3-3-1-35-06

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-35-06

1. mai 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann H. R. kaebus Põlva maavanema
2. märtsi
3. a korralduse nr 464 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a määrus haldusasjas nr 305-1298 H. R. määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a ja Tartu Halduskohtu
8. jaanuari
9. a määrused haldusasjas nr 3-05-1298 ning lõpetada asjas menetlus. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. H. R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva maavanema
11. märtsi
12. a korralduse nr 464 tühistamiseks. Nimetatud korraldusega otsustati müüa R. R.-le ostueesõigusega erastamise korras maa hoonete juurde Valgjärve vallas. Maa kinnistati
13. mail 2004, omanikuna kanti kinnistusraamatusse R. R. H. R. kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud R. R. õigustatud erastama maad kui elamu ainuomanik. Elamu Valgjärve külas oli kaebaja ja tema abikaasa A. R.-i ühisvara, pärimise teel sai R. R. omandada vaid poole sellest. Vaidlustatud korralduses on väärale pärimisõiguse tunnistusele tuginedes käsitletud R. R.-i hoonete ainuomanikuna. Kaebaja on seisukohal, et Põlva maavanema korraldus on otseseks aluseks kinnistusraamatu kande tegemisele, millega R. R. on saanud ainuomandi kogu kinnistule Valgjärve vallas. Kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatud korraldusest teada
14. detsembril
16. Tartu Halduskohtu
17. jaanuari
18. a määrusega haldusasjas nr 3-05-1298 lõpetati menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kaebuse esitaja ei teadnud R. R.-le maa ostueesõigusega erastamisest enne
19. detsembrit
21. Tartu Ringkonnakohus jättis
22. märtsi
23. a määrusega H. R. määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et H. R. on esitanud kaebuse tähtaega rikkudes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
24. H. R. esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.
25. Põlva Maavalitsus palub määruskaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse jõusse jätta. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et H. R. eesmärgiks on Põlva maavanema korralduse nr 464 alusel tehtud kinnistusraamatu kande muutmine. Sisuliselt palub kaebaja kohtul tuvastada, et vaidlustatud korralduse andmisel lähtuti ebaõige sisuga seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusest. Kui elamu kuulus kaebuse esitaja ja A. R.-i ühisomandisse, pole kaebaja ilma jäänud omandiõigusest elamu osale ei seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ega kinnistusraamatu kande alusel. Kinnistusraamatu kandes kajastatu võib seetõttu erineda tegelikust õiguslikust olukorrast.
27. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28. märtsi
29. a otsuses asjas nr 3-2-1-16-05 on leitud, et maa tagastamise ja erastamise puhul tuleb reeglina kinnistusraamatusse kantud kinnistu omandiõiguse vaidlustamiseks esmalt vaidlustada ettenähtud korras kinnistamise aluseks olnud maa tagastamise või erastamise haldusakt või erastamisleping. Sellest üldreeglist on Riigikohtu praktikas aga mitmel korral tehtud erandeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
30. veebruari
31. a otsuses asjas nr 3-2-1-12105 on leitud, et kinnistusraamatu kannet on erandina võimalik vaidlustada eelnevalt haldusakti vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke asjaolusid või suhteid. Kui vara tagastamise korraldust vaidlustatakse põhjusel, et pärimisõiguse tunnistus oli väljastatud valedele isikutele või seal kajastati pärimissuhteid ebaõigesti, tuleb sisuliselt tuvastada tegelik pärimisõiguslik olukord. See on olemuselt tsiviilõiguslik küsimus. Lisaks märkis tsiviilkolleegium, et ka juhul, kui haldusakti halduskohtumenetluses vaidlustamise tähtaeg on möödunud, saab kohus kinnistusraamatu kande õigsust hinnates hinnata ka kande aluseks oleva haldusakti kehtivust ja õiguspärasust. Kui kohus tuvastab, et haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud on tuvastatud ekslikult, on võimalik, et kohus oma otsusega kohustab kinnistusraamatusse omanikuna kantud isikuid andma tahteavalduse kande muutmiseks, sõltumata vastava haldusakti formaalsest kehtivusest.
32. Käesoleva asja lahendamine sõltub küsimusest, kas seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses pärandvara koosseisu arvatud elamu Valgjärve külas kuulus kaebuse esitaja ja pärandaja A. R.-i ühisvarasse või mitte. Tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavad asjaolud tuleb käesolevas asjas tuvastada üldkohtul. Üldkohus saab ka vastava vajaduse korral kohustada kinnistusraamatusse pärijana kantud isikuid andma kande muutmise tahteavalduse. Vajalik pole Põlva maavanema korralduse nr 464 eelnev tühistamine. Seega pole antud asjas vaja lahendada küsimust korralduse vaidlustamise tähtaegsusest, mistõttu Riigikohtu halduskolleegium selle kohta hinnangut ei anna.
33. Menetlus tuleb lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel. Halduskohus ja ringkonnakohus on käesolevas asjas tegelnud üksnes küsimusega, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte. Analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi
34. detsembri
35. a määruses asjas nr 3-3-164-05 märgitule ei tingi ka käesolevas asjas menetluse jätkamist Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
36. aprilli
37. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02 p-s 10 võetud seisukoht. Viidatud määruses nähti ette menetluse jätkamine halduskohtus üksnes juhul, kui halduskohus oli asjas teinud otsuse. Käesolevas asjas ei ole kohtud asja sisuliselt otsusega lahendanud, vaidlus on käinud vaid kaebuse tähtaegsuse üle.
38. Kuna Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse ilma määruskaebust sisuliselt läbi vaatamata, tuleb kolleegiumi varasema praktika kohaselt määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann