba, kvaliteetmaterjalid; 3.
  26. Teed, platsid ja juurdepääsud: kõvakate; 3.
  27. Parkimine: lahendada oma krundil; 3.
  28. Välisvalgustus: tagada hoone sissepääsu ja numbrimärgi valgustused; 5.
  29. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise- ja maakorralduse osakonnas;
  30. Kooskõlastused (kanda projekti asendiplaanile): Linnaarhitekt - arhitektuurne osa eskiisistaadiumis, naaberkruntide omanikud ja Tartumaa Päästeteenistus. Tartu Linnavalitsuse
  31. aprilli
  32. a korraldusega nr 497 rahuldati osaliselt K. L.-i vaie ning muudeti projekteerimistingimuste p-i 3.6, nähes hoone suurimaks lubatud kõrguseks ette kuni 8 m soklijoonest. Ülejäänud osas jäeti projekteerimistingimused muutmata.
  33. K. L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles linnavalitsuse
  34. jaanuari
  35. a korraldusega nr 35 määratud projekteerimistingimuste tühistamist eeltoodud punktide osas ning selles osas taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist. Samuti taotleti kaebuses linnavalitsuse
  36. aprilli
  37. a korralduse nr 497 tühistamist. Kaebuses leitakse, et vaidlustatud korraldustes ei ole näidatud, millisest õigusaktist sellised piirangud tulenevad. Projekteerimistingimused rikuvad tema kui elamuomaniku õigust ehitada sobiva suuruse ja kehtivatele ehitusnormidele vastavat maja.
  38. Tartu Halduskohtu
  39. septembri
  40. a otsusega haldusasjas nr 3-210/05 jäeti K. L.-i kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Ehitusseaduse (EhS) § 19 ehitusprojekti koostamise lähteandmed, mille lõike 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega ning projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolul. Vana-Ihaste üldplaneering on kehtestatud
  41. a ning sellest lähtuvalt on antud välja projekteerimistingimused. Vana-Ihaste üldplaneeringu p 3.2.2 kohaselt on suvilaühistute planeerimisel arvestatud madalate, väikese ehitusaluse pinnaga hoonetega ning ette on nähtud kitsad, napilt 20 meetri laiused krundid. Kesakanni 53 väikeelamu asub elamukvartalis, mis on tähistatud EV-1 indeksiga, kus krundid on liiga kitsad suurte elamute ehitamiseks, mistõttu on ette nähtud piirangud. Elamute maksimaalseks korruselisuseks on peetud 1,5 korrust, krundi täisehituse protsent ei tohiks olla üle 20%. Projekteerimistingimuste taotluses on K. L. märkinud lühikirjeldusena: elamu lamekatuse asendamine viilkatusega, ehitisealuse pinna laiendamine ning viidanud ka eelmistele,
  42. augustil 1997 antud ja käesolevaks ajaks kehtetuks muutunud projekteerimistingimustele. Nii lamekatuse asendamist viilkatusega kui ka ehitisealuse pinna laiendamise taotluse saab lahendada kehtestatud projekteerimistingimuste abil. Vaidlusaluste projekteerimistingimuste p 3.2 alusel on suurimaks ehitusaluseks pindalaks 158 m2 ja p 3.7 näeb ette katusena viilkatuse. Nimetatud punkte pole aga kaebaja vaidlustanud. Kaebajal on palutud vaidemenetluse käigus esitada konkreetseid ehituslikke ja arhitektuurseid taotlusi laiendatava ehitise kohta, mille alusel oleks saanud linnavalitsus teha vaideotsuse, kuid kaebaja pole oma taotlust täpsustanud. Kooskõlastuste nõuded tulenevad Tartu linna ehitusmääruse projekteerimistingimuste määramise nõuetest ning tulenevalt Päästeseaduse (PäästS) §-st 21 lg 9 tuleb võtta kooskõlastus Päästeteenistuselt ehitusloa või ehitise kasutusloa taotlemisel, et ehitisel oleks tagatud tuleohutusnõuded. Kooskõlastus naabritelt tuleb võtta hea haldustava kohaselt, et tulevane ehitis ei rikuks kolmandate isikute õigusi. Nimetatud nõuded kehtestatakse hilisemalt ehitusprojektil, mille saab kaebaja tellida lähtudes projekteerimistingimustest, mis on ehitusprojekti koostamisel lähteandmeteks.
