KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-31-06 Otsuse kuupäev 5. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar Kohtuasi S. Z. süüdistusasi Kar

§ 64lg 2 alusel tuleb rahaline karistus täita iseseisvalt.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, kes palub otsuse tühistada ja jõustada S. Z.-i suhtes tehtud
2. novembri
3. a Tallinna Linnakohtu otsus. Kaitsja hinnangul väljus ringkonnakohus apellatsiooni piiridest, sest kohaldades KarS § 65 lg 2 sätteid, raskendas kohus süüdimõistetu karistust. Kaitsja leiab, et prokuröri apellatsiooni alusel ja KarS § 64 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb S. Z.-le nii
4. jaanuari
5. a kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus kui ka
6. novembri
7. a kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus allutada iseseisvale täitmisele, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda.
8. Ringkonnaprokurör leidis kassatsioonivastuses, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks alust ei ole. Ta märkis, et kaitsja etteheide ringkonnakohtule apellatsiooni piiridest väljumise kohta on alusetu. Apellatsioonis viitas prokurör KrMS § 337 lg 1 kõrval ka KrMS § 340 lg 4 p-le 4, mis andis ringkonnakohtule volituse esimese astme kohtu otsus karistuse osas tühistada ja mõista raskem karistus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Z. vabastati Tallinna Linnakohtu
10. jaanuari
11. a kohtuotsusega vangistusest tingimisi KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus vabastas S. Z.-i vangistusest tingimusel, et ta ei pane kolme aasta jooksul kohtuotsuse tegemisest toime uut tahtlikku kuritegu. Kuid
12. veebruaril
13. a pani S. Z. toime uue tahtliku kuriteo, mille eest kohus pidas õigeks karistada teda rahalise karistusega, jättes seejuures KarS § 73 lg 4 sätted tähelepanuta ja eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et selliselt toimides kohaldas linnakohus materiaalõigust ebaõigesti. 7.

§ 73

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Seadus ei anna uut kuritegu arutavale kohtule võimalust jätta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata põhjendusel, et uus mõistetav karistus ei ole vangistus. Küll aga näeb sellise võimaluse ette KarS § 74 lg

1. S. Z.-i suhtes oli kohaldatud KarS § 73 lg 1 sätteid ning hoolimata kohustusest hoiduda katseajal tahtlikust kuriteost, pani ta uue tahtliku kuriteo siiski toime. Seega toimis ringkonnakohus põhimõtteliselt õigesti, kui tühistas Tallinna Linnakohtu
2. novembri
3. a kohtuotsuse osas, millega jäeti täitmisele pööramata Tallinna Linnakohtu
4. jaanuari
5. a kohtuotsusega mõistetud vangistus. Siinjuures peab Riigikohus vajalikuks märkida, et kuigi ringkonnakohus on lõpptulemusena mõistnud S. Z.-le seadusliku karistuse, ei saa pidada korrektseks ringkonnakohtu järeldust, et mitme kohtuotsuse järgi mõistetud eriliigiliste põhikaristuste korral KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristust ei moodustata. 8.

§ 73lg 4 näeb lisaks karistuse täitmisele pööramise kohustusele ette ka liitkaristuse mõistmise kohustuse Kar

S § 65 lg 2 kohaselt KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatud põhimõtete järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda KarS § 65 lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-st 2 ja 4. Kindlasti tuleb viimase kohtuotsusega ära näidata, millis(t)e varasema(

1. te)kohtuotsus(t)ega mõistetud karistus(
2. ed)viimase kohtuotsusega mõistetud karistusega nn karistuste liidu moodustavad. 9. Kriminaalkolleegium ei soostu kassaatori põhiväitega, et ringkonnakohus on alusetult apellatsiooni piiridest väljunud ja S. Z.-le mõistetud karistust raskendanud. Prokuröri apellatsioon sisaldas KrMS § 340 lg 4 p 4 alusel taotlust, mille kohaselt ringkonnakohus võis tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse osas ja mõista raskema karistuse. Seega ei sedastanud Riigikohus KrMS § 331 lg 2 sätete rikkumist ringkonnakohtu poolt. Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2005. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar