← Eesti

3-1-1-36-06

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-36-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. mai 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi
  2. oktoobri
  3. a tolliläbivaatuse aktis nr 41273 fikseeritud OÜ E. H. kauba konfiskeerimine väärteomenetluse lõpetamisel seoses aegumisega Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus asjas nr 4-05-705 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ E. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Urmas Kiik, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. märts
  7. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta OÜ E. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Urmas Kiige määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  8. jaanuari
  9. a määruse peale asjas nr 4-05-705 läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Maksu- ja Tolliameti
  11. novembri
  12. a määrusega lõpetati aegumise tõttu menetlus OÜ E. H. suhtes alustatud väärteoasjas nr TL02094M. Sama määrusega konfiskeeriti tolliläbivaatuse aktiga nr 41273
  13. oktoobril
  14. a kinnipeetud kaubad (28 800 pakki kirjaga "Rondo" tähistatud küpsised ja 111 816 pakki kirjaga "Piknik" tähistatud küpsiseid).
  15. OÜ E. H. vaidlustas määruse konfiskeerimise osas ja taotles tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja leidis, et väärteomenetluses ei tuvastatud väärteo toimepanemist ega teo õigusvastasust KarS § 27 tähenduses. Seetõttu puuduvad KarS §-s 83 sätestatud alused konfiskeerimise kohaldamiseks.
  16. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhataja kohusetäitja R. P.
  17. novembri
  18. a määrusega nr 165 jäeti OÜ E. H. kaebus rahuldamata.
  19. OÜ E. H. esitas selle määruse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes kauba konfiskeerimise otsustuse tühistamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kaebust põhjendati sellega, et menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad väärteo tunnused.
  20. Tallinna Linnakohtu
  21. detsembri
  22. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Linnakohus leidis, et väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et konfiskeeritud kaup oli intellektuaalset omandit rikkuv. Seetõttu oli see keelatud kaubana tolliseadustiku § 28319 lg-s 1 ning alates
  23. maist
  24. a tolliseaduse § 74 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks ja seega olid täidetud tolliseaduse § 94 lg 3 nõuded.
  25. Linnakohtu määruse peale esitas OÜ E. H. kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes nii linnakohtu määruse kui ka kauba konfiskeerimise otsustuse tühistamist ning kahju hüvitamist. Kaebuses leiti, et kohus ei ole kaebust sisuliselt menetlenud - kohtumääruse põhistuses on lihtsalt sõna-sõnalt, midagi lisamata või muutmata korratud kohtuvälise menetleja seisukohti.
  26. Tallinna Ringkonnakohtu
  27. jaanuari
  28. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu määrus osaliselt ja VTMS § 23 alusel mõisteti riigieelarve vahenditest OÜ E. H. kasuks välja õigusabikulud 25 000 krooni. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et linnakohus ei ole asja sisuliselt menetlenud. See, et linnakohtu määruse motiveeriv osa langeb kokku kohtuvälise menetleja vastuväidetega, ei tähenda, et asja ei ole sisuliselt menetletud, vaid seda, et kohtu seisukohad kattuvad kohtuvälise menetleja omadega. Samuti leidis ringkonnakohus, et registreeritud kaubamärgile tagab seadus kaitse sõltumata sellest, kas kaubamärgi omanik kaubamärki reaalsel kaubal kasutab või mitte. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et konfiskeeritud kaup rikub kaubamärgiomaniku õigusi ja tegemist oli tolliseadustiku § 28319 lg-s 1 ning tolliseaduse § 74 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks. KarS § 83 lg 6 kohaselt on vastava pädevusega kohtuvälisel menetlejal õigus konfiskeerida väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ese või aine koos rahatrahvi määramise otsuse tegemisega. Kohtuväline menetleja tuvastas OÜ E. H. süü tolliseadustiku § 28319 lg-le 2 vastava väärteo toimepanemises ja lõpetas oma määrusega väärteomenetluse aegumise tõttu. Sisuliselt oli tegemist karistusest vabastamisega ja see ei tähenda, et konfiskeeritud ese tuleks tagastada või hüvitada.
  29. Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja on teadlik VTMS § 198 sisust, mille järgi on ringkonnakohtu määrus lõplik ega ole edasikaevatav. Samas leitakse, et sellega on rikutud PS § 15 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja PS § 24 lg-s 5 ettenähtud õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, kuna asja sisulist arutamist esimese astme kohtus ei toimunud. Kaebuse esitaja leiab, et üks kaebuse lahendamise etapp jäi sellega vahele. Seetõttu vastas kaebaja väidetele esmakordselt alles ringkonnakohus ja on loomulik, et ringkonnakohtu poolt asjas tehtud esmakordne määrus on edasi kaevatav Riigikohtusse. Veel leiab kaebuse esitaja, et rikutud on tema õigust omandile PS § 32 lg 1 mõttes, kuna menetlusalusele isikule kuulunud kaup konfiskeeriti ilma õigusliku aluse ja kompensatsioonita. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud osaühingu teo õigusvastasust, mis on KarS § 83 lg 5 kohaselt konfiskeerimise eeltingimuseks. Omandiõiguse riive aluseks oleva õigusvastasuse kindlakstegemine ei ole võimalik ilma väärteoasja sisulise aruteluta. Lisaks eelnevale rikuti kaebaja arvates ka PS § 14, kuna isikut üllatati ootamatu ebasoodsa otsustusega. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Väärteomenetluse seadustiku § 198 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtu määrus lõplik ega ole edasikaevatav. Tallinna Ringkonnakohtu
  31. jaanuari
  32. a määrusega lahendati OÜ E. H. määruskaebus, mis oli esitatud Tallinna Linnakohtu
  33. detsembri
  34. a määruse peale. Seda tõsiasja ei muuda ka asjaolu, et esimese astme kohtu seisukohad ühtisid ühe menetlusosalise seisukohtadega. Seega on ringkonnakohtu määrus, kui VTMS §-s 198 tähendatud määruskaebuse läbivaatamisel ehk edasikaebemenetluses tehtud määrus, lõplik ega ole edasikaevatav. Sätte kohaldamata jätmise ja määruskaebuse menetlusse võtmise eelduseks saaks PS §-st 15 tulenevalt olla selle sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis tingiks VTMS § 198 põhiseadusevastaseks tunnistamist.
  35. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud käesolevas kohtuasjas PS § 24 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse peale edasikaebeõiguse rikkumist. Edasikaebeõiguse eesmärgiks on tagada kohtulahendite õiguspärasuse ja põhjendatuse kontroll ning võimalike vigade parandamine. Esitades linnakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule ja saades ringkonnakohtult motiveeritud määruse, milles on vastatud kaebuses esitatud argumentidele, realiseeriski OÜ E. H. PS § 24 lgs 5 sätestatud õiguse. Asjaolu, et kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ei nõustu, ei tähenda aga, et tal peaks olema võimalus selle määruse peale veelkord edasi kaevata.
  36. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-st 198 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium OÜ E. H. määruskaebuse läbi vaatamata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.