  43. K. L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
  44. Tartu Ringkonnakohtu
  45. detsembri
  46. a otsusega täiendati Tartu Halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu põhjendustega, kuid K. L.-i apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et selguse huvides oleks halduskohus pidanud otsuses eraldi välja tooma, milliste põhjenduste alusel jäetakse esitatud kaebus rahuldamata iga vaidlustatud korralduse punkti osas, kuid see ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna halduskohtu otsus on lõppjärelduselt õige ka otsuses märgitud põhjenduste alusel. Ringkonnakohus täiendas halduskohtu otsuse motiive järgnevalt.
  47. Projekteerimistingimuste p 6 osas (kooskõlastused) nõustus ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ning lisas, et ehitusprojekti linnaarhitektiga kooskõlastamise nõue tuleneb ka Tartu Linnavalitsuse
  48. juuli
  49. a korralduse nr 1375 lisast, milleks on projekteerimistingimuste määramise vorm. Samuti tuleneb see Tartu linna ehitusmääruse §-s 1 sätestatud ülesannetest, mida ehitusmääruse nõuetega tagatakse. Naaberkruntide omanike kooskõlastuse vajadus ehitusprojektile tuleneb ka hea halduse põhimõttest ja vastavast kohtupraktikast. Apellant väitis ka, et projekteerimistingimuste p 6 sõnastusest ei selgu täpselt, kes peab projektile vajalikud kooskõlastused võtma ning kui seda peab tegema projekteerimistingimuste taotleja, siis ei tulene selline nõue ühestki õigusaktist. Ringkonnakohus leidis, et selline nõue tuleneb Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 1375 kinnitatud projekteerimistingimuste määramise vormi sõnastusest, millest võib järeldada, et kooskõlastused peaks võtma projekteerimistingimuste taotleja. Vastustaja poolt vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvalt on siiski jäetud sisuliselt projekteerimistingimuste taotleja valida, kas ta peab menetluse kiiruse huvides vajalikuks ise ehitusprojektile vastavad kooskõlastused võtta või esitab ehitusprojekti ilma nõutavate kooskõlastusteta, mille järel peab kohalik omavalitsus need hankima, kuna kooskõlastuste olemasoluta ei ole võimalik väljastada ehitusluba.
  50. Arvestades seda, et kaebuse esitaja ei taotlenud linnavalitsuselt projekteerimistingimusi uue ehitise püstitamiseks, ei pidanudki linnavalitsus projekteerimistingimuste määramisel otsustama krundil asuvate hoonete maksimaalse võimaliku arvu üle ja hoonete arv "kuni kaks" (projekteerimistingimuste p 3.3) ei ole kaebuse esitajat piirav tingimus, kuna tulenevalt vastustaja esindaja selgitusest ringkonnakohtu istungil märgiti projekteerimistingimustesse võimalike hoonete arvuna ära praegu kinnistul asuvate hoonete arv

(2)ja seda ei suurendatud, kuna puudus vastav taotlus.
  1. Kaebuse esitaja ei ole taotluses väljendanud oma tahet ja soovi Kesakanni 53 üksikelamu muude ehitislike ja arhitektuursete tingimuste osas ning on seega jätnud otsustamise tingimuste konkretiseerimise osas linnavalitsusele. Vastustaja poolt projekteerimistingimuste p-s 3.6 määratud hoone lubatud suurim kõrgus 8,0 m alates soklijoonest tuleneb sellest, et tegemist on väikeelamumaaga, kus üldplaneeringu kohaselt on lubatud korruselisus kuni 1,5 (teise korruse täisehitusprotsent ehituse pinnast 50%). Ehitades 45° katusekaldega 11 m laiust hoonet kujuneks teise korruse ehitusprotsendiks 65% ehitisealusest pinnast, arvestades asjaolu, et viilkatuse alust pinda mõõdetakse 1,6 m põranda kõrguselt. 30° katusekaldega 11 m laiuse hoone puhul tuleb teise korruse täisehitusprotsendiks 50% ehitisealusest pinnast ja selline ehitis on kooskõlas üldplaneeringu seletuskirjast tulenevate piirangutega.
  2. Projekteerimistingimuste p-s 3.10 katusekatte materjalile esitatud nõue: vaba, tuldtõkestav, tuleneb tuldtõkestavuse osas Vabariigi Valitsuse
  3. oktoobri
  4. a määruse nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" §-s 15 katusele ja katusekattele ettenähtud nõuetest.
  5. Projekteerimistingimuste p-s 3.11 märgitud räästajoone kõrguse määratlemise õiguslik alus tuleneb Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg-st 3 ja linnavalitsuse
  6. juuli
  7. a korraldusega nr 1375 kinnitatud projekteerimistingimuste määramise vormis sätestatud arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste loetelust, mis vastavalt ehitamise või rekonstrueerimise eesmärgile ja esitatud taotlusele tuleb projekteerimistingimustes kindlaks määrata.
  8. Projekteerimistingimuste p-des 3.
  9. ja 3.
  10. esitatud tingimuste üldistatud sõnastamisega on antud ehitusprojekti koostajale võimalus vabalt valida erinevate võimalike materjalide vahel, pidades silmas üksnes seda, et tegemist peab olema välisviimistluse puhul kvaliteetmaterjalidega ning teede, platside ja juurdepääsude puhul kõvakattega. See, et projekteerimistingimustes ei ole pikemalt lahti kirjutatud, mida kohalik omavalitsus mõtles kvaliteetmaterjalide või kõvakatte all, ei anna iseenesest alust projekteerimistingimuste vastavate punktide tühistamiseks, kuna vajaduse korral on taotlejal võimalik selle kohta selgitust küsida ning samuti on asja materjalidest nähtuvalt vastustaja esindaja esimese astme kohtu istungil ka selgitanud, et kvaliteetmaterjalide nõude juures peeti silmas eelkõige seda, et välisviimistlusel ei kasutataks näiteks plastiklaudu. Nõue määratleda projekteerimistingimustes ka välisviimistluse ja juurdepääsudega seonduvad küsimused tuleneb Tartu linna ehitusmääruse § 23 lgst 3 ja § 24 lg-st
  12. Projekteerimistingimuste p-des 3.16 (parkimine lahendada oma krundil) ja 3.20 (välisvalgustus) esitatud tingimused on määratud lähtudes linna ehitusmääruse § 24 lg-st 4 ja Tartu Linnavolikogu
  13. septembri
  14. a määrusega nr 118 kinnitatud heakorra eeskirja p-st 2.10, mille kohaselt hoone omanikul tuleb kinnitada hoone tänavapoolse seina või krundi piirde külge nähtavale kohale silt hoone numbriga ning tagada numbri ööpäevaringne nähtavus.
  15. Projekteerimistingimuste p-s 5.3 esitatud tingimus kasutada ehitusprojekti alusplaanina litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, tuleneb
  16. juuli
  17. a korraldusega nr 1375 kinnitatud projekteerimistingimuste vormi p-st
  18. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  19. K. L.-i kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  20. detsembri
  21. a otsus täies ulatuses, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista vastustajalt välja kohtukulud. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.
  22. Nõue, et kooskõlastused peaks võtma taotleja, on alusetu ja järelikult oli sellise nõude lisamine projekteerimistingimustesse väär ning selles osas tulnuks halduskohtu otsus tühistada.
  23. Kohtumenetluse jooksul pole selgunud, millisest õigusaktist tuleneb nõue mitte lõpp-projekti, vaid eskiisstaadiumis projekti kooskõlastamiseks. Tartu Linnavalitsuse
  24. juuli
  25. a korraldusele nr 1375 ei saa viidata, sest seal sisalduvad nõuded peavad põhinema teistel õigusaktidel ja olema eesmärgi suhtes proportsionaalsed.
  26. Projekteerimistingimuste p-s 3.3 määratud hoonete arv krundil - kuni 2 - on piirav tingimus, sest üldplaneeringus on lubatud kuni 3 hoonet ja seda võimaldab ka ehitisealune pind. Kui vastustaja lähtus olemasolevatest hoonetest, siis võinuks projekteerimistingimustesse märkida "Hoonete arv krundil: 2", kuid sõna "kuni" võib tähendada piiranguid tulevikus, kui on plaanis hoonete arvu suurendada. Kui vastustaja ja kohus leidsid, et seda arvu ei pidanudki määrama, siis oleks võinudki selle märkimata jätta.
  27. Arusaamatuks jääb kohtu arutluskäik katusekallete ja hoone laiuse suhte kohta hoone kõrguse käsitlemise juures.
  28. Linna ehitusmäärusest tulenevalt võib hoone kõrgus ilma naabrilt kooskõlastust küsimata olla 9 meetrit. Linnavalitsus on vaidemenetluses suurendanud hoone lubatud kõrgust 7,5 meetrilt 8 meetrini, kuid ehitusmäärusest nähtuvalt võib hoone kõrgus ilma naabrilt kooskõlastust küsimata olla 9 meetrit. Ringkonnakohus ei ole viidanud õigusaktidele, mille kohaselt peaks maja kõrgus antud juhul piirduma 8 meetriga.
  29. Räästajoone kõrguse määramise õigusliku aluse osas on ringkonnakohus viidanud Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg-le
  30. Kassaator ei vaidlustanud mitte niivõrd õiguslikku alust (kas saab üldse räästajoone kõrgust määrata), vaid sisulist külge - mille alusel määrati selleks just 2,8 m. Pole viidatud asjaoludele, mis seda piirangut põhjendaksid.
  31. Määrus "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" § 15 ei kasuta terminit "tuldtõkestav" ning seega ei saa projekteerimistingimuste taoline nõue sellest aktist tuleneda.
  32. Kvaliteetmaterjalide tähendus ei ole üheselt selge. Arusaamatuks jääb, miks korralikku plastiklauda ei saa pidada kvaliteetmaterjaliks. Tegemist on nõudega, mille osas vastustaja esitab selgitusi alles kohtuistungil.
  33. Välisviimistluse, juurdepääsude, parkimise ja välisvalgustuse osas on ringkonnakohus viidanud sätetele, mis nõuavad nende küsimuste lahendamist, kuid ei sätesta, kuidas need küsimused tuleb lahendada. Vastustaja ega kohtud pole põhjendanud, miks need küsimused tuleb just niimoodi lahendada. Näiteks numbri nähtavust on võimalik tagada ka helendavate materjalide kasutamisega, kuid tingimusena pole sätestatud mitte nähtavuse tagamine, vaid numbri valgustus.
  34. Projekteerimistingimuste p 5.3 nõuet kasutada digitaalset geodeetilist krundi plaani ei saa põhjendada Tartu Linnavalitsuse
  35. juuli
  36. a korraldusega nr 1375 projekteerimistingimuste vormi kinnitamiseks. Linnavalitsusel puudub õigus kehtestada korraldusega üldiseks täitmiseks kohustuslikke õigusakte.
  37. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta K. L.-i kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et K. L.-i arvamus selle kohta, et kinnistu omanik võib oma krundile ehitada nii suure hoone kui ta soovib ja seda ilma piiranguteta, on täiesti ekslik. Projekteerimistingimuste väljastamisel ei ole Tartu Linnavalitsus rikkunud K. L.-i õigusi ja vabadusi. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Seega määratakse projekteerimistingimustega siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Projekteerimistingimuste näol on järelikult tegemist haldusaktiga.
  39. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusaktide motiveerimise tähtsust. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust (vt näiteks kolleegiumi
  40. mai
  41. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-97 ja
  42. mai
  43. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00). Samuti aitab haldusakti motiveerimine tagada haldusorgani enesekontrolli, sundides teda haldusakti andmise poolt- ja vastuargumente enne akti andmist läbi mõtlema (vt kolleegiumi
  44. oktoobri
  45. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Eriti suurt tähtsust omab motiveerimine ulatusliku diskretsiooniruumiga otsuste puhul (vt kolleegiumi
  46. novembri
  47. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02). Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik diskretsiooniruum ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Isikul on õigus teada, mis põhjustel selline kõrvalekaldumine üldistest tingimustest tema kahjuks tehakse.
  48. Tartu Linnavalitsuse
  49. jaanuari
  50. a korralduses nr 35, millega projekteerimistingimused kindlaks määrati, ei ole motiveeritud, miks nähti ette just sellised üldplaneeringust erinevad projekteerimistingimused. Tartu Linnavalitsuse korralduse nr 35 sissejuhatuses on üksnes märgitud, et korralduse andmisel on aluseks võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 2, EhS § 19 lg-d 1 ja 3 ning Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 1 (tl 6). Korralduse lahutamatuks lisaks olevates tabelina esitatud projekteerimistingimuste loetelus puudub motivatsioon täielikult (tl 7-7p). Kolleegium on rõhutanud, et haldusakti motivatsioon peab koosnema õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist, mis oleksid omavahel loogiliselt seotud (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. märtsi
  52. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Käesoleval juhul on vaidlustatud haldusaktis viidatud üksnes mõnele sättele, mis reguleerivad peaasjalikult linnavalitsuse pädevust projekteerimistingimuste väljastamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmise menetlust. Selline õiguslik motivatsioon on ebapiisav. Linnavalitsus ei ole projekteerimistingimustes erinevate nõuete kehtestamisel viidanud õiguslikele alustele, mis annaksid talle õiguse reguleerida selliseid küsimusi projekteerimistingimustes. Samuti ei ole vaidlustatud projekteerimistingimustes põhjendatud, miks on peetud õigeks just niisuguste piirangute kehtestamist.
  53. Tartu Ringkonnakohus on keskendunud eelkõige projekteerimistingimuste vaidlustatud punktidele õiguslike aluste leidmisele, jättes projekteerimistingimuste motiveerimatuse küsimuse tahaplaanile. Samas saab motiveerimatusele tähelepanu juhtimist järeldada nii K. L.-i kaebusest kui ka apellatsioonkaebusest ning kohtutel oli kohustus käsitleda seda küsimust ka uurimisprintsiibist lähtuvalt. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on projekteerimistingimuste motiveerimatus niivõrd ilmne, et puudub vajadus saata asi uueks arutamiseks tagasi Tartu Ringkonnakohtule. Kolleegium peab võimalikuks K. L.-i kaebuse ise rahuldada. Kuna K. L.-i kaebus rahuldatakse täies ulatuses, ei hakka Riigikohtu halduskolleegium käsitlema üksikuid projekteerimistingimuste vaidlustatud punkte ja nende õiguspärasust. Projekteerimistingimuste väljaandmise uues menetluses peab Tartu Linnavalitsus vaidlusalused küsimused uuesti lahendama ning motiveerima tehtud valikuid vähemalt juhtudel, kus isiku õigusi piiratakse.
  54. Riigikohtu halduskolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et isiku õigusi piiravate projekteerimistingimuste õiguslik põhjendus saab tuleneda Tartu Linnavalitsuse
  55. juuli
  56. a korraldusest nr 1375, millega kinnitati projekteerimistingimuste määramise vorm. Akt, millega kinnitatakse ühe või teise tüüphaldusakti vorm või blankett, ei ole käsitatav väljapoole suunatud regulatiivse aktina. Selline akt on olemuselt siseakt, mis omab tähtsust vaid asutusesiseselt. Sellega ei saa tekitada õigusi või kohustusi haldusevälistele isikutele. Samuti pole alust käsitleda linnavalitsuse korraldust nr 1375 üldaktina projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste määratlemiseks, mis vormistati üksikaktina üksnes eksituse tõttu. Ükski asjaolu ei viita sellele, et linnavalitsuse tahe oleks olnud kehtestada üldakt. EhS § 19 lg 4 p 1 sätestab, et ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse valla või linna ehitusmääruses. Samuti määratakse EhS § 19 lg 4 p 4 kohaselt ehitusmäärusega linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded. Neist sätetest järeldub, et valdavas osas peabki projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste loetelu olema sätestatud valla või linna ehitusmääruses. KOKS § 22 lg 1 p 29 järgi on valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses. Tartu Linnavolikogu
  57. juunil 2003 antud Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg-s 3 on juba sätestatud, mida projekteerimistingimustega kindlaks määratakse. Seega oli projekteerimistingimuste sisu linnavolikogu antud ehitusmäärusega juba reguleeritud ning eeltoodud EhS § 19 lg 4 p 1 ja 4 ning KOKS § 22 lg 1 p-st 29 tulenevalt poleks selle muutmine või täpsustamine linnavalitsuse poolt võimalik. Ka Tartu Ringkonnakohus ei ole oma otsuses käsitlenud linnavalitsuse
  58. juuli
  59. a korraldust nr 1375 üldaktina. Kolleegium rõhutab, et nagu halduse igasugusel tegevusel, peab PS §-st 3 tulenevalt ka projekteerimistingimustega isikule piirangute kehtestamisel olema seaduslik alus. Kolleegium leiab, et projekteerimistingimuste sisu - mida projekteerimistingimustega reguleerida võib - peaks vähemalt üldisel tasandil olema sätestatud seaduses, eeskätt Ehitusseaduses. Käesoleval ajal seda sätestatud ei ole ning projekteerimistingimuste reguleerimiseseme määratlemine on suures osas kohalike omavalitsuste pädevuses. Kolleegium märgib, et ka sellises olukorras peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimustes reguleerima üksnes neid küsimusi, mille reguleerimiseks on tal seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tulenev õiguslik alus.
  60. Riigikohtu halduskolleegium tühistab kaebuse rahuldamisel vaidlustatud projekteerimistingimused vaid nende punktide osas, milles on K. L. need vaidlustanud. K. L. taotles kaebuses ka Tartu Linnavalitsuse kohustamist asja uueks läbivaatamiseks. Selles osas kuulub kaebus samuti rahuldamisele. Projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas tuleb Tartu Linnavalitsusel K. L.-i projekteerimistingimuste väljastamise taotlus uuesti lahendada. Kolleegium märgib, et kui projekteerimistingimuste vaidlusaluste punktide tühistamisel osutub võimatuks kehtima jätta ülejäänud osa K. L.-ile antud projekteerimistingimustest, siis saab Tartu Linnavalitsus kaaluda ka ülejäänud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist ning K. L.-i projekteerimistingimuste väljastamise taotluse tervikuna uuesti lahendamist.
  61. Kohtutoimikus on kuludokumendid kohtukulude kandmise kohta ja K. L.-i taotlused nende väljamõistmiseks. Kuna kassatsioonkaebuses on K. L. taotlenud asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, kuid Riigikohtu halduskolleegium lahendab asja ise K. L.-i kasuks, tuleb kolleegiumil lahendada ka K. L.-i poolt kantud kohtukulude küsimus. Halduskohtus on K. L. taotlenud õigusabikulude ja riigilõivu 5438 krooni väljamõistmist (tl 56) ja ringkonnakohtus õigusabikulude ja riigilõivu 4730 krooni väljamõistmist (tl 72 p). Riigikohtule on K. L. esitanud õigusabiarve ja maksekorralduse väljatrüki internetist, millest nähtuvalt ta on kassatsioonkaebuse koostamise eest tasunud 3540 krooni. Loetletud kohtukulud on põhjendatud ning kuuluvad HKMS § 93 lg 1 alusel K. L.-i kasuks väljamõistmisele. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.